- Serik Ahmetjanúly, sizding oiynyzsha otandyq bank jýiesi ghalamdyq qarjy-ekonomikalyq daghdarystan shyqty ma?

- Serik Ahmetjanúly, sizding oiynyzsha otandyq bank jýiesi ghalamdyq qarjy-ekonomikalyq daghdarystan shyqty ma?

- Qarjy naryghynyng birkelki bolmauy jәne de últtyq bank jýiesining tarihy, sizding qoyyp otyrghan súraghynyzgha birkelki jauap bere almaytynymdy kórsetip otyr. Otandyq bank jýiesining tarihy jaghynan qarasaq, últtyq qarjy sektorynyng damuyn bes kezenge bóluge bolady: a) ósim - (2000 jyldan - 2007-shi jyldyng ekinshi toqsany); b) syrtqy qarjy kózderining jabyluy nemese toqtatyluy - (2007-shi jyldyng ekinshi toqsanymen 2008-shi jyldyng tórtinshi toqsany); v) tólempazdyq tyghyryghy, daghdarys, qayta qarjylandyru prosesi, nesie portfelining sapalylyghy mәselesi - (2008-shi jyldyng tórtinshi toqsany - 2009-shy jyldyng birinshi toqsany); g)  qayta qalpyna kelu prosesi - (2009-shy jyldyng birinshi toqsany - 2009-shy jyldyng tórtinshi toqsany); d) jandanu - (2009-shy jyldyng tórtinshi toqsany - 2011-shi jyldyng birinshi jarty jyldyghy). Atap ótken kezenderden barlyq bankter birdey jaqsy ótip shyqty dep aitugha bolmaydy. Qiyn jaghdaygha birer ýlken bankter de tap boldy, al keybir jýieqúraushy bankter distansiyany azghantay tәueldilikpen ótip shyqty. Negizinen, jaghdaylary bir qalypty jәne túraqtylau bolghan búl - orta dengeyli bankter, sonymen qatar, sheteldik kapitaly bar bankter, onyng ishinde memleketting ýlesi bar bankter. Saqtandyru kompaniyalarymen zeynetaqy qorlary onday qatty zardap shekken joq. Degenmen de, olardyng tabystylyghymen bәsekelestik mәseleleri kýn tәrtibinen týsken joq. Daghdarys kezinde, onyng órshuine eng manyzdy sebepterding biri bolghan búl - menedjmentting dengeyi men sapalylyghy sonymen birge, korporativti basqaru mәselesimen korporativti mәdeniytetting de alatyn orny zor.

Áriyne, qarjy sektory qiyn jaghdaygha tap bolghan uaqytta, ony túraqty etu prosesinde memleketting róli óte ýlken boldy. Memleket ýlken qoldau bildirip, jýieqúraushy bankterge kólemdi qarjy bólip, sol arqyly orta jәne shaghyn kәsipkerlik salasyna, qúrylys kompaniyalaryna, óndiris, óndeu salalary kompaniyalaryna qoldauyn kórsetti. Ártýrli sektordaghy memleket qoldauyna ie bolghan kompaniyalar bankterding zaemshikteri bolyp tabylady.

Búl jerde barlyghyna anyq bolu ýshin atap keteyin degenim, bólingen qarjy tólemdi, aqyly, jedel jәne qaytarymdy sharttarymen berildi, eshqanday qayyrymdylyq kómek kórsetu iydeyasy bolghan emes. Memleketting daghdarys kezinde jasaghan kómegi naqtyly, nýkteli jәne dәiekti boldy. Qayta qúrylymdau boyynsha jasalghan sharalar, biregey, jana jәne kreativti negizde boldy. Qayta qúrylymdau sharalarynyng qataryna rekapitalizasiya jәne aktivterding baghasyn qayta jasaqtau, qaryzdarmen kapitaldyng ótemdiligimen konvertasiyasyn qoldap otyru, kólemdi shyghyndardy óteu jәne t.b. Depozit sayasaty boyynsha, әsirese, ishki iri depozitariyler boyynsha, sayasat túraqty jәne ontayly týrde jýrgizildi. Negizgi tәuekeldilikter otandyq bankterding aksionerlerimen syrtqy nesie berushilerding ózara bólinisuine ie boldy.

