Búl turaly intelliygensiya arasynda eki pikir bar. Olardyng bireuleri últshyldyqty fashizm men shovinizimge barar joldyng basy dese, al, ekinshileri odan eshqanday da ersilik kórmey, ony tabighiy-tarihy prosess retinde qabyldaydy. Al Oljas Sýleymenov bolsa, últtyq iydeyany izdeu últshyldyqqa bastaytyn birden-bir sara jol dep alyp, kóp últty Qazaqstan men Reseyge internasionalistik baghyt-baghdardaghy ústanymdar kerek deydi. Onyng payymdauynsha últtyq iydeya tabyla qalsa, memleket te, últ ta túiyqqa tireledi-mys. Sondyqtan olar sekildi­lerge kommunistik internasionalizm negizinde tynys-tirshilik keshetin, últtyq qúndylyqtardan qol ýzgen el-jer ýlgisindegi qarym-qatynas kerek. Ony olar bolashaqta "planetarlyq" sana-sezimge qol jetkizu arqyly, kezinde Europany elestey kezgen núrly kommunizmge baratyn birden-bir jol sanaydy. Sonan keyin, últshyldyq óz otanynan qol ýzip, ózge últtyq memlekette túryp, ózderining tughan jerlerinen qol ýzgenderge qauipti. Al endi últshyldyqty qadir-qasiyet kóretin jandargha kelsek, olar ózge últtar men úlystardy joqqa shygharmau arqyly, ózining últyn ainalasyn atjalmanday jalmap kele jatqan ghalamdastyru kezeninde saqtap qalugha tyrysushylar. Olar ýshin últshyldyq - psiho-antropologiyalyq úghym. Ol qasiyetter adamnyng últtyq sana-sezimining qalyptasyp, oi-órisining keneni arqyly keletin qúbylys. Jalpy, últtyq sana-sezim men últshyldyq - XIX ghasyrdyng jemisi. Qazir ol barynsha dendegen.

Búl turaly intelliygensiya arasynda eki pikir bar. Olardyng bireuleri últshyldyqty fashizm men shovinizimge barar joldyng basy dese, al, ekinshileri odan eshqanday da ersilik kórmey, ony tabighiy-tarihy prosess retinde qabyldaydy. Al Oljas Sýleymenov bolsa, últtyq iydeyany izdeu últshyldyqqa bastaytyn birden-bir sara jol dep alyp, kóp últty Qazaqstan men Reseyge internasionalistik baghyt-baghdardaghy ústanymdar kerek deydi. Onyng payymdauynsha últtyq iydeya tabyla qalsa, memleket te, últ ta túiyqqa tireledi-mys. Sondyqtan olar sekildi­lerge kommunistik internasionalizm negizinde tynys-tirshilik keshetin, últtyq qúndylyqtardan qol ýzgen el-jer ýlgisindegi qarym-qatynas kerek. Ony olar bolashaqta "planetarlyq" sana-sezimge qol jetkizu arqyly, kezinde Europany elestey kezgen núrly kommunizmge baratyn birden-bir jol sanaydy. Sonan keyin, últshyldyq óz otanynan qol ýzip, ózge últtyq memlekette túryp, ózderining tughan jerlerinen qol ýzgenderge qauipti. Al endi últshyldyqty qadir-qasiyet kóretin jandargha kelsek, olar ózge últtar men úlystardy joqqa shygharmau arqyly, ózining últyn ainalasyn atjalmanday jalmap kele jatqan ghalamdastyru kezeninde saqtap qalugha tyrysushylar. Olar ýshin últshyldyq - psiho-antropologiyalyq úghym. Ol qasiyetter adamnyng últtyq sana-sezimining qalyptasyp, oi-órisining keneni arqyly keletin qúbylys. Jalpy, últtyq sana-sezim men últshyldyq - XIX ghasyrdyng jemisi. Qazir ol barynsha dendegen. XXI ghasyr basyndaghy әlemdi kommunizm elesindey kezgen KSRO-nyng iydeyasy men iydeologiyasy qúnyn joghaltyp, onyng qúramyndaghy respublikalardyng últtyq memleketter sanatyna qosyluy sonyng aighaghy. Búl maqalanyng jazyluyna Andrey Shuhov degen­ning "Karavan" gazetinde "Zdravstvuy fashizm" atty maqalasynyng jaryq kórgeni sebep boldy. Onda ol әldeqanday bir "...ermekov-enbekov jәne "Enbek" JShS-de" júmys isteytin jastardyng is-әreketterinen jalpyqazaqtyq fashizm boy kóterip kele jatyr degendey pikir-tújyrym jasauynda ne syr jatyr? Mysaly, ol әlgi maqalasyndaghy "Glavnoy temoy patrioticheskoy pressy Germaniy v tridsati tretiem y tridsati chetvertom godah toje byla bespresendentnaya travlya..." degen sózben kimdi jәne neni menzep otyr. Eger ol shynymen de qazaq basylymdary men qazaq jurnalisterining jazyp ta, aityp jýrgenderin sonau jyldardaghy Germaniya fashisterining ústanymy jәne baghyt-baghdarymen salystyrsa, qatty qatelesedi. Ol әlgi "ermekov pen enbekovterdi" qansha synasa sonsha synasyn, biraq odan әldeqaydaghy bir fashizmdi izdeui qaranghy bólmeden qara mysyqty izdegenmen birdey. Sonday-aq, onyng "...v Munhene, kogda ekstaticheskie lichnosty nachaly propovedovati iydeya prevoshodstva - svoego nad inozemnym, korennogo nad prishlym, nasionalinogo nad inorodnym slovom - odnih nad drugimy - prostomu narodu ne to chto do feni, prostoy narod byl ocheni daje za" deuinde qanday iydeya men iydeologiya jatyr. Ony ol Bavariyada jatyp jazady. Demek, onyng búl pikiri el-júrt­taghy songhy kezderdegi janalyqtardy syrttay ghana baqylap, qoldaghy bar "óli" faktimen ghana qanaghattanyp, jalpy Qazaqstandaghy keybir kez kelgen memleketke tәn ketik-kemshilik pen kelensiz­dikten "fashistik" ýreydi kóru ghana.

