Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3547 0 pikir 17 Tamyz, 2011 saghat 06:52

Aynúr ÁBDIRÁ­SIL­QY­ZY­, yasauitanushy: Olar «últ» degen úghym men qúndylyqty esepke almaydy, óz kóz­qarastaryna ortaq bolghandardy ghana «músylman bauyrlar» dep sanaydy

Din isteri agenttigi Mәdeniyetter men dinderding ha­lyq­aralyq ortalyghynyng diny ortalyqtardy zertteu bólimining bastyghy, yasauitanushy Aynúr ÁBDIRÁ­SIL­QY­ZY­MEN gazet tilshisining әngi­me­sinde qoghamda býgingi tanda oilandyryp otyrghan birqatar mәse­le­ler ortagha salynady.

- Yasauitanushy retinde sizben әngimemizdi Yasauy ilimine qatysty saualdan bastaghymyz kelip otyr. El­basymyz Núrsúltan Nazarbaev ýsti­miz­degi jyldyng nauryz aiynda Týrki­s­tanda ótken kezdesuinde: «Biz Qoja Ahmet Yasauy ilimin alyp jýruimiz qajet», dep atap kórsetti. Yasauy ilimining últymyzdyn, memleketti­li­gimizding tarihyndaghy manyzy qanday?

- Últ tarihy ajyramas eki negizden qúralady. Biri - egemendik jolyndaghy erlik kýresterden túratyn azamattyq tariyh, al ekinshisi - últtyng iydeolo­giya­lyq baghdaryn ornyqtyru jolynda ja­sal­ghan ruhany tariyh. Bizding aza­mat­tyq tarihymyz kóptegen irgeli zertteulerge arqau boldy. Jetkilikti týrde nazar au­darylmay kele jatqan ýlken bir baghyt bizding ruhany tarihymyz der edik.

Qazaq halqynyng tarihynda últtyq-memlekettik iydeologiya dәrejesine kóte­rilgen birtútas ilimderdi jasaghan danq­ty túlghalar boldy. Últymyzdyng bol­mysyn qalyptastyrghan, qúndylyqtyq baghdaryn belgilegen osynday ilimderding biregeyi - Qoja Ahmet Yasauy ilimi.

Din isteri agenttigi Mәdeniyetter men dinderding ha­lyq­aralyq ortalyghynyng diny ortalyqtardy zertteu bólimining bastyghy, yasauitanushy Aynúr ÁBDIRÁ­SIL­QY­ZY­MEN gazet tilshisining әngi­me­sinde qoghamda býgingi tanda oilandyryp otyrghan birqatar mәse­le­ler ortagha salynady.

- Yasauitanushy retinde sizben әngimemizdi Yasauy ilimine qatysty saualdan bastaghymyz kelip otyr. El­basymyz Núrsúltan Nazarbaev ýsti­miz­degi jyldyng nauryz aiynda Týrki­s­tanda ótken kezdesuinde: «Biz Qoja Ahmet Yasauy ilimin alyp jýruimiz qajet», dep atap kórsetti. Yasauy ilimining últymyzdyn, memleketti­li­gimizding tarihyndaghy manyzy qanday?

- Últ tarihy ajyramas eki negizden qúralady. Biri - egemendik jolyndaghy erlik kýresterden túratyn azamattyq tariyh, al ekinshisi - últtyng iydeolo­giya­lyq baghdaryn ornyqtyru jolynda ja­sal­ghan ruhany tariyh. Bizding aza­mat­tyq tarihymyz kóptegen irgeli zertteulerge arqau boldy. Jetkilikti týrde nazar au­darylmay kele jatqan ýlken bir baghyt bizding ruhany tarihymyz der edik.

Qazaq halqynyng tarihynda últtyq-memlekettik iydeologiya dәrejesine kóte­rilgen birtútas ilimderdi jasaghan danq­ty túlghalar boldy. Últymyzdyng bol­mysyn qalyptastyrghan, qúndylyqtyq baghdaryn belgilegen osynday ilimderding biregeyi - Qoja Ahmet Yasauy ilimi.

