Senbi, 31 Shilde 2021
Súhbat 4197 56 pikir 7 Qarasha, 2019 saghat 11:35

 «Bir dybys – bir әrip!» qaghidasy kerek!

Ótken aidyng basynda QR Preziydenti Qasym-Jomart Toqaev latyn qarpine taghy da qosymsha reformalardyng qajet ekendigin halyqqa bildirgen bolatyn. Keyingi kezde týrli baspasóz betterinde latyn әlipbiyining tym sapasyz, ynghaysyz “avtorlyq núsqalary” jyly janbyrdan keyingi sanyrauqúlaqtar syqyldy qaptap ketti. Osy orayda «Qazirgi tanda 42 әripti latyn әlipbii – kem degende taptyrmas uaqytsha ALTERNATIVA!» dәl osynday latyn qarpine qatysty kózqarasty ústanyp otyrghan ónertanushy, audarmashy Batyrbek Baghyshbekúlymen taghy da súhbattasudyng sәti týsti. Oqyrmannyng esine sala keteyin, biz Batyrbek myrzanyng «Qazaq jәne aghylshyn tilder arasyndaghy 1000 úqsastyq» maqalasyn ótken súhbattarymyzda talqylaghan edik. Endi biz qazaq tili turaly, әsirese jazbasha qazaq tili turaly naqtyraq asyqpay әngimelessek...

Riza Ysqaq: - Batyrbek Baghyshbekúly, әlipbiydi jenildetemiz dep tilden ajyrap qalmaymyz ba?

Batyrbek Baghyshbekúly: - Áriyne, klassikalyq latyn qarpinde bar-joghy 26 әrip bar. Al bizding fonetikasy bay qazaq tilinde dybystar әldeqayda kóp. Býgingi kirillisamen jazylghan әlipbiyimizde 42 әrip. Osy erekshelikti saqtau kerek. Biz tildi jenildetemiz dep, tól dybystarymyzdan ajyrap qalmayyq.

Riza Ysqaq: - Batyrbek myrza, sizding býgingi bizding tildegi latyn qarpining qazirgi núsqalaryna azamat retinde ghana emes, til mamany – filolog retinde de ishtey kóniliniz tola ma?

Batyrbek Baghyshbekúly: - Men, әriyne, qazaq tilining professory emespin, tek aghylshyn tilining bakalavry bolsam da, qazaq tilining әlipby núsqasy jayly óz pikirimdi bildirip, latyn qarpindegi ALTERNATIVTI әlippening óz núsqamdy úsynghym keledi. Negizi, latyn qarpine kóshuge qarsy emespin, óte qyzyqty jәne asa manyzdy tarihy meje dep oilaymyn. Bizding últ ýshin, últ mәdeniyeti, ghylymy jәne aqparattandyruy ýshin qajet te shyghar. Kirillisa degen úghym - sonau grekting Kirill jәne Mefodiy zamanynan kele jatyr, latyn qarpi sonau odan da kóne Rim Imperiyasy zamanynan kele jatqan lingvistikalyq qúbylys. Nelikten latyn qarpi negizinde jasalghan jana 21-shi ghasyrdyng «qazaq qarpisi» (kazahisa) degen neologizmdi úsynbasqa?! Qaljyng emes, ras! Búl da - bizding últtyq erekshelik bolar edi, biraq ol ýshin biz әlipbiyimizge erekshe әripterdi engizuimiz kerekpiz, mysaly, mening әlipbiyimde olar «Ó», «N», «Gh» jәne «Ya» әripterining erekshe jazylu ýlgileri bar. Qazir úsynylyp otyrghan qazaq tilining latyn qarpindegi әlipby núsqalarynda nelikten, ne ýshin kóptegen әripter joghalyp qalghanyn nemese keybir dybystardy belgileu ýshin әripter qosarlanyp (digraf bolyp) ketkenin týsinbeymin, týsine de almaymyn. Búl oqugha, jazugha - óte kýrdeli! Meninshe, әr dybystyng ózining әriptik formasy boluy tiyis. «Bir dybys – bir әrip» qaghidasyn qatang ústanu kerek!

