Qazaq tarihyna qatysty «Kórkemdik jәne ghylymy tanym» Abai.kz qashanda el sanasy men últtyq jadygha qatysty sony konsepsiyalar men avtorlyq kózqarastardy basqa BAQ qaraghanda zerdeli oqyrman nazaryna úsynudy basty oryngha qoyady. Osy joly Qazaqtyng qatparly da, bar syry býguli tarihynyng ishindegi әli kýnge deyin jabuly qazan qalpynda qalyp kele jatqan dýnie – XVII-XIX ghasyrlardaghy qazaq-qyrghyz qatynasyna arnalghan Ádilbek Ybyrayymúlynyng «Semser jýzindegi sert» roman-dilogiyasyna qatysty tanymdyq maqalany júrtqa jariya etip otyr. Ótken joly osy sikl ayasynda tanymdyq maqalanyng birinshi bóligimen tanys bolghan edinizder. Endi kelesi bóligin nazarlarynyzgha úsynyp otyrmyz.

Qyrghyzdyng úly jýzge kórsetken qúqaylary men salghan oirany – qazaqqa jasaghan shabuyldarynyng bastapqysy emes. Búghan deyin Qúlja, Kýnes, Búratola ónirin basyp kep, Qabanbay batyr tuysynyng auylyn talqandaghan. Búl – úzynda óshi, qysqada kegi bar qaskóiding qanqúily әreketi. Tipti, osynday amalmen «Qazaqtyng qolbasshysy Qabanbaydyng auylyn qyrghyzdar shauypty» degen sóz taratyp, sonyng әuselesin әtýiir kórmek alysty oraghytqan ailanyng shyrmasy da shyghar. Múnyng ar jaghynda kýlli elge aibyn bolghan batyrdyng eline kep tii – qazaqtyng ýreyin alumen birdey edi. Qanday niyet, oimen bolsa da qandy balaq jendetting ýlken isti kókeyine týigen pighylynan tuyndaghan zúlymdyq ekeni ayan. Alansyz, jaymashuaq kýnderding birinde Qabanbaydyng atalas tuysy Mәmbet úrpaghynyng auyly qyrghyzdar jaghynan qatty qyrghyngha úshyrady. Jau shapqanyn esty sala Qabanbay әlgi auylgha kelse, býkil el týgel qyrylghan. Qazan oshaqtyng astyna tyghylyp, aman qalghan tek bir ghana balany tauyp aldy. Ony da dalbasalap jýrip sheshesi «búrattardyng kózine týsip, nayzanyng úshynda ketpesinshi» dep, oshaqqa jasyryp ýlgergen. Sol zamatynda múrty edireygen bir dýbingen tasjýrek qayqy qylyshyn sermep kep jiberdi. Bala ýreyge bulyghyp, jeroshaqtan shyqpay jatyp qalsa kerek. Anasy oshaqtyng auzyna qansyray qúlaghan.

Ýsti-basy qap-qara kýielesh-kýielesh balany Qabanbay qolyna alyp: «qayran arysym-ay, senen de bir túqym qalghan eken ghoy» dep, qoynyna tyqqan. Ol kishkentay býldirshinning azan shaqyryp qoyghan atyn kim bilsin, ýsti-basy, qaryny qarala-qúrala bolghan song «Qaraqúrsaq» dep atapty. Jýregi ezilgen batyr Qaraqúrsaqty bәibishesine tabys etedi.

Bәibishe әlgi balany baghyp-qaghyp, ósirip jetkizgen».

Búl bir әuletting shejiresi negiz bolghan, aqyry qyrghyzdyng qolynan Shynghojamen birge ajal qúshqan Qaraqúrsaqtyng taghdyry – sujettik jelige ainalsa, ekinshi bir әulet shejiresin Qanshayym obrazy arqyly tili tógilgen oqighaly epizodqa úlastyrghan:

«Birdi shauyp, bireuimen keskilesip jýrgende «kó-ke-e, kó-ke-e!» degen ýn qúlaghyna yzynday jetti. Jәrdem izdegen jalynyshty dauys alang kónildi jigitting miyna baryp, tebendey qadaldy. Myna bir arsyz betti qisyq kóz qara qyrghyzdardy bir jaqty etip ap, jalynyshty ýnning iyesin izdemek. Kenet «Bәiteli kó-ke-e!» degen sóz ózegin órtep jiberdi. Qúshyrlana almas qylyshty eki siltep, jan-jaqtan qaptaghan qazaq jauyngerlerining aibynynan ýrke soqtay qimyldap jýrgen zil qarany jayratyp tastady. Búdan әrige shydau mýmkin emes, dybys shyqqan túsqa túra jýgirdi.

– Qaydasyn?

– Myndamyn, kóke!

