Ghasyrlar boyy qazaqty biriktiruding eng basty qúraly bolghan, onyng memlekettiligin saqtaudyng irgesi bolghan, últtyng gendik qorynyng saqshysy bolghan rulyq jýie qazaq últynyng aldynda ózining tarihy missiyasyn ayaqtaghan sekildi. Búl - óte ókinishti jaghday.

Shynynda da, endi qazirgidey ru-rugha bólinip tartysatyn rushyldyqty әrmen qaray saqtay bersek - ol qazaqty ydyratatyn kýshke ainalugha bet búra bastady. Kýnnen kýnge órship bara jatqan rushyldyq bizding últymyzdyng birligi men tútastyghyna qarsy júmys jasaugha kóshti (әriyne, soghan mýddeli toptyng qoldauynyng arqasynda). Qazaq halqy ghasyrlar boyy kózining qarashyghynday saqtaghan rular qauymdastyghy jýiesi, sóitip, býginde baylyq pen biylikti maqsat etken azghana toptyng oiyn jýzege asyrudyng qol jetpes qúralyna ainalyp ketti...

Búrynghy rulyq jýie qazaq halqynyng qalqany edi, endigisi - jýregine qadalar qanjary bolghaly túrghan synayly...

Degenmen, qazaqtyng rulyq jýiesining tarihyna kóz salsaq - búl jýie qazaqqa úshan-teniz kómek kórsetkenin kóremiz. Uaqtysynda ol mynaday funksiyalardy atqaryp shyqty:

1. Ruyn súrastyra kele jeti jәne odan da arghy atalaryn taratu arqyly - qazaqtyng tarihy jadyn saqtady.

2. Ruyn súrastyra kele - «qargha tamyrly qazaq» degen birtútastyq simvoldy jasap shyqty. Keyde, tipten, «qúday qosqan qosaghyng da qaryn bóle» degendey tuystyq qatynasqa negiz boldy.

Ghasyrlar boyy qazaqty biriktiruding eng basty qúraly bolghan, onyng memlekettiligin saqtaudyng irgesi bolghan, últtyng gendik qorynyng saqshysy bolghan rulyq jýie qazaq últynyng aldynda ózining tarihy missiyasyn ayaqtaghan sekildi. Búl - óte ókinishti jaghday.

Shynynda da, endi qazirgidey ru-rugha bólinip tartysatyn rushyldyqty әrmen qaray saqtay bersek - ol qazaqty ydyratatyn kýshke ainalugha bet búra bastady. Kýnnen kýnge órship bara jatqan rushyldyq bizding últymyzdyng birligi men tútastyghyna qarsy júmys jasaugha kóshti (әriyne, soghan mýddeli toptyng qoldauynyng arqasynda). Qazaq halqy ghasyrlar boyy kózining qarashyghynday saqtaghan rular qauymdastyghy jýiesi, sóitip, býginde baylyq pen biylikti maqsat etken azghana toptyng oiyn jýzege asyrudyng qol jetpes qúralyna ainalyp ketti...

Búrynghy rulyq jýie qazaq halqynyng qalqany edi, endigisi - jýregine qadalar qanjary bolghaly túrghan synayly...

Degenmen, qazaqtyng rulyq jýiesining tarihyna kóz salsaq - búl jýie qazaqqa úshan-teniz kómek kórsetkenin kóremiz. Uaqtysynda ol mynaday funksiyalardy atqaryp shyqty:

1. Ruyn súrastyra kele jeti jәne odan da arghy atalaryn taratu arqyly - qazaqtyng tarihy jadyn saqtady.

2. Ruyn súrastyra kele - «qargha tamyrly qazaq» degen birtútastyq simvoldy jasap shyqty. Keyde, tipten, «qúday qosqan qosaghyng da qaryn bóle» degendey tuystyq qatynasqa negiz boldy.

3. Baytaq jerimizdi rulyq, odan әri sonyng negizinde jýzdik bólikterge bólip, ony qorghau jauapkershiligin sol aimaqty túraqty mekendegen rulargha jýktedi. Qazaqtyn  atamekenge  degen ystyq yqylasy osylay qalyptasty.  (El men jerdi sýy - oghan degen jauapkershilik sezim bolghanda ghana mýmkin). Ár ru óz jerin qorghau jauapkershiligin moynyna aldy, sonymen qatar, jogharyda aitylghan tuystyq sezimning arqasynda kórshiles rudyn, odan qaldy - jýzdin, odan әrmen - tútas qazaq elining jerin qorghau mindetin aiqyn úghyp otyrdy.