Búnday kólemdegi jәne negizdegi daghdarys saldaryna qarsy sharalar jýiesi, sheteldik tәjiriybede de, otandyq tәjiriybede de osyghan deyin bolghan emes. Bastysy, kliynetterding senimdiligi saqtalyp qaldy, әriyne, ol  senimdilik óte nәzik kýide qalyp otyr. Jalpy alghanda, otandyq qarjy sektory ózining túraqtylyghyn dәleldey aldy. Sonyng arqasynda, býgingi kýni belsendilik belgileri kórinude: eki jýieqúraushy bankterding syrtqy naryq kapitalyna shyghuy, naqty sektordy nesiyelendiruding jandanuy jәne t.b. Bir ghúlama qarjyger aityp ketkendey, adamnyng ómiri qan ainalymyna baylanysty bolsa, halyqtyng ómiri - aqsha ainalymynyng zandaryna baylanysty.

- Degemen de, qarjy sektorynyng damuyna kedergi keltirip otyrghan negativti tendensiyalar saqtalyp otyr ma?

-  Bankterding kapitaly ýshin ýsh iri problema nemese stressti faktorlar saqtalyp otyr. Birinshiden, nesiyelik portfeli sapasynyng nasharlylyghy jәne mýmkin bola qalatyn shyghyndardy jabu ýshin qor jasaqtau, qorlandyru kózderining anyq emestigi jәne defisiyti, qarjy instituttary kapitalizasiyalarynyng tómen dengeyliligi, prudensialdy retteudi qataldandyru tendensiyasy. Korporativti sektorda, onyng ishinde, orta jәne shaghyn kәsipkerlik sektorynda, qayta óndeu, sauda, qúrylys salalary kompaniyalarynda qaryzdyng joghary dengeyi saqtaluda. Bankterdegi júmys jasamaytyn nesiyelerdin, qaryz nesiyelerding kólemi, shamamen 30%-gha jetip otyr.

Nashar nesiyelerding dengeyin qalaysha tómendetuge bolady? Tek qana nesiyelendiruding joldaryn arttyru arqyly jәne yntalandyru, ósu ýshin jaghday jasau arqyly ghana. Búl júmysty iske atqaru ýshin qarjylyq mýmkindikter jetkilikti, búl - tólempazdylyqtyng jetkilikti boluy, ol qazirgi kezde 12 milliard AQSh dollaryn qúrap otyr. Alayda, ol ókinishke oray, qysqa merzimdi. Búl qarjynyng saqtalu merzimi, әri ketkende tek bir jyl ghana. Al ekonomika úzaq merzimdi zayymdargha zәru. «Qysqa» aqshany, «úzaq» aqshagha ainaldyru ýshin, qarajattandyru jәne kepildendiru mehanizmderi arqyly jasaugha bolady. Zeynetaqy qorlarynda tólempazdyq qarjy kólemi jetkilikti dengeyde, sony da paydalanugha bolady. Atalghan qarjyny Ýkimetting kepildemesi jәne kepilgerligi ayasynda, inforqúrylymdyq jobalargha paydalanugha bolady, olardy qarjylandyru óte manyzdy jәne tiyimdi. Ókinishtisi, búl mehanizmderding júmys jasauy әli de bolsa әlsiz kýide.

Ekinshi manyzdy problema, búl - qorlandyru, qarajattandyru kózderining jetkiliksizdigi. Daghdarysqa deyin, nesiyelendiruding manyzdy bóligi, syrtqy qarjy kózderi arqyly jýrgizildi, al daghdarys kýshine engennen beri syrtqy nesie naryghy jabylyp qaldy. Qazirgi kezde, syrtqy, әlemdik kapital naryghynda aqshanyng baghasy óte qymbat, ol 10 payyzdan asyp otyr. Eger de, sol aqshany alamyz desek jәne oghan tәuekeldilikpen bank marjasynyng baghasyn qosatyn bolsaq, ol tipti qymbat bolyp ketedi, biz ýshin, ol onda 15 payyzdy qúraytyn bolady. Sol sebepti, abzaly - ishki qarjy kózderin útymdy paydalanghan dúrys, búl - halyqtyng jәne zandy túlghalardyng depozitteri. Zandy túlghalardyng depozitterining kólemining ósui әli de bolsa artuy qajet. Depozitterding ósimi, onyng ishinde tengemen salynghan depozitterding róli artyp keledi. Búl jaghdayda, negizgi mýmkindik - memleketting qarjysyn útymdy paydalanu, Ýkimet, qazirgi kezde atalghan qarjyny orta jәne shaghyn kәsipkerlikti damytu ýshin, olardy yntylandyru ýshin nәtiyjeli qoldanyp, paydalanyp keledi.

