Bizding qoghamdy týsinu ýshin bergi zamandaghy Alash Orda ýkimetin zertteu qajet. XX ghasyrdyng basynda qazaq halqy ermedi kózi ashyq ziyalynyng sonynan. Nege ermedi? Sebebi, Alash Ordanyng ýstinen de óz qazaghymyz týrli әngime, ósek, jala taratyp, eldi adastyrumen bolghan. Osy taqyrypty kenirek zertteu qajet. Sebebi, biz sol dengeyden úzap ketkenimiz joq.

Birinshi taqqan aiyby, Alash Ordashylar kóbine baydyng balalary bolghan. Otqa may qúighanday kenester kedeylerding qúqyghyn qorghaymyz degen tәtti ertegige sendirgen. Oqymaghan kedey taptyng baldary óz ishinen shyqqan baydyng balalaryn ata jauy sanaghan.

Ekinshiden, elding basy birikpegen. Qazaq sol zamanda da birin-biri moyyndamaghan. Kez kelgen túlghadan shúqylap jýrip bir kemshilik tabatyn bolghan. Odan shyqpasa tuysynan tapqan. Ákeng halyq jauy, aghang elding jauy degen tupoy aiyptaugha, jalagha sengen. Sholaq belsendiler shapqylap jýrip tútas eldi sendirgen. Osy jeri bizding zamanda da jalghasuda.

Ýshinshiden, el ishinde arnayy agentter júmys istegen. Olar qazaqtan shyqqan. Áytpese shetten kelgen Goloshekin aidaladaghy qazaqtyng ishinde kimning kim ekenin qaydan bilsin?! Ózimiz ústap bergenbiz. Búl bizding zamanda da jalghasuda. Biraq sәl basqa formasynda.

Tórtinshiden, halyqtyng dengeyi óte tómen bolghan. Qarapayym mysal, býgingi XXI ghasyrdaghy bizding qoghamnyng dengeyi osy bolsa 100 jyl búrynghy kóshpeli, oqu oqyghany az qazaqtyng oi-órisin elestete beriniz. Jauaby shyghady.

Besinshiden, erkindik dep týrli aghymdar, sayasy qozghalystar kóp bolghan. Mústafa Shoqay bir bólek, Alash Orda basqa formatta, Toqash Bokin kenester dep týrli toptargha bólingen. Bәrining jauy eng kýshti kenester bolsa da basy bir qazangha syimaghan. Tura býgingi biz sekildi. Arasyna ot salyp op-onay jengen ghoy.

Eng qinaytyny osynyng bәrinen sabaq alghan qazaq qoghamy әli joq. Sebebi, kenester 70 jyl biyledi. Keyingi 30 jylda dekolonizasiya ótpedi. Kommunister tәrbiyelegen býgingi elita әli otyr. Qazaqty dýbәrә qylyp jibergen. Qazaqty bólu, aqymaq qylu óte onay. Til, din, sayasy ústanymy bólek halyq sәl jel týrtse ózi de qyrylysugha dayyn túr. Býgingi el arasynda da әdeyi taqyryp tastaytyn, belgili mәselelerdi kóteretin azamattar jeterlik.

Jalpy alghanda últtyng oyanuy tútas memlekettik sayasatpen rettelmese qogham ózin-ózi alyp shyghatyn dengeyge jetui qiyn. Qatelikting qúny óte auyr bizding mentaliytette. IYdealinyy boluy kerek. Sәl qatelik jiberse kez kelgen talantty úlyn esekke teris mingizip, taptap, sonynan "Tochno óldi ma?" dep shekesinen kontrolinyy atyp ketetin halqymyz bar. Kemshilikti túlghanyng ózinen tappasa tuysynan ne qatynynan tabady búl qazaq. Búnyng bәri bizding halyqtyng moynynda bar minezder. Bizge óz tarihymyzgha syny kózben qarap, ózimizdi ózimiz emdeytin qogham kerek. Ótirik maqtan, biz myqty últpyz, Shynghys han qazaq, anau jaman, mynau sýrindi degen qogham әli 50-60 jyl osy dengeyde otyrady. Otyrugha býgingi jýie kómektesedi. Sebebi óz halqyn jaqsy biledi. Qalasa bir birimen aitystyryp, elding oiyn búra alar mýmkindigi de, el ishinde arnayy adamdary da bar. Ony ajyratatyn qoghamnyng dengeyi әli ósui qajet...

Bauyrjan Serikbaydyng facebook paraqshasynan

Abai.kz