(ghylymiy-tanymdyq esse)

Ejelgi dәuir adamdary aspandy әrdayym tónkerilgen qazan ispetti tanydy. «Aspannyng kókjiyegi jer shetinen biyiktey bastady. Olimp tauynyng qarly shynynan da aspan alystay týsti. Endi odan ary biyiktey týspek. Bizding ghalamshar - Jerding ózi aspan әlemining bos kenistiktiginde túraqtap túr»- dep, osydan 26 ghasyr búryn jaryqqa shyqqan alghashqy ghylymy kitapta bayandalghan. Kitaptyng avtory Anaksimandr bolatyn. Ol Falesting shәkirti әri dosy edi.

(ghylymiy-tanymdyq esse)

Ejelgi dәuir adamdary aspandy әrdayym tónkerilgen qazan ispetti tanydy. «Aspannyng kókjiyegi jer shetinen biyiktey bastady. Olimp tauynyng qarly shynynan da aspan alystay týsti. Endi odan ary biyiktey týspek. Bizding ghalamshar - Jerding ózi aspan әlemining bos kenistiktiginde túraqtap túr»- dep, osydan 26 ghasyr búryn jaryqqa shyqqan alghashqy ghylymy kitapta bayandalghan. Kitaptyng avtory Anaksimandr bolatyn. Ol Falesting shәkirti әri dosy edi.

«Búryn shyqqan qúlaqtan keyin shyqqan mýiiz ozady» - dep dana qazaq tauyp aitqanday-aq, shәkirti ústazynan oq boyy ozyp, algha shyghady. Ústazy jer әlemin dóngelengen jalpaq taqtay aghashqa úqsatsa, shәkirti onyng bos kenistikte esh tireusiz túrghan domalaq shar ekendigin dәleldep tastady. Jer dýniyening qúrylymy turaly qalyptasqan eski qaghidany joqqa shygharyp, ghalamshar әlemining sheksizdigin aitudyng ózine sol tústa qanshalyqty jýrek jútqan erlikting qajet ekendigin elestete beruge bolatyn shyghar. Qazir ghana ghoy, oghan asa tandanbaytyndyghymyz. Al, Anaksimandrdyng túsynda jaghday basqasha edi. On segiz myng ghalamdy Qúday jaratqanyn ghana aityp barlyghyn túiyqqa tirep qoyghan kez. Kóp qúdaylyqqa kýmәn keltirip, anyz-әpsananyng ras-ótirigin tekserip baryp kóz jetkizgen Gekateyden keyin de on bes buyn almasqan tús. «Kez-kelgen mәselege kóz jetkize senging kelse, aldymen kýmәndanudy ýiren» - dep polyaktar aitpaqshy, Anaksimandr da ótkendi zerttey otyryp, oghan soqyrlyqpen ermedi, alysqa kóz salyp, kóregendik tanytty. Ol ghylymy túrghydan alghash ret adamdy tabighattyng tól ónimi retinde tanydy.

«Sheksizdik» degenimiz bar dýniyening týp negizi bola ala ma, joq pa degenge Anaksimandr kóp bas qatyrdy. Sansyzdyq pen sheksizdik?! Ár zat tiri organizm әri qozghalys ýstinde damidy. Ghalamsharlar әlemi sol qozghalystyng nәtiyjesinde payda boldy. Bir zat ekige bólinip otyrghan. Ystyqtan suyq, dymqyldan qúrghaq bólingen. Dýnie ot jalynyna oranyp, kóptegen dóngelek formalargha bólingendikten olardan júldyzdar әlemi men ghalamsharlar payda bolghan.