Ýshinshi manyzdy problema, búl - bankter kapitalizasiyalarynyng jetkiliksizdigi. Bizding elding qarjy instituttary, mysaly ýshin, europalyq qarjy instituttarymen salystyrghanda dengeyleri ýlken emes. Al bankting kólemi, bәsekelestikpen, onyng kórsetetin qarjy qyzmetine tikeley әser etedi. Bankterding kapitalizasiyalaryn úlghaytu ýshin, búrynghy bar jәne janadan aksionerlik kapitaldardy úlghaytu arqyly jasaugha bolady. Búl tarapta, manyzdysy, elimizdegi barlyq qarjy mýmkindikterin tiyimdi paydalanuda bolyp otyr. Mysaly ýshin, arzan kólemdegi qorlandyrudy budjet liniyasy arqyly jasaugha bolady, sonymen qatar, bankter iri investisiyalyq jobalardy birlesip qarjylandyru siyaqty sharalar arqyly júmys jasaugha ýlken mýmkindikter bar.

- Últtyq Bankting songhy derekterine qarasaq, nesiylendiruding toqyrau, tómendeu trendteri artta qalyp, birtindep ósim nyshandary bayqaluda. Ósim ýderisi qanshalyqty túraqty bolyp qalady?

- Qarjy teoriyasynda «daghdarys týiinderi», - degen anyqtama bar, búl anyqtama boyynsha, ekonomikada qalyptasqan trendetrmen tendensiyalardyng ósken nýktesine jetken uaqytta, parametrlerding ózgeru ýderisi. Búl - iskerlik sikldardyng qosylu nýktesi jәne de búl naqty nýktede qarjylyq tәuekeldilik mýmkindikteri tek arta týsedi. Áriyne, bizding ekonomikamyzgha syrtqy naryqtaghy, qarjy naryghyndaghy, ipotekalyq jәne tauar naryghyndaghy shoktardyng әseri ýlken. Búl prosessterding әserining kórinisi retinde, syrtqy qarjy kózderining qymbattauy, ishki qúrylys salasymen ipotekalyq salasyn nesiyelendiruding kýrt tómendeui, orta jәne shaghyn kәsipkerlik sektoryn qarjylandyru boyynsha problemalar, sonymen qatar, ishki nesiyening de qymbattylyghy, bankterdegi depozitter mólsherining azdyghy da әserin berip otyr.