Yasauy ilimin birynghay diniy-mistiy­ka­lyq ilim retinde baghalau oryndy emes. Yasauy ilimi - eng aldymen ruhaniy-mo­ralidyq ilim. Týrki halyqtaryna ortaq úly oishyl Yasauy jasaghan ilim óz bas­tauyn týrki halyqtarynyng ghasyrlar boyy qalyptasqan ruhany qúndylyqta­rynan alady. Qoja Ahmet Yasauy osy ruhany qúndylyqtardy jinaqtap, qo­ry­typ, ony islam dinining qaghidalary­men ýilestirip, birtútas ilimge ainal­dyr­dy. Ol óz ilimining barlyq qaghidal­a­ryn hanafy mazhaby ústanymdarynyng ayasynda damytty. Yasauy ilimi barsha týrki halyqtarynyn, sonyng ishinde ol dýniyege kelgen ólkening iyesi - qazaq halqynyng da islamy dýniyetanymyna negiz bolyp qalandy. Qazaq halqynyng dini-islamy týsinikteri Yasauy ilimining ayasynda qalyptasty. Últtyng ar-ojdan kodeksi rólin atqarghan Yasauy ilimining negizgi ústanymdary qazaq halqynyng ruhaniy-moralidyq qaghidalarynda kóri­nis tapty. Múnyng naqty mysalyn biz halqymyzdyng izgilikke, imandylyqqa negizdelgen әdet-ghúryp, salt-dәstýr­le­ri­nen, jyr-anyzdary men maqal-mә­telderinen, keshegi jyraular poeziyasy men biy-sheshenderding naqyl sózderinen, Abay, Shәkәrim, Mәshhýr Jýsip sekildi kórnekti túlghalarymyzdyng tuyndyla­ry­nan aiqyn angharamyz.

Sondyqtan halqymyzdyng últ bolyp qalyptasuy men damuyna, últtyq erek­shelikterining berik saqtaluyna Yasauy ilimi tikeley әser etti dep biz senimmen aita alamyz. Songhy kezderi aitylyp jýrgen: «Qytay halqy ýshin Konfusiy ilimining mәni qanday bolsa, Qazaqstan qoghamy ýshin Yasauy ilimining manyzy da sonday erekshe», degen pikir osynday keleli oilardan týiindelgen tújyrym.

- Yasauy ilimi ózge ruhany ilimderden nesimen erekshelenedi? Onyng últtyq ústanymdarymyzben qabysatyn tús­taryna toqtalsanyz.

- Ruhany tazalyq pen kemeldikti maqsat etken Yasauy jan tazalyghy, ar tazalyghy, jýrek tazalyghy qaghidalaryn birinshi oryngha qoydy. Ol óz ilimin qoghamdy tәrbiyeleushi, týzetushi ar ilimi retinde týsindirdi. «Janym - arymnyng sadaghasy», «Jarly bolsang da arly bol» degen qazaq halqy da osy ilimdi jan-jýregimen qabyldaghan.

Yasauy ilimining negizgi ústanymda­ry­nyng biri - toleranttylyq. «Bógde din ókiline de azar bermeu - Payghambar sýnneti» («Sýnnet ermish kafir olsa berma azar») dep jazghan Yasauy kez kelgen din ókiline qúrmetpen qaraudy nasihat etken. «Adamzattyng bәrin sýy bauy­rym dep» degen Abay sózderi de osy aqiy­qatqa tireledi. Yasauy ilimindegi «Adam adamgha qúl emes, Allagha ghana qúl» degen ústanym da adam balasynyng bәrine birdey qaraugha, eshkimdi kemsitpeu­ge, ózin de ózgeler aldynda tómen sanamaugha mindetteydi. Búl qaghida býkil qoghamdaghy ruhany tepe-tendik pen kelisimdi saqtaugha baghyttalghan. Halqymyz búl qaghidany: «Enkeygenge enkey - atannan qalghan qúl emes, shalqayghangha shalqay - payghambardyng úly emes» degen ústanymmen týiindegen.