Riza Ysqaq: - Atalmysh qaghidanyz saqtalghan 42 әripten túratyn latyn әlipby - núsqasyn úsynghynyz keledi. Áripter tym kóp emes pe?!

Batyrbek Baghyshbekúly: - Joq, Riza hanym, kóp emes! Birinshiden, qazaq tilining kirillisa qarpindegi 42 әripti әlipby kózimizge әbden ýirengen, ekinshiden, bir әrip – bir dybys qaghidasyn saqtau manyzdy, jәne ýshinshiden, qazaq tilinde «e», «n», «», «i» jәne t.b. әripteri bar kóptegen kirme sózder, halyqaralyq termin sózder jetkilikti.  kirme sózderdegi «s», «e», «», «i» әripterine de ynghayly fonetikalyq balama BAR bolmaq. Endi «kompiuter» degen sóz «kompıyter» nemese «kompiuter» dep emes, odan dәlirek «komp``Ųter» dep jazyluy mýmkin bolady. Degenmen, ol kirillisadaghy «siyrek» әripterding de latyn әlibiyinde óz balamasy, óz orny boluy kerek dep oilaymyn. 

Riza Ysqaq: - Yaghny sonda siz búl úsynysynyzdy lingvistika akademiyasy nemese filologiya kafedrasynyng atynan emes, óz atynyzdan jeke túlgha retinde ghana úsynyp otyrsyz ghoy?

Batyrbek Baghyshbekúly: - IYә. Búl - óte jeke, kerek deseniz «jekemenshik» kishigirim bastamam, jay úsynysym. Men, әriyne, qazaq tilining professory emespin, jay ghana aghylshyn tilining bakalavry bolsam da, qazaq tilining әlipby núsqasy jayly óz pikirimdi bildirip, latyn qarpindegi ALTERNATIVTI әlippening óz núsqamby úsynghym keledi. Mening jeke pikirim boyynsha qazirgi tanda (uaqytsha bolsa da) latyn әlipbiyining eng qolayly týri qazirgi 42 әripten túratyn qazaq kirillisa qarpindegi әlipbiyding latyn qarpindegi núsqasy bolar edi. Onyng ýstine, nege «qazaqy latyn qarpi» degen jana shrift núsqasyn oilap tappasqa?! 

Riza Ysqaq: - Asa qyzyq. Demek, basqa tilderde joq keybir әripterding de núsqasyn úsynbaqsyz ghoy?

Batyrbek Baghyshbekúly: - Áriyne! Týrik tili, әzirbayjan tili, ózbek tilindegi latinisa núsqalaryn tolyqtay kóshiru taghy tiyimdi emes! Nelikten biz «ch», «sh», «sh», «gh», «ya», «iy» jәne taghy da basqa óte qajetti jeke jeke ýirenshikti dybystarymyzdy belgileu ýshin digraftardy qoldanu kerekpiz, nege sózdi tym úzartyp jiberu kerek?! Mening núsqamda әr bir kirill tanbasyna bir latyn tanbasy sәikes keledi. IYә, nýktelerdi qoldanghan dúrys, biraq odan basqa syzyqsha, ýtirshe nege qoldansa bolmaydy?! Mәselen, Týrik tilinde kileng apostrofy bar tanbalar: «ğ», «ü», «ş», «ç», «ö» jәne t.b. Týrikter ol әripterden esh útylyp jatqan joq. Jәne «j» degen juan dybysty o bastan býkil әlem ýshin júmsaq «j» degen dybyspen belgileuding ne keregi bar?! Juan «J» dybysyn men úsynghan tóbesinde eki nýktesi bar «Z» әrippen belgileu әldeqayda dúrys bolar edi. 

Riza Ysqaq: - Bayqauym boyynsha siz Ó-ning ýstinen apostrofty alyp tastap, dәl ortasyna nýkte qoya salypsyz, meninshe búlay jaza bastasaq «originalino» bolar ma edi?..