Biraq, jalpy alghanda, otandyq qarjy jýiesindegi jaghday túraqty, qalypty. Qarjy instituttarynyng bәsekelestikke qabilettiligi jәne túraqtylyghy saqtaluda. Olardyng ornyqtylyghy myqty dengeyde, menedjementteri kreativti jәne tiyimdi júmys jasap keledi. Degenmen, úzaq merzimdi tólempazdyq boyynsha súraqtar saqtaluda. Ótken jyly, ekonomikadaghy nesiyelendiruding jalpy ósimi 2,6%-dy qúrady, búghan balanstaghy júmys jasamaytyn nesiyelerdi de qosugha bolady. Búl shyndyq, alayda barlyq shyndyq emes. Sonymen qatar, nesiyelendiruding qúrylymyn, nesiyelerdi keshiru, syzyp tastau jәne t.b. erekshelikterin eskergen jón. Elimizdegi 39 banktin, 11-de, júmys jasamaytyn nesiyelerdi syzyp tastaudy qossaq, atalghan 11 bankte nesiyelendiru kólemi tómendep ketti. Nesiyelendiru qúldyrauynyng diapazony 0,7-dan 39%-gha deyin boldy. Qúldyrau prosesindegi qatysushylar әr-týrli, onyng ishinde ýlken-iri bankter, orta, kishkene bankter jәne bir jýieqúraushy bank bar. Al qalghan 28 bankte ósim ýderisi jaqsy kórindi. Ósim 0,2- dan 569%-gha deyin ósti. Ósim kórsetken bankterding ishinde, kólemi kishkentay jәne orta dengeyli bankter bar. Naqtyraq alyp qarasaq, nesiyelendiru boyynsha ósim kórsetken bankter qatarynda, negizinen ótken jyly qúrylghan jәne ótken jyly birinshi nesiyelerin bergen bankter negizigi bóligin qúrap otyr, әriyne, olarda tómen payyzdyq baza boldy jәne ósim kórsetkishi kólemdi boldy. Barlyq kórsetkishterdi mehanikalyq týrde qabyldaugha bolmaydy, olardy barynsha tarazylap, taldaghan dúrys. Basqa banktermen salystyrghanda júmys jasamaytyn nesiyeler kólemi az bankterde, qazirding ózinde nesiyelendiru kórsetkishining ósimi bayqalyp otyr. Orta dengeyli bankter jaqsy kórsetkishter kórsetude. Sheteldik, memleketting ýlesi bar bankter tarapynan agressivti nesiyelendiru ýderisi jýrip jatyr, onyng sebebi, olar arzan qarjylandyru kózderine qol jetkizip otyr. Negizgi qorytyndylardyng biri, bank sektorynda tómendeu, qúldyrau ýderisi boldy, degenmen, keybir jýieqúraushy bankterde tómendeu de, ósim de bolmady. Jaghdaydyng bir qyzyghy osynda bolyp túr. Jana aityp ketkendey, ósim kórsetkishi sheteldik, memlekettik ýlesi bar bankter tarapynan boldy, әriyne, memlekettik bankpen jeke bank bәsekege týskende, memlekettik bankke qaraghanda, jekemenshik bank ýshin qorlandyrudyng baghasy eselene qymbatqa týsetini belgili. Bizding baghalauymyz boyynsha, kýzge qaray nesiyelendiruding jalpy ósimin kóremiz, búl bankterding ekonomikany damytu boyynsha memlekettik baghdarlamalargha qatysuynyng negizgi nәtiyjesi bolmaq. Bank sektoryndaghy nesiyelendiru boyynsha negizgi boljam 5%-gha juyq. Jýieqúraushy bankterde nesiyelendiruding naghyz qozghalysy bolmaq, ol IJÓ-ning shamamen 5- 7% bolsa, iri bankterdegi kórsetkish 5-ten 10%-gha deyingi kórsetkishterdi kórsetui mýmkin. Búnday bәsekelestik qyzghan uaqytta, baqtalastyq ta arta týsedi. Qazaqstandyq bankter ýshin bastysy - tútynushylardy ústap, saqtap qalu, ol ýshin, biznesting kliyent ýshin júmys jasau baghytyn kýsheytu, olar ýshin qayta qúrylymdaudy úsynu, tútynushylardyng bankpen kelise almaghan mәselesi boyynsha, onymen ymyragha baryp, mәseleni birigip sheshu sekildi sharalardy atqaru.

Qarjy sektory - әlemdegi sharuashylyqqa tereng yqpaldasqan sektor. Qarjy instituttary halyqaralyq standarttarmen normalar boyynsha júmys jasaydy. Aldaghy 2013-shi jyldyng qantar aiynan bastap bankter óz júmystaryn Bazeli III prinsipterine baghyttap, ózgertedi. Bizding bankter әlemdik banktermen ashyq bәsekege týsetin bolady.