Onsegiz myng ghalamnyng jaratyluyn Anaksimandr osylaysha týsindirdi. Ol qyzdy-qyzdymen «Su - bar tirshilikting qaynar kózi» degen Fales ústazy jasaghan tújyrymynyng da tas-talqanyn shyghardy. «Jo-joq, sudyng da shet-shegi bar. Múhit ekesh múhit ta jaghalauynan asa almaydy. Sheksiz nәrse tek uaqyt qana» degen oigha kelgen Anaksimandr dýniyede mәngilik ne bar degenge zer salghan. Tughan adam óledi, ornaghan ókimet te qúldyrap qúlaydy. Býgin bar dýnie erten-aq qúrydymgha ketip joq bolady. Bir ghana nәrse mәngilik. Ol - qozghalys. Qozghalysta ghana bas-ayaq joq qúbylys degen tújyrymgha kelgen. Alayda, búl payymy shyndyqqa ainalyp, dәleldengenshe de san myndaghan úrpaq almasty.

Sol aralyqta aspan әlemin jerdi jiyektep torlaghan túnyq hrustaldan túrady dep sanaytyn taghy bireu shyqty. Onyng payymdauynsha, júldyzdar sonau tónkerilgen hrustalgha ornaltylghan altyn shegeler eken. Aspan әlemi ainalady, kýn, ai, ózge ghalamsharlar әuede qalqyghan kýzgi japyraqtar sekildi aspan men jerding arasynda tenselip jýredi eken. Anaksimandrdyng shәkirti Anaksiymen osylay tolghady.

Alayda, atalmysh boljam shyn mәninde, keri sheginu bolatyn. Degenmen, shvesariyalyqtar aitqanday «bir myng shaqyrym ilgerilep alyp, toghyzjýz toqsantoghyz shaqyrym keri sheginuding ózi algha jasalghan qadam» edi. Anaksiman ústazynan sәl de bolsa ilgeriledi. Sebebi, Anaksimandr júldyz ben ghalamshardy aiyra bilmeytin. Al, shәkirti alys-jaqyndyghyna baylanysty ghana bizge ýlken-kishi bolyp әrtýrli kóringeni bolmasa júldyzdar men ghalamsharlar kólemi jaghynan bir birimen úqsas degen baylamgha keldi.

Shәkirtting bir ereksheligi, ústazynan asyp, alysqa kóz salghysy kelgendigi bolatyn. Ol bylaysha tolghady: «Barlyq dýniyening týp negizi aua emes pe eken. Aua nyghyzdalghanda búlt payda bolady. Odan beter qatty nyghyzdala týskende janbyr jauady. Jauyn tamshylary qatsa búrshaqqa ainalady. Búlttyng qatqany qar bolyp jaughany. Endeshe, aua shegine jetip nyghyzdalsa qúmgha, tasqa ainaluy bek mýmkin. Sol qúmnan aghash, gýlder ósip shyghyp jan-januar payda bolghan. Barlyq dýnie auadan payda bolyp, qaytadan auagha ainalady. Sudan túman payda bolady, aghash órtense týtin shyghady. Aua elementteri birigedi jәne ajyratylady. Osynday qozghalystyng nәtiyjesinde jer, kýn, júldyzdar men ghalamsharlar jaralghan. Búl qozghalys mәngilik sipatta. Sondyqtan, әlem de mәngilik qozghalys ayasynda ómir sýredi jәne ózgeredi».

Onyng boljaulary men payymdary mәselening ón boyyna tereng boylay bastaghanyn angharugha bolady. Kózge kórinetin shan-tozandy da angharmaytyn kezeng bolghan. Keyin kózge kórinbesterding ózin adam balasy tany bastady. Onyng negizin Anaksiman saldy. Meyli, onyng týsindirui asa kýrdeli bolmasa da eng bastysy, baghyt-baghdary dúrys bolatyn. Ghylym tarihy berige qaray jyljyghan sayyn búrynghydan ozyq oily jandar suyrylyp algha shygha berdi...

Asyly, úly Abaydyng «qorqamyn keyingi jas balalardan», aqyn Maghjannyng «men jastargha senemin» deui týbi «mýiiz keyin shyqsa da ozatyndyghyn» menzegen bolsa kerek.

«Abay-aqparat»