Álsiz dauys shetkergi qarasha ýiden shyghatynday.

Solay qaray úmtyldy. Kiyiz esigin qylyshtyng úshymen ilip ap, keyin serpip tastady. Týniligi ashylmaghan ýy tastay qaranghy. Áuelde eshtemeni bayqay almady.

– Kóke!

Kishkene qyzdyng ýni qúlaghyna anyq jetti.

– Meni baylap qoyghan... ýide eshkim joq...

Baspalay kep bosaghadan abaylay qarady. Sol bosaghadan bastap tórdi sýzip kep, ong bosaghagha tayau tústa ýrpiygen birdemege kózi týsti. Shashy dudyrap ketken on jasqa jeter-jetpes qyz bala keregege tanuly túr. Qos janary ghana jyltyraydy. Erini kebersip, aighyz-ayghyz beti shyt-shyt jarylghan. Apyl-qúpyl attap úmtylyp baryp, kezdigin suyryp aldy da kendir jipti qiyp-qiyp jiberdi. Kishkene qyzdy bauyryna basyp, kóterip aldy. Ol solqyldap jylap, moynyna jabysa týsedi.

– Meni alyp ketiniz, ýige baram... mynalar jaman...

Búryn múndaydy kórmegen Bәitelining jýregi uyljyp barady, nemere aghasy Dýisenning qyzy Qanshayymdy qatty qúshaqtap, kensirigi ashyp sala berdi. «Onbaghan qyrghyzdar kishkentay balany osynsha baylap, azapqa salghandaryn qarashy?» Qany qaynap basyna shapshydy.

– Apang qayda? – Sheshesin súrady.

– Bilmeymin... tanauy pysyldap, óksik ata qyz әzer sóiledi.

– Meni qalay kórip qaldyn?

– Tesikten...

Qaryndasynyng mandayynan, betinen sýidi. Kótergen kýii tútqynnan bosaghan topqa qaray alyp jýrdi. Olar býginnen qalmay Balabógenge attanuy tiyis.

– Kóke, – dedi kishkene bala qyz óksigin basa almay, – olar Jandәuletti de alyp ketti, izdenizshi.

– Izdeymin, Qanshayym...

Esikting aldynda domalandap shauyp jýrgen ýsh jasar kekildi úl elestedi. «Osynsha qarajýrektikke barugha dәtteri qalay jetti?..» Bir sәt keudesine biz qadap jatqanday halge týsti».

Avtor tek bir ghana tarihy faktini kórkemdeuge baghyt ústanbaydy, qayta ony jandy suretke ainaldyrugha baryn salady. Ádilbek qolda bar, el jadyndaghy foliklorlyq  tuyndylardy da shygharma shyrayyn ashugha útymdy paydalana bilgen. Oghan kuә «Sýiinbay men Qataghan» aitysy. Myna bir ýzindilerge ýnilip kórelik:

«Qyrghyz bolyp attansam,

Ózimdiki emes pe,

Qoynyndaghy jarlaryn!

Atqa da mingen arlaryn!

Kenesary tórennin,

Basyn kesip alghanmyn,

Nauyryzbayday begindi,

Itke sýirep salghanmyn! – deytin «Sýiinbay men Qataghan aitysyndaghy» búryn qazaq oqyrmany men alash qoghamynan tasalanghan әdeby faktory arqyly qyrghyz últynyng qazaqqa jaulyghy ashylyp beriledi. Búghan jauapty Sýiinbay:

«Súlu degen sol elde,

Ashpaghan betin pendege,

Erkekterin ardaqtap,

Ómiri adam kórmegen!

Batyrlary jasanyp,

Attary ketpes kermeden,

Qazaq degen batyr el,

Eshkimge namys bermegen!...

Ádipti sózding әuezimen qazaq әielderi esi shyqsa da eshkimge etegin ashpaghanyn Qataghannyng qauashaghyna qúnggha tyrysty. «Qazaq degen batyr el, Eshkimge namys bermegen!» dep, janynan aryn biyik qoyghan el ekenin aiparaday әlemge jayyp saldy.

Shynyn aitayyn songhy hanymyz jayly 333 bettik kiyeli sandy aigha juyq oqydym. Oy san saqqa bólindi: Rýstem men Sypatay әm qyrghyz últynyng kiyeli ólimge qatysty «jabuly júmbaq», «ayqay-shuly» dýniyesi jelisi ýzilmey qamtylghan. Ári, «osy aq ólimge» qatysy bar әr pende men últtyng artynda óz konsepsiyasy men aksimomasy әzir sodyrly qauym túr. Biraq avtor hannyng auzyna tómendegi sózdi salady:

«Qazaq hanyn óltirmes búryn ony adamshylyqtyng sheginen shyqqan qanqúilylyqpen azaptap, qasiretten ótkizip baryp ólim qúshtyrdy. Balalary men bauyrlarynyng qúlyndaghy dauysyn qúraqqa shygharyp, tay qazandargha salyp tiridey qaynatty. Sodan keyin baryp olardyng janyn ala bastady, eng әueli qatardaghy súltandardyng basy shabyldy. Qaysybirining әueli qoldaryn shapty, qylysh qylsha moyyngha sonyra siltendi.