Orys filosofy Ivan Iliinning aituynsha "Últshyldyq - óz halqynyng tarihy keskin-kelbeti men shygharmashylyq aktisining kóri­nisi. Últ­shyldyq - óz hal­qynyng ruhany jәne instinktivtik (týisik, yryqtan tys sezim - A.Á.) kýshi­ning qadir-qasiye­tine senu. Últshyldyq atal­ghan yryqtan tys týisik, sana-sezimdik sýiis­penshilikten órgen is-әreketter jýiesining jemisi. Sol arqyly jasaryp-janaru, damu" (Nashy zadachi. 2-h tomah. 1992 jyl). Endeshe, әldeqaydaghy әldebireulerding byqsyq shalasynan qorqyp, últshyldyq degen qasiyetti úghymdy jarymjan, jaltaq, jasyq "últjandy" dep kólgirsiymiz. Al pәle izdeushiler bolsa qaydan da tabylady. Tek adamnyng niyetin qara etpesin deniz.

Jalpy, bizding últtyq memleke­timizding qadir-qasiyetin ketirip, jalpyhalyqtyq "qazaqstandyq últ" degen úghymdy taratushylar, qazaqqa ruhany terror jasaushylar bolyp sanalady. €ytkeni ruh - últ týsinigining basty qadir-qasiyeti. Al, endi ruhany terror jasaushylar, ol meyli kosmopoliyt, nigilist, jalang interna­sio­nalist bolsyn, bәribir olar ýshin últtyng týr-týsi, tili joq bos úghym. Karamzin tilimen aitqanda, kosmopolit - "sushestvo metafizicheskoe". Ol - sholastika. Mine, búlar últshyldyq degen úghym-týsinikti joqqa shygharushylar jәne odan ólerdey qorqatyndar. 1806 jyly Fihte Germaniyada últtyq tәrbiyeni kýsheytu jóninde nasihat jýrgizedi. "Soiz dobrodeteli" degen ýiirme de qúrghan. Ol taza últtyq negizde qalyptasyp, nemisting birneshe buyn azamattaryn qalyptastyrdy. Odan útylghan olar joq. Múnyng bәri nemisterdi ruhany kýireuden saqtap, kәnigi Bismarktan bastap, býgingi Angela Merkelige deyingi aralyqtaghy últtyn irgetasyn bekitti. Áriyne, onyng arasynda Gitler bastaghan fashizmning de boy kóter­genin jasyra almaymyz. Ol últtyq egoizmnen tuyndaghan edi. Qúday sodan saqtasyn. Al qazaq últshyldyghy ýnemi qorghanystaghy, ózgening el-jerine ózgelerdey (mysaly, patshalyq Resey, aghylshyn t.b. elder sekildi - A.Á.) kóz alartpaghan últshyldyq. Sondyqtan qazaq últshyldyghynan shovinistik nemese fashistik is-әreket kýtu - qatelik. Oghan qazaqty tәnirlik senim-nanymnan bastau alyp, músylmandyqpen úlasqan imandylyghy, arlylyghy, tua bitti kópshildigi jibermeydi. Búl - tarihy fakti. Osy tústa biz fakti men iydeya-iydeologiyanyng ara-jigin ajyrata biluge tiyispiz. Qazirgi bizding memleket­tiligimizdi últtan alystatugha tyrysyp jýrgenderding is-әreketteri josparly týrde jýrgizilip jatqan kóp jyldyq iydeya men iydeologiyagha jatsa, al, әlimsaqtan el-jer atyn alyp, әri kindik últy sanalatyn qazaqtyng qazirgi memleketke o bastan iyelik etip, býgingi tәuelsizdik pen egemendikke qol jetkizui tarihiy-tabighy fakti.