Bizding elimizde sheteldik ýlesi bar 16 bank júmys jasaydy, elimizding ekonomikasynda әlemning iri bank korporasiyalary júmys jasauda, mysaly, Qytay industrialdy-kommersiyalyq banki, Citibank, HSBC, UniCredit toby, Koreyalyq Kookmin Bank jәne Shinhan Bank. Ázirge, bizding naryqqa jana bankterding kelui neghaybyl, sebebi, negizgi degen bank úiymdary bizde júmys jasap jatyr. Keybir sheteldik bankter, ózderining kliyentteri ýshin ynghayly, óz bankteri bolyp sanalady. Olardyng negizgi kliyentteri, elimizde júmys jasap jatyrghan múnay kompaniyalary, iri kompaniyalar, metallurgiyalyq korporasiyalar bolyp tabylady. Olardyng keluine oray, arttarynan, óz elderinde olargha qyzmet kórsetetin bankter de keldi. Búnday iri bank korporasiyalarynyng bizding elimizge kelgenine quanuymyz qajet, olardyng kelulerining arqasynda bankter arasynda shynayy bәsekelestik tuady. Sheteldik bankterding tútynushylargha úsynyp otyrghan qarjy ónimderimen úsynystarynyng sany 300-den asady. Bizding bankter úsynatyn qarjylyq ónimdermen úsynystar, olardyng úsynystaryna qaraghanda az, soghan baylanysty bәsekelesu qiyngha soghady. Biraq, jaghdaygha basqa qyrynan qaraytyn bolsaq, bizding bankter korporativti jәne mentalidi jaghynan basymdyqqa iye, otandyq bankter ishki naryqty, aimaqtarmen tútynushylardy jaqsy biledi. Otandyq bankter, elimizding barlyq aimaqtarynda júmys jasaydy, olar, sheteldik bankterge qaraghanda oblys-aymaqtarda jaqsy kórsetilgen, al sheteldik bankter negizinen nýkteli týrde júmys jýrgizude, olardyng qyzmet kórsetetin korporasiyalary qay jerde ornalasqan, olar da sol aimaqtarda ornalasyp júmys jasaydy. Jaghdaydyng pozitivti basymdyqtary kóp. Osyghan baylanysty bәsekelestik ósedi, tútynushylargha degen qyzmet kórsetu úsynystarymen sapasy artady, sonymen qatar, top-menedjement ýshin talappen sapaly júmys jasau dengeyi úlghayady. Otandyq bankter, ishki naryqta sheteldik әriptesterimen bәsekelestikte, ózderin layyqty bәsekeles retinde kórsetude. Degenmen de, sheteldik bank instituttarymen bәsekede eng manyzdysy - otandyq bankterding kapitalizasiyasy dengeyi. Negizgi anyqtaushy, manyzdy faktor osy bolyp otyr.

Jedel ózgerip otyrghan jaghdaylarmen ózgermeli sharttar, faktorlar qarjy instituttarynyng damu strategiyasyna әserin bermey qoymaydy. Instituttar ýshin basty basymdyqtar retinde tәuekeldilikti basqaru jýiesin janartu, jinalghan resurstardy tiyimdi paydalanu, jetekshi bolu ýshin talpynu jәne tehnologiyalyq jaghynan basyp ozu. Iskerlikting ósim kezeninen daghdarys kezenine deyingi әr-týrli saty indikatorlaryna diagnostika jasau tehnologiyasyn jaqsy mengeru manyzdy mәsele. Dәl býgingi kýnde qarjy instituttary menedjmentinde jana modernizasiyalyq paradigma qalyptasyp otyr, ol: «uaqyt - úsynys - tútynushy» jәne «kenistik - tehnologiyalar - bәsekelestik».

Qazirgi kezde qarjy naryghy sektorynda artyq tólempazdyq balansy qalyptasyp otyr, búl biz ýshin paradoksaldy jaghday, sebebi, daghdarys serpin alghan kezde barlyghy kerisinshe bolghan edi, tólempazdyq balansynyng jetispeushligi ýlken problema bolghantúghyn. Daghdarystyng negizgi tolqyny ótip, qarjy instituttarynyng qalpyna kelu kezeninde, bankterde artyq tólempazdyq balansy paydy boldy. Balansta artyq aqshanyng payda boluy jaqsy, degenmen de, onyng júmys jasau merzimi jәne paydalanu uaqyty bir jyldan aspaydy. Búl aqshany naqty sektordy nesiyelendiruge júmsaugha bolady ma? Búl ýshin zayym alushynyng tәuekeldiligin jәne qarjylyq jaghdayyn dúrystap ólshep, baghalap alghan jón. Qazirgi kezde kóptegen kәsiporyndar ózderin qarjylandyruda nesiyelerden әdeyi týrde bas tartyp, negizinen óz qarjy kózderimen júmys jasauda. Sol sebepti, atalghan jaghdayda, nesie alushy úiymnyng ishki qúrylymyn dúrystap bilip alghan jón.

- Bankterding balanstaryn nashar nesiyelerden tazartu mәselesi jii qoyylyp jýr. Bankter ózderin nashar nesiyelerden tazartpayynsha, jedel damu turaly aitu qiyn ekeni belgili. Biraq ta, búl jerde barlyghy tek bankterge baylanysty emes, sonymen qatar, zannamalyq jaghy da bar. Sizding oiynyzsha, atalghan mәselening auyrtpalyqsyz, tiyimdi sheshimi barma?