Yasauy ilimi aghartushylyqqa, ghylym-bilimge shaqyrady. Yasaui: «Adamdy aqiy­qatqa jetkizetin birden-bir jol - ghylym joly» dep jazghan. Yasauy en­bekterinde ghylymgha úmtylu, nadandyq­tan qashu mәseleleri jii kóteriledi, shynayy ghalymdar erekshe qúrmette­le­di. «Bilekti birdi jyghar, bilimdi myndy jyghar», «Aqyl - azbaytyn ton, bilim - tausylmaytyn ken», «Jaqsynyng aty ólmeydi, Ghalymnyng haty ólmeydi» dep maqaldaghan últymyzdyng ústanymdary da osy qaghidalardan qiys ketpeydi.

Yasauy iliminde «Halyqqa qyzmet etu - Haqqa qyzmet etu» degen ústanym bar. Búl qaghida qoghamgha adal qyzmet etudi nasihattaydy, otanshyldyqqa, eldi sýy­ge, bauyrmaldyq pen janashyr­lyq­qa, ózara qúrmet pen syilastyqqa tәr­biyeleydi. Osy bir qaghida ózgege qol­úshyn beruge qashanda qúlshynyp túra­tyn bizding halqymyzdyng bolmysyna sin­gen deuge bolady. «Óz ýiinde oi oi­maghannyng kisi ýiinde syrmaq syraty­ny» da osydan bolsa kerek.

Qoja Ahmet Yasauy kóshpeli týrki halyqtarynyng aghayyndyq, bauyrmal­dyq sezimderdi basty oryngha qoyatyn izgi dýniyetanymymen, tuystyq qatynas­targha negizdelgen rulyq-taypalyq qú­ry­lymymen etene tanys bolghan. Yasauy ilimining osynday erekshelikteri jeti atagha deyin qyz alyspaytyn qazaq qa­uymyndaghy әielder men qyzdardy hidjab pen pәrenji kiiden qorghaugha bir sebep boldy.

Yasauy iliminde qonaqjaylyq dәstýri adamdy ruhany kemeldikke bastaytyn erekshe dәstýr sanalady. Yasauy ilimin taratushylar barghan jerlerinde «sufra tútu», yaghny «dastarqan jay» dәstýrin ústanghan. Kópshilikke, kelimdi-ketimdi jolaushylargha arnap jayylghan dastar­qan basyndaghy súhbatqa ruhany ilim iyesi - Qyzyr kelip qatysady dep sanal­ghan. Qazaq halqynyng «Qonaq kelse, Qydyr keledi», «Qyryqtyng biri - Qy­dyr» degen maqaldary osy dәstýrden tuyndaghan. Osynday qaghidalar arqyly Yasauy ilimi halyqtyng bolmysyna sinip, qazaq dýniyetanymynyn, últ mentaliy­tetining negizine ainaldy. Dúrysy, Yasauy óz ilimi arqyly tarih tereninen bastau alatyn últ qúndylyqtaryn islamy sýzgiden ótkizip berdi.

Biz Yasauy ilimin últymyzdyng ruhany tarihynyng taghylymdy tәjiriybesi retinde qabyldaugha tiyispiz. Qazaq halqy islam dini ayasynda últ bolyp qalyp­tassa, qazaqy islamnyng bitim-bolmysy, qazaq músylmandyghy Yasauy ilimi arqyly qalyptasty.

- Yasauy ilimining tarihy róli talas tudyrmaydy. Al qazirgi qogham ýshin ol nesimen manyzdy? Búl ilimdi býgingi kýnning kәdesine asyratyn tetikter jóninde qanday oy aitar ediniz?

- Yasauy ilimi tek tarihy ról atqaryp qana qoyghan joq. Búl ilimde qazirgi qoghamgha qajetti iydeologiyalyq ústanym­dardyng barlyghynyng negizi qalanghan. Qazirgi zayyrly, órkeniyetti Qazaqstan qoghamyna zәru parasatty iydeologiya men qasterli qaghidalar Yasauy iliminde kó­rinis tapqan. Ruhany tәjiriybesi asa bay qazaq halqy ózining últtyq bastau­la­ryndaghy osynday tabighi, túnyq ilimderdi janghyrtu arqyly jahandanu jaghdayynda da ózining biregey bolmysyn saqtap qala alady. Tarihtyng tar jol, tayghaq keshulerinde últty úiystyra bilgen Yasauy ilimi qazirgi qazaq qogha­myna da ruhany baghdar bolmaq. Tamy­ryn tughan topyraghymyzdan alatyn, últ­tyq bolmysymyz ben dilimizge etene jaqyn Yasauy ilimin býgingi Qazaqstan memleketining iydeologiyalyq túghyrnama­sy retinde ornyqtyrugha barlyq negizder bar.