Últtyq túrmys-tirshilik, qarym-qatynas, dәstýr-salt, әdet-ghúryp, til men dil - aldymen Alla, sosyn tabighy adamiy-moralidyq jәne aqyl-oy jemisi arqyly qol jetkiz­gen qúbylys. Ony jasartyp-jaqsartugha, janartugha, keybir tústarda uaqyt talabyna say týzetu engizuge tarihi-evolusiyalyq jolmen, dәstýr jalghastyghy arqyly ghana qol jetkizuge bolady. Oghan tize kórsetip, әrtýrli aila-sharghy, is-әreket barysyndaghy kóz boyaushy sayasiy-qoghamdyq memlekettik qiytúrqylyq ar­qyly iyelik ete almaysyn. Últ - kirpiyaz, shikәmshil úghym-týsinikten órgen tabighiy-tarihy kategoriya. AQSh, yaghni, shyn maghynasyndaghy Qúrama Shtatty algha tartyp, amerikandyq últ siyaqty "qazaqstandyq últty" qalyptastyramyz deu­shiler sol últshyldyqty jek kóretin­derding atynan órgen sózder men is-әreketter.

Orys biyligi - ol patshalyq, ne revolusiyalyq jolmen markstik-lenindik iydeologiyany ústanghan Kenestik Odaq bolsyn, bәribir últty, últtyq qúndylyq til men dilden bastap, qazaqy adamiy-moralidyq qarym-qatynas, tynys-tirshilik, әdet-ghúryp, salt-dәstýr, sana-sezimdi ayaqasty etuge tyrysqan qúbylystar edi. Qúdaygha shýkir, onyng biz ekeuinen de aryldyq. Endi, ol jol joq. Aldymyzda ýshinshi jol túr. Ol - Tәuelsizdik joly. Eger de biz osy Alla tarapynan berilgen mýmkin­di­gimizdi joghaltyp alsaq, onda ruhaniy-últtyq qadir-qasiyetten óz erkimiz­ben bas tartqandyghymyz. Berisi alashtyq últshyldardan bastap, kýni keshe ghana ómirden ótken Aldan Ayymbetovtin, Sәbetqazy Aqataevtyn, Altynbek Sәrsenbaevtyng maqsat-múrattary sol ýshinshi jol bolatyn. Endigi tizgin- ózimizde. Qazirgi elimizdegi Qazaqstan Halyqtar Assambleya­synyng ústanym baghyt-baghdarlary qazaq últy esebinen ózge últ pen úlystardyng memleke­timizdegi ókilderining paydasyna jýrgizilip jatqan sayasat. Sol arqyly elimizde tynyshtyqty ústap túramyz degen oidan tughan aldamshy is-әreket. Áytpese, qazaq tua-bitti, qansindi tolerantty, internasionalist, ózin qalay syilasa, ózgeni de solay syilaytyn iman jolyndaghy últ. Qazaqtyng "óle jegenshe, bóle je" degen qaghidany ústanuynyng ózi sonda emes pe? Endeshe, ony, yaghny qazaqty basqa últtar jәne úlystargha kýndelikti - tynys-tirshilikte әleumettik-túrmystyq jaghdayda keudesinen iyterip, jat qylyq tanytpa, peyilin taryltar joqtyq pen kedey-kepshilikte ústama jәne ony qazaq jalqaulyghyna jappa. €z el-jerinde ózining sybaghasyn ózinen ayama! Ber! Onyng jerding asty-ýstindegi kózining qarashyghynday býgingi kýnge deyin saqtap kelgen qazyna-keni, yrys-jemisining qyzyghyn ózine kórset. Hrapunov siyaqty kóldenen-kók atty, as iship ayaq bosatty alayaqtyqpen syrtqa tasymasyn.