- Atalghan mәseleni sheshude ekonomika ghylymymen ekonomikalyq tәjiriybe birneshe mehanizmderge jýginedi. Mehanizmder qatarynda, memleketting kepildeme berui jәne uaqyty ótip ketken qaryzdardy satyp alu, stressti aktivter qoryn qúru jәne SPV arqyly nemese «enshiles úiymy» arqyly bankterding nashar nesiyelerin syzyp tastau jәne t.b. Qazaqstan Respublikasy Ýkimetimen Últtyq Bankining bastamasymen qarjy jýiesimen ekonomikanyng daghdarystan keyingi kezendegi damuy baghdarlamasy jasaldy, búl shynymen aitqanda, ekonomikamyzdyng qayta qalpyna kelui baghdarlamasy bolyp otyr. Atalmysh baghdarlama eki bólimnen túrady, birinshisi, ol - óndiristik sauyqtyru sharalary, ekinshisi - bankterdi sauyqtyru sharalary. Búl eki baghdarlama da, bir-birlerimen tyghyz baylanysty, onymen qosa, eki baghdarlamany bir-birimen ýilestirip jýzege asyrghan dúrys bolar edi. Zayym alushynyng eki baghdarlama da qatysugha mýmkindigi boluy qajet.

Baghdarlamanyng birinshi bóligine bankter belsendi týrde at salysyp, qatysty, olardyng kóptegen úsynystary nazargha alyndy. Baghdarlamanyng basty bóligining biri, iri jýieqúraushy jәne qalaqúraushy kәsiporyndargha qoldau bildiru, olargha kómek kórsetu, sebebi, ol kәsiporyndardyng manyzdylyghy tek qana bir oblystyng kóleminde ghana emes, ol býkil elimizding ekonomikasyna da әserin berip otyr ghoy. Ýlken kәsiporyndardy sauyqtyru sharalary, osy kәsiporyndardyng ainalasyndaghy shaghyn biznesting damuy ýshin ýlken serpin beredi dep oilaymyn. Qazirgi uaqytta baghdarlamagha enetin kәsiporyndardyng tizimi jasaluda. Baghdarlamagha engen kәsiporyndar keybir súraqtar boyynsha, salyqtyq jenildikterge ie boluy mýmkin, búl óte manyzdy qadam, sonymen qatar, nesiyelerding payyzdyq stavkalaryna jәrdem beru qadamy bolyp otyr. Baghdarlamanyng ekinshi bólimin Últtyq Bank jasap shyqty. Baghdarlamagha sәikes, bankterding nashar aktivterin tazartu ýshin «Stresstik aktivter qory - 2» (SAQ - 2) jobasy jasaldy. Jobanyng iske asyrylu jәne júmys jasau mehanizmderi belgilendi. Jospargha baylanysty SAQ - 2 qúndy qaghazdar shygharady, al, ol qúndy qaghazdardy banktermen zeynetaqy qorlary ala alady, olardan qalghan qúndy qaghazdardy Últtyq Bank ózi alady. Búl, kólemdi jәne manyzdy prosesterdi SAQ - 2-ning joghary dәrejeli top-menedjmentimen bankterding janyndaghy kýmәndi aktivtermen júmys jasaytyn úiymdar ainalysatyn bolady. Júmys jasaytyn úiymdar әr-týrli boluy mýmkin, mysaly ýshin, bir bóligi jyljymaytyn mýlik salasyndaghy nashar aktivtermen júmys jasaytyn bolsa, basqa bóligi - nashar korporativti zayymdarmen júmys jasaytyn bolady. Búl mәselede, týsinu ýshin atap ketetin manyzdy bir mәsele, әr bankting nesiyelik qúrylymy әr-týrli jәne óz erekshelikteri bar. Prinsipialdy súraq, ol - nashar aktivtermen júmys jasau mehanizmderi bolyp otyr. Mysaly ýshin qarastyryp kórsek, bir kәsiporyn defoltqa úshyrasa, búl jaghdayda, kәsiporynnyng nesiyeleri týgelimen SAQ - 2 sekildi úiymdargha kóshedi. Sheshim núsqalary әr-týrli boluy mýmkin, sonyng biri retinde, kәsiporyn zayymnyng tek bir bóligin ghana jaba aluy mýmkin, búl jaghdayda kýmәndi aktivtermen júmys jasaytyn úiymdar, kәsiporyn nesiyesining bir bóligin ózine aluy yqtimal. Osynday jobalarmen sharalar nesiyelik portfeliderdi tazartyp shygharuy kerek. Qazirgi kezde, atalghan mәsele boyynsha, jaghday qiyn bolyp túr, júmys jasamay túrghan, nashar nesiyelerding jalpy kólemi 30%-gha jetip otyr. Qazir baghdarlamanyng jýzege asuyna baylanysty ong belgiler bayqaluda, portfelider jaqsy kórsetkishter kórsetudi bastap keledi, degenmen, ýderis biz oilaghannan bayau jýrude. Bank sektoryndaghy portfeliderding sapalylyghy mәselesi birkelki emes, býgingi kýni bastysy - nesiyelendirudi jandandyru. Al nesiyelendirudi jandandyru ýshin, bankterding nesiyelik portfelideri jaqsaruy qajet, eger de, bankter SAQ - 2-ning qúndy qaghazdaryn alu arqyly, qordan naqty aqsha alsa, ol tipti jaqsy bolar edi. Bagham boyynsha, búl shemanyng júmys jasauy ýlken mýmkindikke iye, ol ózining tiyimdiligin kórsetui kerek. Osyghan baylanysty, bir jaghynan SAQ - 2 arqyly sauyqtyrudan ótip, nashar aktivterden qútylyp, portfeliderining sapasyn jaqsartyp alsa, kәsiporyndar ýshin baghdarlamanyng jýzege asuy arqyly, olardyng qaryz mólsherleri de azayar edi. Osy eki baghyt júmys jasasa, nesiyelendiruding jana tolqyny bastalady degen oidamyn. Búl әlemdik tәjiriybede búryn-sondy bolmaghan joba, Qazaqstan búl jaghynan jetekshi bolyp túr.