Bir kezde basyn alugha eng sonynan Kenesaryny aidap әkeldi. Qoly baylauly han jinalghan halyqqa qarady, alysta samarqau jatqan taulargha kóz sýzdi, jaydary kýnning kózinen shuaqty sәule tógilgen zengirge elite nazar tikti. Aynalasyn týgel sholyp shyghyp, әdemi qonyr dausymen әuendete jóneldi.

«Sýiegim qaldy dalada.

Tilin shaynap jýr edi,

Satqyndyq jasap ústatty,

Sypatayday jiyenin

Jabylyp qyrghyz qarghaday,

Arqamnan taspa tilersin,

Oyyna kelgendi istersin».

Qyrghyzben soghystaghy basty faktor «Barlyghy babamyzdyng bayyrghy amanaty, bolashaq úrpaqtyng bodansyz ghúmyry ýshin edi».  Solay desek te, avtor ýshin «Árkezde pasyq ótirikten ashy shyndyq qymbat».

Aq patshagha betin búrghan eki jýzdilerdi janyshtaymyn dep, halyqqa da zaual әkeletinin ishtey biletin Han Kene jazalau sharalaryn sózinen tayyp, teris ainalghan qazaq elining ishindegi tórelerding auyldaryna da jasady. Dәl osy qarashy júrttyng kózine ýiirilgen ýrey men kókeyine jinalghan kek Ormanbet men Jantaygha qyrghyz halqyn Kenesarygha qarsy kóteruge kómektesti. Birde qazaqqa, birde qoqangha, endi birde orysqa jonyn búrghan manaptar – búrattardyng ózderi ýshin – qaharman batyr qolbasshy beynesinde kórindi. Sóitip, qazaq qoly manaptardyng alamandarymen emes, halyqtyng qarsylyghyna tap bolyp, jankeshtilikpen kýresulerine tura keldi.

Manaptardyng jandarynda orys pen qoqannyng әskery shendileri kenes pen baghyt berip, shayqasty jýrgizu amaldaryn qayta-qayta úghyndyrdy. Qyzylaghashta otyrghan esauyl Nuhalov jalghyz sarbaghyshtyng bii Ormanbetke ghana hat jazyp qoyghan joq, búghy ruynyng biyleri Borambay men Ájibaygha, solty ruynyng bii Jangharashqa da mór basylghan ýshbuyn jóneltti. Aq patshanyng ókilinen arnayy qaghaz kelgenge manaptardyng aiyr qalpaghy alshysynan týsip, júrtyn Han Kenege qarsy qoya bilgeni shynayy kórkem tilmen kestelenedi. Soghystyng sebebi de ashylyp beriledi.

Osy jolda Ormanbet pen Kenesarynyng han ataluyn avtor bylaysha mәnerleydi:

«Jalpy, qyrghyzdar jiyenge jaryghan júrt. Jiyenderining arqasynda jilikterine may jýgirip, kәdege ilikken el. Mәdeliden keyin taqty iyelengen Sheraly men Qúdiyar qyrghyzdardyng alaqanynda ayalaghan jiyenderi edi. Olar balalyq shaqtaryn naghashylarynyng ortasynda ótkizdi. Shónjikten alpauytqa ayaq basqan ekeui handyqtaghy ornyghyp qalghan yqpaldy naghashylarynyng arqasynda kezekpe-kezek taqqa otyrdy. Qyrghyzdyng kelesi jiyeni Qúdiyar taqqa otyrghanda han sarayyndaghy beldi de yqpaldy adam – Álimbek darugha jazatayym qaza tapty. Hannyng sheshesi Jarqynayym:

– Balam, el tizginin ústau onay emes, bir qoldaushy naghashynnan aiyryldyn. Irgendi bekem etem desen, sol Álimbek naghashynnyng ýiindegi Qúrmanjan jengendi janyna tart, arqa sýie. Ol bir aqyldy da batyl adam, – dedi qamqor kónilmen.

Anasynyng auzynan shyqqan sózdi jerge tastamaghan han jesir әiel Qúrmanjangha datqa lauazymyn berip, saray isine aralastyrdy.

(jalghasy bar)

Ábil-Serik Áliәkbar,

salystyrmaly әdebiyettanushy. 

Abai.kz