Yasauy ilimin el iygiligine jaratyp, aqyl-oyynyng ózegine ainaldyratyn tetikterdi jýieli, maqsatty týrde jýzege asyrsaq, útarymyz kóp bolmaq. Eng al­dymen Yasauy ilimi ózining keng mazmún­dylyghymen qazirgi óskeleng buynnyng ruhany súranystaryn jan-jaqty qana­ghattandyra alatynyn eskeruimiz kerek. Atalmysh ilimning negizgi qaghidalaryn zamanauy ómirge beyimdep qayta jan­ghyr­tu arqyly qazirgi qazaq qoghamyn­daghy kóptegen ruhany problemalardyng aldyn alugha bolady. Búl, әsirese, iydeo­logiyalyq bos kenistikti jappay tolty­ryp jatqan ekstremistik jat aghymdar men destruktivti diny qozghalystar iydeo­logiyasynyng yqpalyn sózsiz tómendetedi.

Osy orayda alghashqy kezekte Yasauy enbekterin audaru, jariyalau, qayta jariyalau júmystaryn jýzege asyru qajet. Onyng shygharmashylyghy poeziya­lyq tuyndylardan, yaghny hikmetterden ghana túrmaydy. Yasauy ilimining negizderin tanytatyn «Jýrekting ainasy», «Pa­qyrnama» sekildi traktattar da shәkirt­teri arqyly hatqa týsken aqynnyng óz shygharmalary bolyp tabylady. Songhy kezderi ghalymdar Onyng «Risala-y dәr әdәby tariqat» atty enbegin ghylymy ainalymgha qosty. Yasauiyding atategine qa­tysty shejireler men onyng shәkirt­terining enbekterinde de osy ilimning negizderin tanytatyn taghylymdy dýniye­ler mol. Atalghan enbekterding barlyghyn audaru, qayta jariyalau, Yasauy ilimi men shygharmashylyghyna qatysty otandyq jәne sheteldik ghalymdardyng tandamaly zertteulerining jinaghyn jaryqqa shygha­ru, jana tanymdyq basylymdardyng ja­ryq kóruine, taraluyna jaghday tughyzu qajet.

Týrkistan qalasynda jii ótkizilip, dәstýrge ainalyp ýlgergen «Yasauitanu» bayqauyna, «Qoja Ahmet Yasauy ilimi men shygharmashylyghyn zertteuding ózek­ti mәseleleri» atty ghylymiy-tәjiriy­be­lik konferensiyagha qoldau kórsetu, «Yasauy әlemi» degen atpen jaryq kórip otyrghan ghylymiy-kópshilik, tarihiy-ta­nym­dyq jurnaldyng taralymyn kóbey­tu kerek. Yasauy ilimin halyqqa keninen taratyp, týsindiru ýshin búqaralyq aq­parat qúraldarynda arnayy aidarlar, baghdarlamalar ashugha bolady. Joghary oqu oryndarynda Yasauy atyndaghy ar­nayy shәkirtaqy, ruhaniyat salasyna en­bek sinirgenderge onyng atyndaghy syi­lyq taghayyndaghan jón.

Halqymyzdyng ruhany mәdeniyetining barlyq salasynda tereng iz qaldyrghan Yasauy ilimin zertteu últymyzdyng týp negizin tanu bolyp tabylady. Yasauitanu ilimi - qazaqtanu, týrkitanu ilimi. Yasauy ilimi tarihy dәuirlerde týbi bir týrki halyqtaryn ortaq dýniyetanymgha úiystyra bildi. Qazirgi tatar, týrkimen, qaraqalpaq, qyrghyz, týrik halyqtary­nyng qazaq júrtymen ruhany tútastyghy - atalghan halyqtargha da Yasauy ilimining keninen taraghandyghynyng nәtiyjesi. Son­dyqtan Yasauy ilimining býgingi әlemdik qoghamdastyqta týrki halyqtaryn ynty­maqtastyrushy basty faktorgha ainala alatynyn da úmytpaugha tiyispiz. Osy baghyttarda arnauly ghylymiy-zertteu ortalyqtaryn ashyp, keng kólemde júmys jýrgizu qajet.