Eske sala keteyin, birinshi Stresstik aktivter qory (SAQ - 1) ózining basty missiyasyn oryndady, ol orta jәne shaghyn biznes sektorymen elimizding óndiris salasyn jәne jyljymaytyn mýlik naryghyn tolyq qoldap shyqty. Ol qordyng resurstary bitti, onymen onyng negizgi funksiyalary ayaqtaldy, qazir SAQ - 1 búryn berilgen nesiyelerding júmys jasauyn monitoring jasap, baqylap otyrady. Kólemdi jobany iske asyruda, kәsiporyndardyng balanstaryn tazartuda Ýkimetpen Últtyq Bankting kelisip júmys atqarghany dúrys, olar osy isti kelisip atqaruda. Baghadarlamadaghy negizgi maqsat - әleumettik sala, әleumettik baghytty damyta otyryp, júmyssyzdyq sanynyng artuyna jol bermeu. Problemalyq qaryzdardy birtindep jabu ýshin barlyq jaghday jasalyp otyr. Keybir sarapshylardyng baghalauy boyynsha, problemaly nesiyelerding kepildemeleri retindegi mýlikterdi jappay satu oryn alyp otyrghan joq. Olardyng kólemi, jalpy problemalyq nesiyeler kólemining 1%-da jetpeydi. Sonymen birge, jappay bankrot bolu, qaryz kәsiporyndardyng jappay jabyluy da joq, búl pozitivti nyshan.

- Serik Ahmetjanúly, ghylymmen tәjiriybe jónindegi súraq. Siz qazirgi ekonomika ghylymnyn, praktikalyq qatynastaghy rólin qalay baghalaysyz?

- Fundamentaldy ghylymnyng qoghamdaghy alatyn ornyn baghalaudyng ózi ýlken jauapkershilik. Tarihtan belgili, kvantty teoriyasynyng negizin qalaushy M.Plank, ekonomikamen ainalysyp jýrip, ony tastap ketti, sebebi, ol ýshin ekonomika ghylymy óte kýrdeli bolypty. Al matematikalyq logikanyng negizin qalaushy B.Rassel, ekonomikany zertteudi, onyng tipten qarapayym bolghany ýshin tastap ketipti. Atap ótetindey, Qazaqstandyq daghdarysqa qarsy sharalar jýiesi, qazirgi kezendegi ekonomikalyq ghylymmen, onyng otandyq naryq tәjiriybesimen sәikestendiru, baylanystyru arqyly tiyimdi nәtiyjege jetip otyrghanymyzdy kórsetedi.  Ekonomikalyq ghylym - búl últtyq sharuashylyqtaghy intelllektualdyq әuesqoylylyqpen qúlyqtylyq dramasynyng formalary kórinetin «qasiyetti aina» dese bolady. Qazirgi tandaghy ekonomikalyq jaghdayda kóp nәrseni týsindiruge bolady, alayda, key uaqytta ne bolyp jatyrghanyn týsinuding ózi mýmkin bolmay qalady.