Últshyldyq mәselesi turaly әngime bolghanda aitarymyz, KSRO-nyng alghash­qy jyldarynda Sta­linnin: "Sosia­lizmning bir elde jenui" teoriyasy nәtiyjesinde "Kenes patriotizmi" úrany kóterilip, onyng qúramyna kiretin býkil respublikalar su aghystarynday aila-sharghymen orystandyrylugha, yaghni, Mústafa Shoqay tilimen aitqanda, "Kenes Ýkimeti "kenestik patriotizmnen" "orys últshyldyghyna" ashyqtan ashyq kóshken" edi. "Úly orys halqy úghymyn sovettik" ainalymgha týsirgen Stalin bolatyn. Sóitip, Leninning kezinde "Últtardyng úly týrmesi" atanghan Resey múrtty kósemning jenil sózimen ayaq astynan "Resey tarihyn kýshtep otarlau tarihy" dep oqytylmaytyn boldy. €ytkeni ózge búratana halyqtar orystarmen ózara jaqsy da tiyimdi qarym-qatynastar jasasu arqyly, bir-birimen týsinistik jolynda kirigip, Mústafa Shoqaysha aitqanda: "Resey Týrkistandy da, Kavkazdy da nemese basqa orys emes ólkelerdi de otar etpey" "tabighy týrde" geografiyalyq jaghdaylar men tarihy zandylyqtar jolymen Reseyge qosyp alghan siyaqty. Mine, osynday jaghdaydan song Mústafa Shoqaydyng "Últtyq keri tónkerisshiler me?" joq әlde "Últtyq tónkerisshil me?" atty maqalasynda kórsetkenindey "Olardyng (últshyldardyng - A.Á.) maqsat-múraty Stalindi oghan qaraghanda leninshildeu bas­qa bir adammen auystyru nemese Kenestik ishki, syrtqy sayasatyn ózgertu emes, olardyng eng kókeykesti maqsaty - óz ata-mekenderin Reseyding bodandyghynan qútqaryp, tә­uelsiz memleket qúru" edi. Otarshyldar ýshin búratana halyqtan shyqqan oqyghan azamattardyng últshyl boluynyng eng basty "jamandyghy" sonda bolatyn. Al qazirgi últshyl termiynin jek kórip, sóileu leksikonymyzdan alyp tastaugha jantalasyp jýrgenderding býlinisi ne býlinis ekenin týsinbeymiz. Mústafa Shoqaydyng shetel asyp, Bókeyhanov, Bay­túrsynov, Dulatov, Súltanbek Qojanov, Ermekovterding aldy atylyp, sony ústalyp itjekkenge aidalularynyng syry da sol úlshtyldyqta bolatyn. Osy tústa, taghy da Mústafa Shoqaydyng "Mәskeulik­ter ne dese, o desin, bizge ózimiz­ding últtyq iydeyalarymyz qymbat. Biz sol ýshin kýresemiz, sol ýshin ómir sýremiz. Sol ýshin de biz ózi­mizdi últtyq tónkeris­shilder de sanaymyz" degenine nege den qoymasqa.

Qazirgi, bireulerding ýreyin alyp, týn úiqysyn tórt bólgen últ, últshyldyq turaly oilary men pikir-tújyrymdary "Últshyl bolu jaqsy ma, jaman ba?" degen saualdy algha tarttyryp otyr. Jalpy, men irgemizdegi orys últshyldyghynan bastap, basqa da TMD elderindegi, sonday-aq alys shetelderdegi últtar men úlys­tardyng úlshyldyghynan qoryqpaymyn. €ytkeni ol - tabighiy-tarihy kategoriyagha jatatyn qúbylys. Árbir el-júrt ókilining óz últyn sýngi - ómir zandylyghy. Biraq ol úly shovinizm men fashizmge den aldyryp, ózge últtar men úlystardy kemsitip, qorlaugha jol bermeui tiyis. Men qoryqsam, ózge memleketterde (mysaly, Qazaqstanda - A.Á.) diaspora atanyp jýrgen últtar men úlystar ókilderining últshyldyghynan qorqamyn. Sebebi, olar ózderi túryp, mekendegen memleketting kindik últynyng tabighiy-tarihy dәstýrli damuyna kedergi jasaydy. Al oghan qaraghanda jergilikti últ ókilderining ózining tuyp-ósken el-jerining býkil kemshilik-jetistigine qaramay sýigen is-әreketindey kórinetin últshyldyqty nege joqqa shygharuymyz kerek? Soghan qaraghanda, últshyl bolu tym jaman deuge keletin qadir-qasiyet emes-au, sirә. Áytpese, Putin de, Medvedev te, Len Penning qyzy da últshylmyz demes edi ghoy...

«Abay-aqparat»