Batyrbek Baghyshbekúly: - Riza hanym, qayta jaqsy emes pe! Búl - bizding tól ereksheligimiz bolar edi. «Ó» degen dybys Týrkiyadaghy týrikterding odan da júmsaqtau ö degen dybysyna úqsamauy tiyis, sebebi bizding tilde Ó degen sóz «kól» degen sózde júmsaq oqylsa, auyz eki tilde «ót», «ói», «ór» degende sәl juan oqylady. Sondyqtan men O degen latyn tamghanyng ortasyna nýkte qong arqyly qazaqtyng Ó dybysyn belgileudi úsynyp otyrmyn, әri ynghayly, әri erekshe jana әrip. Onyng ýstine taghy bir janalyq, Mening pikirimshe, tek 42 әripti latyn әlipbii әzirge taptyrmas uaqytsha qarip núsqasy bolar. Jәne búl әlipby núsqasynyng eng basty ereksheligi – shriftpen (qarip) ainalysatyn programmistterge bir pernege bir әripti syighyzugha mýmkindik beredi. Sosyn «dәl mynau digraftardyng qosyndysy qanday dybys beredi eken?» dep halyq miyn ashytpay, әr kirillisadaghy әripke bir tikeley balamasyn ghana tauyp, qoldana alady. «Bir dybys – bir әrip!» qaghidasyn úsynamyn! 

Riza Ysqaq: - Ótken Núr-Súltan qalasyndaghy til forumynda latyn qarpine baylanysty pissimistik boljamdar aityldy. Búl qoghamdy ekige bólip tastaydy-mys. Atalmysh boljamdargha negiz bar ma?

Batyrbek Baghyshbekúly: - Eger kez kelgen nәrseni rettemey, baqylamay bos jibere salsa. Tipti eng qorqynyshty boljamdardyng oryndaluy ghajap emes. Til mәselesinde de - solay. Bizge ortaq әlipby núsqasy da kerek, óziniz san ret aityp jýrgeninizdey qazaq tilining shyn mәninde memlekettik tilge ainalghany da kerek. Biraq, eki nәrse kerek joq. Ol – asyghystyq pen danghazalyq! Eger qazir biz kim ne dese de, batyl jәne senimdi týrde óz “kazahisamyzdy” oilap tappasaq, onda erteng biz ne arab qarpindegi elder qatarynda, ne latyn qarpindegi elder qatarynda ne kirillisa qarpindegi elder qatarynda, ne iyreoglif qarpindegi elder qatarynan tabylmay eki ortada qaluymyz yqtimal. Sondyqtan, siz ben biz bolyp qazirden bastap til mәselesin sheship ýlgerip qaluymyz kerek. 

Riza Ysqaq: - Batyrbek myrza, maghynaly súhbatynyzgha raqmet! Bәlkim, eger sizding osy jobanyz jýzege assa, erteng sizdi XXI ghasyrdyng Ahmet Baytúrsynúlysy dep atap ketui de mýmkin dep esepteymin.

Batyrbek Baghyshbekúly: - Riza hanym, tileginizge raqmet! Meni úyalttynyz ghoy (kýldi).

Riza Ysqaq: - Ótken til forumynyng plenarlyq otyrysynda bir qazaq professor bylay dedi kýiinip: “BÚÚ-da qyzmet etkenimde kelesidey aghylshyn tildi qújatqa kózim týsti, bir tizimning basynda “XXI ghasyrda joghalu qaupi bar tilder” dep jazylghan. Astynda 20 shaqty tilderding ataulary kórsetilgen. Arasynda bizding qazaq tili de bar eken. Sony kórip men tereng oigha battym...”. Qadirli oqyrman, janaghy qorqynyshty qújattan bizding ana tilimizdi alyp tastau ýshin, barlyq mýmkin әreketterdi jasayyq.

Ýristembekov latyn әlipbiyi, (Núr-Súltan qalasy, qazan 2019 jyl).

Súhbattasqan: Riza Ysqaq

Abai.kz

56 pikir