Ekonomika ghylymy - búl «ekonomikalyq adamnyn» boljap bolmaytyn әlemine kiruding biregey mýmkindigi. Búl - últtyq baylyqtyng tabighatyn, qúpiyalarymen júmbaqtaryn ashu ýshin bitpeytin izdenis. Izdenis arasynda, tiyimdilikpen әdilettilikti de atap ketuimiz kerek. Búl - makroekonomikalyq parametrlerding assiymetriyasyn, disbalansyn, ózgermeliligin toqtausyz zertteu. Ekonomikalyq ghylymdy tolyqqandy iygeru ýshin, birinshiden osy salanyng tarihyn jaqsy bilu manyzdy, sebebi, ómirde barlyghy qaytalanyp otyrady, әlemdik dengeydegi barlyq ýlken dinderdegi on adamgershilik, izgililik, ónegelilik uaghyzy osy dinderding barlyghynda da aitylady, sonymen birge, biologiyany jaqsy bilgen dúrys, qan ainalymynyng zandary, aqsha ainalymdary aghynynyng zandaryna qatty úqsas bolyp keledi. Kezinde, ataqty fizikter, onyng ishinde, L.fon Bolisman jәne R.Feynman, jaqsy teoriyadan asqan praktikalyq eshtene joq dep jaqsy aityp ketipti. R.Feynman, elektrquatynyng ashyluy dýniyejýzilik tarihta, barlyq fundamentaldyq ghylymdardyng shyghynyn jauyp shyqty dese, L.fon Bolisman, jaqsy teoriya, praktikalyq jaghynan iske asyrylsa, kóp payda әkeletinin aityp ketti. Ókinishke qaray, qazirgi kezendegi ekonomika ghylymynda daghdarys tendensiyalarymen ýderisteri oryn alyp keledi, onsyz, әriyne, taghy da bolmaytyny belgili. Osyghan oray, problematika kýn tәrtibinde qala bermek, sheshimderding jana konsepsiyalary izdestirilude, qalyptasqan problemalargha baylanysty sharuashylyq praktikada adekvatty sheshimder qabyldaudy talap etedi. Bir jaqsysy, býgingi kýnde, ekonomikalyq ghylym shynymen de qayta órleu dәuirin ótkerude. Qysqa merzimdegi jәne úzaq merzimdegi bolashaqta, ekonomika ghylymyndaghy fundamentaldy iydeyalar jәne neokeynsiandyq, neomonetarlyq, neokardizm jәne neomarksizmning erejeleri barlyq aspektiler boyynsha búryn-sondy biz bilmegen tarihy sintezge úshyrap jatyr. Ekonomikany eki qol basqarady, birinshisi - búl ataqty, naryqtyng «kózge kórinbeytin qoly». Búl súranyspen úsynys. Búl neomonetarizmmen neokardizmning әdisteri. Ekonomikany basqarudyng mәdeniyetimen qasiyeti, ol әr periodta ósuimen tómendeui kezenderinde naryqta «kórinbeytin qol» әdisin ontayly, paydaly qoldanu bolyp tabylady. Ekonomikany basqarudaghy ekinshi ereje, búl - naryqtaghy «kózge kórinetin qol» týsinigi. Búl neokeynsianstyq jәne neomarksizm әdisteri.  Ekonomikany basqaru ghylymy anyqtap bergendey, naryqtyng «kórinetin qoly» negizinen, resessiya, qúldyrau jәne daghdarys kezenderinde iske qosylady. Bastysy, ekonomikadaghy iskerlik damu siklyn dúrys bilip, ekonomikalyq retteumen josparlau әdisterining baylanysyn útymdy paydalanu bolyp otyr. Mәseleni qalay sheshu kerek, búl endi ekonomikalyq ghylymnyng basty fundamentaldy maqsaty.

Serik Ahanov,  Qazaqstan qarjygerler qauymdastyghynyng Kenes tóraghasy, ekonomika ghylymdarynyng doktory

«Abay-aqparat»