4. Rulargha ózderine tiyesili jerdi bólip beru arqyly ontayly sharuashylyq ýrdisin qalyptastyrdy. Rular arasyndaghy tepe-tendik әriptestik qatynasty ornatty.  Ár rudyng ózin-ózi qamatamasyz ete aluyna kónil bólindi. Rulyq jýiege negizdelgen sharuashylyq qazirgi - ghylym men bilim damyghan zamanda qol jetkize almay jýrgen  naryqtyq bәsekelestikke tabighy týrde qol jetkizdi. Al, rular qauymdastyghy bәsekelestikting el arasynda kezdesetin baqtalastyq sekildi ydyratushy týri - barymtany (qazir ony reyderlik dep atasa bolady) biyler soty arqyly birige jazalap, әdiletti jolmen bitimgershilikti qalpyna keltirip otyrdy.

5. Óz ruynan (7 - 12 atagha deyin sozylady) qyz almay, qyzdaryn ózge rulargha atastyru, úzatu arqyly halyqtyng birtútastyghynyng ruhany bastauy - tilin, mәdeniyetin, salt-dәstýrin birtekti etti. Sol arqyly barlyq  qazaqtyng bir-birine degen tuystyq yqylasyn qamtamasyz etti.  Birligining ruhany bastauy myghym el, sol sebepti de, bastan ótkergen nebir zúlmatty jenip shygha aldy, birtektiligin joghaltpady.

6. Jýz ishinde iri rular men shaghyn rulardyng ara salmaghyn ajyratu arqyly «agha-ini», «ýlkendi (agha rudy) silau, jol beru, «ýlken túryp kishi sóilegennen bez», shaghyn rulargha qomqor bolu, «aghasy bardyng jaghasy bar, inisi bardyng tynysy bar» sekildi asyl qasiyetterding qaynar bastauyn ashty. Búl qasiyetter halyqtyq isterdi aqyldasa, ortaq kelisimge kele otyryp sheshuge qabiletti demokratiyalyq  ýrdisting naghyz qaynar bastauy edi.

7. Rular konfederasiyasy bolyp tabylatyn jýzderding arasyndaghy yntymaqqa  basa nazar  audaryldy.  Olardyn  әrqaysysyna arnap layyqty teneuler qalyptastyrdy: «Úly jýz - baylyq kenishim, Orta jýz - aqyl kenishim, Kishi jýz - jýzi qaytpas qylyshym» degen.

8.  Qazaq últy ayasynda birikken rulardyng bәrine ortaq ER, BATYR, JIGIT, AQSAQAL, ANA, BAUYR, QARYNDAS jәne sol siyaqty kóptegen úghymdardy qalyptastyrdy. Búl úghymdar jәne basqa ortaq dәstýrler rulyq maghynadan joghary túrghan, býkil qazaqqa ortaq  qazaqy bolmysty - qazaq últynyng dilin ómirge keltirdi.

9. Sonymen qatar, qazaqtar jetimin jylatpaugha, jesirin jat qolyna bermeuge qatty kónil bóldi.  Rulyq tútastyqty saqtau - últtyq namys dingegine ainaldy. Jetimi men jesirin qorghay almau, búzaqysyna tiym sala almau - býkil rudyng betine týsken shirkey retinde qabyldandy. Múnday - tentegin tezge sala alatyn erkin jәne tútas jýiede týrmening qajeti bolmady. Týrme, shyn mәnisinde, mәdeniyeti artta qalghan elding belgisi sanaldy.

Osynyng bәri de Rulyq jýie ayasynda jýzege asty. Basqaday jýie bolghanda: «qazirgi qazaqty ózin «qazaqpyn» degizip otyrghan qatynastardyn, ózindik erekshelikterding biri de bolmas pa edi», - dep, keyde oilanasyn...  ...Mýmkin atalas bauyryna qyzyn beretin kórshiles týrkilik júrtyng ýlgisin alar ma edik, әlde, kelin-enesimen ashyna bolyp jýre beretin orekenderge úqsar ma edik... kim bilgen ony! Sondyqtan, qazirgi qandastarymdy «rushyldyq qúrysyn!» degenmen qosyp «rular da qúrysyn!» dep aitardan búryn - kóp oilansa deymin.