- Endi osy aitylghan mәselelerge songhy kezderi jii auyzgha alynyp jýr­gen «dәstýrli islam» degen týsinik tú­r­gh­ysynan kóz salsaq. Jalpy, dәs­týr­li islamnyng qazaq dalasyndaghy ta­rihy negizderi qanday?

- «Dәstýrli islam», «dәstýrli qazaq músylmandyghy» degen úghymdardyng negizsiz emestigine dәlel bola alatyn eki qaynar kóz bar: birinshisi - islam ilimin jetik mengerip, qazaqy dýniyetanymmen astastyra bilgen, qazaqy músylman­dyq­qa negiz bolghan biregey ilimder qalyp­tastyrghan últymyzdyng kórnekti túl­gha­la­rynyng enbekteri; ekinshisi - halqy­myzdyng diny tanymyn, ruhany qúndy­lyq­tary men ústanymdaryn tanytatyn shygharmashylyq múralary (auyzsha shejireler, maqal-mәtel, jyr-anyz, salt-dәstýr, yrym-tyiymdar).

Birinshi salagha kenirek toqtalsaq, qazaq dalasynda sonau Ábu Nasyr Ál-Faraby kezeninen qalyptasyp, ýzilissiz jalghasyp kele jatqan birtútas ruhany ilimder, ornyqqan kózqarastar jýiesi bar. Sanaly ghúmyryn arab jerinde ót­kiz­genimen, Ál-Faraby - týrki topyra­ghynyng týlegi, sol topyraqta dýniyege kelgen ilimderding damytushysy. Ataqty Otyrar kitaphanasy ornaghan ónirde tuyp-ósken ghalymnyng barlyq ruhany jәne dýniyauy ilimderding bastauynan tu­ghan ólkesinde susyndaghany, negizgi kóz­qa­rastaryn óz otanynda qalypta­styr­gha­ny anyq. Tughan topyraqtan alghan tә­limin arab, parsy mәdeniyetinin, islam órkeniyetining aqyl-oy qazynasymen úsh­tas­tyrghan ensiklopedist ghalym «hikma iylәhiya» - «iylәhy hikmet» («tәnirlik danalyq») ilimining negizin saldy. Búl ilim óz kezeginde Ábu Nasyr Ál-Fa­ra­biyding danqty otandasy - Jýsip Bala­sa­ghún shygharmashylyghynda «Qút әkelushi bilim» («Qútty bilik») degen atpen jalghasyn tapty. Qos ghúlamanyng jerles izbasary Qoja Ahmet Yasauy búl ilimdi «hikmet ilimi» degen atpen damytty. Osy ilimning negizgi qaghidalary Yasauiy­ding jogharyda sóz etilgen enbekterinde kórinis tapty. Yasauy tanymdyq mekte­bi­ning barlyq ókilderi men Altyn Orda dәuirinde ómir sýrgen barlyq oishyl qa­lamgerler tuyndylarynan olardyng diny jәne dýniyetanymdyq mәselelerde әbden qalyptasqan, jýielengen, ornyq­qan birtútas kózqarastargha ie ekeni angharylady. Búl kózqarastardyng negizin eki qaghida qúrady deuge bolady: birinshisi - últtyq qúndylyqtar men otan­shyldyq qaghidalardy qorghau; ekinshisi - islam sharighatyna qúrmetpen qa­ray otyryp, ary qaray damytu.