Býginde әrbir qazaq biylik pen baylyqqa jantalasa úmtyludan tuyndaghan, әri solardyng tikeley aralasuymen últtyng emes, jeke mýddeni kózdeuding qúralyna ainaldyrylghan jәne qoghamdyq kesel retinde órship bara jatqan rushyldyqqa, jalpy, týpkilikti maghynasynda qazaqty ydyratu әreketterine qarsymyn dey otyryp, qazaqtyng rulyq jýiesin qaralamauy tiyis. (Jalpy, «ru joyylsyn!» degen úran da býgingi kýnning ózinde qazaqty ydyratushy úrangha ainala alady).

Endeshe, óz aramyzda osy aitylghan әserden ydyrau jýrip jatqanda - qazaq ózin tekti ústaugha úmtylghany dúrys: anda-sanda aramyzda arsyzdau ne alanghasarlau qazaqtyng auyzynan shyghyp qalatyn:  «nayman - shaytan» dep aitudan búryn - kim de bolsa - óz tilin ayamay tisteui shart! Taghy bireulerdin: «QT», «DT» - dep arsyz kýlerinen búryn, ezuin tigip tastauy shart!  Osy siyaqty rulyq tuystyqqa qatysy bar taghy basqa da jerlerde ózindi beypil sózden tyi! Ózinmen birge bir ghana QAZAQ degen últty qúrap otyrghan rularyndy qorlaghanyng - Ózindi qorlaghanyn!

Eger әrbir qazaq óz tútastyghyn osylay úqsa ghana biz el bolamyz, enseni kóteremiz.

Óz rulastaryn manayyna toptastyryp, «bir barmaghy býgilgen» astyrtyn sayasat jýrgizushi oligarhiya nemese solardy qolpashtap otyrghan «rushyl» biylik - búl mәselede TÓREShI bola almaydy. Baylyq pen biylik - ótpeli dýniye, al halyq - eger ózimiz jiger men aqyldy qatar ústasaq - mәngilik!

Osy erekshelikterding arqasynda qazaqtyng rulyq bólinisi qazirgi jaghdayda eki jaqqa da qyzmet ete alatynyn kórsetti: biri - jaghymdy, biri - jaghymsyz.

Jaghymdy jaghy - últ mýddesi jolynda tútastyqty nyghaytushy, biriktirushi jaghy.

Jaghymsyz jaghy - tarih kóshine әldeqalay jaghdayda ilesken bireulerding jeke mýddesin qorghau qúralyna ainaluy. (Qazaq danalyghy baylyqty kýzetushini ne dep ataushy edi?.. Endeshe onday kýzetshi ru men últ mәselesinde nege sizge, maghan tóreshi boluy tiyis?!) Endi osynyng «qaysysy - dúrys, qaysysy - búrys?» degen súraqqa jauap ózinen ózi týsinikti bolar dep oilaymyn. Áriyne, el bolyp ense kóteretin, júdyryqtay júmylyp irgeli halyq bolatyn jaghyn qorghauymyz qajet!

Osyghan baylanysty mende «qalyng qazaq qazirgi ótpeli dýniyening artynan qualaghan rushylsymaqtardyng sonyna ilesemin dep arandamasa eken» degen arman-tilek bar.

Ataqty Sýiinbay babamyz qyrghyzdyng «tilinde sýiegi joq» Qataghan aqynyn qalay jengenin bәriniz de bilesizder, aghayyn!  Sýiinbay ata qazaq ózining tútastyghymen qúdiret alatynyn úqty, sony «ana jaqta qalyng ýisin-dulatym (jәne t.t.), týstigimde - arghyn-nayman-kereyim (jәne t.t.), batysymda - on eki ata bayúlym (jәne t.t.), solarym kelse jiylyp, bir tóbege ýiilip - qútyng qashar Qataghan!!!» degen maghynany algha tartty.., osylay baylyqty madaqtaghan qyrghyz aqynynyng auzyna qúm qúidy... Qyrghyz manaby «qazaqtyng ruyna tiyisip neng bar edi!?» dep Qataghan aqynyn qamshymen ayamay osty... Tura sol sekildi arman  ghoy, meniki de...

Al endi, osy mәseleler tónireginde óz týsiniktemelerimdi bere keteyin:

●   Rulyq jýie men rushyldyqtyng arasy jer men kóktey.  Rushyldyq

ózining paydasyn kózdegen jerde payda bolady da, әrmen qaray ýstemdikke qol jetkizgen ru ókilderining ózge rulargha qatysty shovinistik ózqarasyn tughyzady. Mysaly, kezinde aitylghan «men ystymyn, bәrinen de kýshtimin!», «tanysang - adaymyn, tanymasang - qúdaymyn» degendey jәne  t.s.s. astamshyldyqtar osynyng naqty kórinisi.