Osynday ornyqqan kózqarastar qa­zaq jyraular poeziyasy arqyly HIH gha­syrdaghy iri aqyndyq mektepke jalghas­ty. Sol aqyndyq mektepting kórnekti óki­li Abaydyng diny kózqarastaryn jiy­naqtaghan «Qarasózderi» de qazaq to­pyraghyndaghy birtútas ruhany ilimder men ornyqqan kózqarastar jýiesining zan­dy jalghasy bolyp tabylady. Yby­ray Altynsarinning «Músylmanshylyq tútqasy», Shәkәrim Qúdayberdiúlynyng «Músylmandyq sharty», Mәshhýr-Jý­sip Kópeyúly men Ghúmar Qarashtyng tu­yndylary dәstýrli qazaqy músylman­dyq qaghidalary negizinde dýniyege kelgen. Kenestik kezende ómir sýrgen iri din ghúlamasy Sәduaqas Ghylmany ózining diny enbekterine qazaq jerinde jazylghan «Fayzul arifiyn» tuyndysyn negiz etken. S.Ghylmaniyding «Din pedagogikasy», «Qúran turaly jala men ótirikterge qar­sy», «Mahmúd Shaltut tafsiyrining au­d­armasy» atty enbekteri óz kezeni ýshin ghana emes, býgingi kýn ýshin de asa manyzdy (ókinishke qaray, atalghan enbekter әli qoljazba kýiinde jatyr).

Jalpy alghanda, dәstýrli islamdy, dәstýrli qazaq músylmandyghyn biz hal­qy­myzdyng dýniyetanymynda ejelden negizi qalanghan, ghasyrlar boyy qolda­nys­ta bolghan, zamanalar synynan sý­rin­bey ótken ruhany qaghidalar men ilimder negizinde tanimyz. «Dәstýrli qazaq músylmandyghy» týsinigining ayasynda úl­ty­myzdyng birtútas ruhany tәjiriy­besi tolyghymen qamtylady dep bilgen jón.

- Osy últtyq bolmysymyzben ýi­­lesim tapqan dәstýrli islamdy damy­tu­dyng qanday joldary bar?

- Dәstýrli islam nasihatyn kýshey­tu­degi manyzdy tetikterding biri - stra­te­giya­lyq zertteulerdi jýzege asyru. Múnday zertteulerding bir bóligi retrospektivti sipatta jýrgizilui tiyis. Búl biz jogharyda atap kórsetken mәsele­ler­den tuyndaydy. Yaghni, qazaqy bolmysqa tәn biregey ruhany ilimder qalyptas­tyr­ghan últymyzdyng kórnekti túlghala­ry­nyng enbekteri men halqymyzdyng diny tanymyn, ruhany qúndylyqtaryn tanytatyn auyzeki shygharmashylyq mú­ra­lary (shejireler, maqal-mәtel, jyr-anyz, salt-dәstýr, yrym-tyiymdar) din­tanulyq zertteuler negizine ainalugha tiyis. Búghan deyin atalghan múralar kóbine tarihi, filologiyalyq, mәde­niy­et­tanulyq, filosofiyalyq zertteuler nysany retinde qarastyryldy. Teolo­giya­lyq jәne dintanulyq túrghydan birshama taldanghanymen, búl múralar qa­zaqy músylmandyq kózqaras, dәstýrli islam qaghidalary túrghysynan mýlde derlik zerttelgen joq. Endigi kezekte osy baghyttaghy zertteulerdi jolgha qoy­yp, ruhaniy-diny múralarymyzdy tolyq iygeruge, «dәstýrli islam» týsinigin ghy­lymy túrghydan ornyqtyrugha kýsh salu qajet.

Dәstýrli islamdy damytudaghy ekinshi bir baghyt baspa júmystarymen bay­lanysty bolmaq. Jogharyda atalghan Ábu Nasyr Ál-Farabi, Jýsip Balasaghún, Qoja Ahmet Yasaui, Ahmet Yýgineky enbekterin, Husameddin Syghnaqi, Jamal әl-Qarshy sekildi ortaghasyrlyq oishyldar tuyndylaryn, Altyn Orda dәuirinde ómir sýrgen dindar aqyndar men tarihshy ghalymdar enbekterin, Shaghatay kezenining tól tarihymyzben, tanymymyzben tamyrlas tuyndylaryn audaru jәne jariyalau júmystaryn jýzege asyru qajet.

Diny mazmúndaghy enbekterdi qayta jariyalau barysynda әdeby shygharma­lar­gha da nazar audarghan jón. Qazaq aq­yn-jazushylary din taqyrybyn ýnemi nazarda ústap, dini-etikalyq oilaryn, din-islam jónindegi negizgi tanym-tý­sinikterin әdeby tuyndylar arqyly jetkizip otyrghan. Últymyzdyng aghartu­shy-ústazdary retinde tanylghan HIH-HH ghasyrlardaghy qazaq qalamgerleri shygharmashylyghyn qayta qarap, olar­dyng din mәselelerine arnalghan tan­dau­ly әdeby tuyndylaryn iriktep, eki tom­dyq retinde qúrastyryp shygharugha to­lyq negiz bar. Sonday-aq, halqymyzdyng islamy týsinikterining qalyptasuynda ma­nyzdy ról atqarghan islam ghúlamala­ry­nyn, sonyng ishinde hanafy mazhabyn­daghy din ghalymdarynyn, ortaghasyrlyq jәne zamanauy din qayratkerlerining enbekterin audaru, jariyalau jәne qayta jariyalau mәselesin de nazardan tys qaldyrugha bolmaydy.

Ýshinshi baghyt retinde otandyq zay­yrly jәne diny bilim beru jýiesining barlyq dengeyine «Últtanu» pәni men «Abaytanu» kursyn engizudi úsynar edik. «Últtanu» kursynyng oqu baghdar­la­masy biz jogharyda aityp ótken dәs­týr­li qazaq músylmandyghyna negiz bol­ghan derek kózderi men solargha qatysty zertteulerge sýienip jasaluy qajet. Búl baghyttaghy oqu-hrestomatiyalyq materialdar qazirding ózinde keminde ýsh synyptyq nemese kurstyq baghdarla­ma­ny týzuge tolyghymen jetkilikti. Bola­shaqta jana audarmalar, basylymdar men zertteuler negizinde oqu baghdar­la­masyn ýzdiksiz tolyqtyryp otyru kerek. Búl pәn arqyly qazaqstandyq bilimgerler eng aldymen tughan topyraqta qalyptasqan dýniyetanymmen, sonyng ish­inde diny tanymmen terenirek tany­su­gha, últtyq ruhany ilimderdi qalyptas­tyrghan ghúlamalar enbekterin zerttep, biluge, qazaq tarihynyng kórkem shejiresi bolghan auyzeki tuyndylar arqyly halqymyzdyng diny tanymyn jaqyny­raq tanugha, qazaq әdet-ghúryp, salt-dәs­týrlerining islam qaghidalarymen tabighy ýilesimin tanyp-biluge mýmkindik ala­dy. Búl óz kezeginde dәstýrli islamnyng qazaqy negizderin tanu arqyly diny kadrlardyng biliktiligin arttyrugha, adas­qan aghymdar men jat iydeologiyalargha qarsy nasihat júmystaryn jana sa­palyq dengeyge kóteruge jol ashady.

Al «Abaytanu» kursyn otandyq bilim beru jýiesining barlyq dengeyinde bir kurstyq baghdarlama retinde engizuge bolar edi. Abaydyng «Qarasózderine» tek bir avtordyng oi-tolghamdaryn ghana bildiretin derbes tuyndy retinde emes, ózine deyingi qazaq topyraghyndaghy bý­kil ruhaniy-diny tәjiriybeni jinaqtaghan, ghasyrlar boyy qalyptasqan, qorytyl­ghan biregey ilimdi HIH ghasyr kemen­ge­ri­ning oy kóriginen, sana sýzgisinen ótkizip, iriktep bergen tanymdyq mәni zor tu­yndy retinde qaraghan jón. «Abaytanu» kursyn zayyrly oqu oryndarynyng oqu baghdarlamasyna «Últtanu» pәnining qú­ram­das bóligi retinde engizuge de bolady.