●   Biylikke talasqan kýnshilder sybyrlap aitatyn: «saq bol, syrtqa tep, qoldan kelse qanghytyp jiber» degendey payda kózdegish rushyldyq pen adamnyng shejire tarihyna jeteleytin rulyq sanany qoyyrtpaqtap aralastyrsaq - nening on, nening teris ekenin ajyrata almay qalamyz. Sondyqtan onday jerde qazaqy qalyptaghy, búrynnan beri bolmysymyzgha sinisti bolghan týsinikke jýginu qajet. Ol - býkil qazaq bir atanyng balasy, Alash júrty  degen týsinik. Búl úghym rulyq sanany joymaydy, sebebi,  Alash úghymynyng ózi  rulargha (úrpaqqa) qatysty alghanda ghana jeke, dara, tútas maghynagha iye.

●     Biraq qazirgi kezde qogham damuy rulyq jýiening biriktirushi qyzmetine sýiene alady, jogharyda biz atap ótken prinsipter boyynsha jýzege asady dey almaymyn. Oghan kýmәn kóp. Sebebi, biz ol prinsipterdi әbden laylap aldyq. Ol qalay kórinis tabuy mýmkin? Mәselen, kórshi elding qashqyn preziydentine bola jýzdegen jyldar tynyshtyqta ómir sýrgen eki halyq qyrqysyp qaldy. Sol siyaqty, qazirgi jaghdayda astyrtyn týrde jýrip jatqan «tym tәuelsiz rulyq qauymdastyqtar» nasihatyn kýsheytu - bizdi de  onday jaghdaydy qaytalaugha iytermeleydi. Búl - bir jaghy. Ekinshi jaghy - últtyq baylyq bólinisindegi oryn alghan әdiletsizdik jergilikti rulardyng boyynda bayaghydan búiyghyp jatqan  «eli men jerin qorghau instinktin» qayta oyatyp, býginge deyingi birtútas bolyp kelgen qazaq últynyng arasynda separatistik niyetting alghashqy úshqyndaryn tuyndatyp jatqany jasyryn emes. Búghan deyin búl kórinis batysta jii bayqalsa, endi onyng ózge ónirlerge de kelui ghajap emes. Mәsele osynda!

●  Biylikting әleumettik, ekonomikalyq, iydeologiyalyq salalardaghy óreskel qatelikteri onday «rular tәuelsizdigine» jol ashady. Degenmen, onday ydyrau halyqty aitpaghanda - sol biylikke de qajet emes. (Tek bizde ghana emes...). Búl qashanda solay. Bizdegi jaghdaydy әr shtatyna birshama erik bergen AQSh-pen esh salystyrugha kelmeydi. AQSh Shtattary erkindikting arqasynda ózderining myqty memleketin ústap otyr! Biraq últsyzdanghan AQSh ýlgisi biz ýshin jat nәrse. Bizge, qazirgi jaghdayda, mening oiymsha, «Jergilikti ózin-ózi basqaru» ýlgisi kóbirek keledi.  Búnday basqaru jýiesi formasy men mazmúny jaghynan qazaqtyng ejelgi «rulyq basqaru jýiesine» dәl solay bolmasa da  birshama jaqyn.

●   Onyng sebebi qazirgi kóshi-qon jaghdayynda lokaldy rulyq birlestikter qúru mýmkin emestiginde jatyr. Qazir qazaq rulary ghana emes, Qazaqstanda túratyn barlyq últtar miday aralasyp ketti. Sondyqtan olardy bayaghy qalypqa keltire almaymyz, әri onday qadam memleketimizding damuyn keyinge qaray shegerip tastaydy. Biraq, búl jana zaman kóshi-qony qalyptastyrghan ahual qazaqtyng «rulyq sanasyna» esh ziyanyn tiygizbek emes. Óitkeni, «ruyn tanu» - qazaqtyng qanyna singen bolmysy.  Endeshe, biz rulyq jýiening jana mәdeniy-ruhany formada ómir sýruine ýirenuimiz qajet. Tútas qazaq rulyq maghynadaghy AGhA-INI sekildi tәrbie jýiesine jol ashuymyz qajet. Sonda qazirgi búharalyq dengeyde jýrip jatqan últ retindegi úiysu prosesine búl - bir atadan taraytyn rulyq tamyrlar - әli de qyzmet etedi! Býgingi úrpaqtyng tarihy missiyasynyng mazmúny da osynda!