- Dәstýrli islam jayly sóz qoz­ghalghanda qazirgi islamy aghymdar tu­ra­ly da aitpay ketu mýmkin emes tә­riz­di. Elimizdegi radikaldy islam aghym­da­rynyng eng keng taralghany - uahhabiylik turaly jәne odan keletin qauip-qater bar-joghy jayynda aityp ótseniz.

- Radikaldy kózqarastyng ózi islam­gha tәn emes nәrse. Degenmen, radikaldy iydeologiyany ústanushylar óz kózqa­ras­taryn islam negizderinen taratady. Salafiyler, uahhabiyler (jihadshylar), tak­firshi-hijratshylar, madhaliyler, su­ruriyler sekildi radikaldy baghyttar XIV ghasyrda Saud Arabiyasynda Ibn Taymiya negizin qalaghan «taza islam» ústanymy jayly salafiylik kózqaras­tar­dy ústanushylar bolyp tabylady. HVIII ghasyrdan bastap búl iydeologiyany saudiyalyq Múhammad ibn Abd әl-Uah­hab damytty. Salafiylik aghym ókilderi ózderin Payghambar dәuirindegidey taza islamdy ústanyp jýrmiz dep esepteydi, óz ústanymdarynan basqa barlyq kóz­qa­rastardy teriske shygharady, islamnyng óz zandylyqtarynan tuyndap jatqan janashyldyqtardy qabyldamaydy. Qú­ran men Sunnada kórsetilmegen kez kelgen qúbylysty, sonyng ishinde mazhabpen jýrudi de «biydghat» dep sanaydy. Qúran men Sunna tura maghynasynda qa­byldanuy kerek, olargha salystyrmaly týsindirme beruge bolmaydy dep esepteydi. Osynday qasang kózqarastardyng saldarynan salafiyler mazhab ústanu­dy, mazhab ghúlamalarynyng enbekterin joqqa shygharady, «dәstýrli islam» tý­sinigin, últtyq dýniyetanym erekshelik­terin teristeydi. Kóptegen últtyq dәs­týrlerdi «biydghat» dep, ony ústanushy­lar­dy «biydghatshy», «mýshriyk» dep qa­byldaydy. Olar «últ» degen úghym men qúndylyqty esepke almaydy, óz kóz­qarastaryna ortaq bolghandardy ghana «músylman bauyrlar» dep sanaydy.

Takfiriyler óz jamaghatynyng mýshe­le­rinen basqa barlyq adamdardy kәpir­ler (dinsizder) dep sanaydy, qoghamnan oqshaulanyp, sol qoghamgha qarsy qaruly kóteriliske deyin barady. Takfiriyler ýshin «Allanyng týsirgen sharighatymen ýkim shygharmaytyn basshylar men olar­dyng ýkimderin razylyqpen qabylday­tyn júrt - kәpir. Olardy kәpir demeytin din ghalymdary da kәpir». Qúran Kәrimnen basqa islam tarihynyng músylmandar ýshin eshqanday mәni joq, islam ghúlamalarynyng sózderinin, tafsir jәne aqaid kitaptarynyng eshbir qúndylyghy joq dep esepteydi.

Jinaqtay aitqanda, radikaldy aghym ókilderi senim mәselesinde shekten shyq­qan kózqarastardy, ymyrasyz pikirlerdi ústanady, sol arqyly islam­nyng eng mәmileger din retindegi bol­my­syna kólenke týsiredi. Búl jaghday Payghambarymyzdyn: «Esh nәrsege, tipti dinge de shekten tys berilmender. Sizderden búryn ótken kóp qauym dinge shekten tys berilgendikten, ókinishte qalghan», degen hadiysin eske salady. «Biz senderdi orta joldy ústanatyn qauym qyldyq...» degen qasiyetti Qúran Kәrim­ning ayaty da bar. Al shekten shyqqan kózqarastardy ústanatyn iydeologiyalyq aghymnyng kez kelgen kórinisi últaralyq, dinaralyq qatynastargha jik týsirip, últ tútastyghyna, memleket túraqtylyghyna, dәstýrli diny qúndylyqtargha ýlken qater tóndiredi

- Ángimenizge rahmet.

Ángimelesken Lәila EDILQYZY.

http://www.egemen.kz/311302.html

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1483
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3255
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5512