Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3893 0 pikir 19 Mausym, 2009 saghat 13:22

Gerolid BELGER: Qazaqtyng iytine deyin basqa bolatyn

 

Osy kýni oiyn ashyq jetkizip, azamattyq ústanymynan bir sýiem  bolsyn sheginbeytin kisi kemde-kem. Bir, eki... ýsh dep sausaq býkpey-aq, oiymyzgha birden Beliger týsedi. Kәdimgi Geragha, Gerolid, qazaqty ózinen artyq biletin kәnigi nemis. Biyl 75-ke ayaq basqan jazushy aghamyz songhy jyldary jaryq kórgen shygharmalarynyng tandaulysyn toptastyryp, «Qazaq sózi» («Kazahskoe slovo») atty kitapqa jinapty. «AytPARK» pikirsayys klubyna kelgen Geraghan, bir jaghynan, osy tuyndynyn  betasharyn jasady. Alayda «AytPARK» ózining oqys ta úrymtal saltynan auytqyghan joq. Núrlan Erimbetov ótkir súraqtaryn kóldeneng tartsa, Beliger de qarap qalghan joq. Kókeydegi ashy oilaryn ortagha saldy. Sonymen...

 

Núrlan Erimbetov: 2008 jyldyng 10 mausymynda Shynghys Aytmatov aqtyq sapargha attandy. Jyl ótti. Osy aralyqta Aytmatov turaly bir jyly sóz aitylmady, bir ocherk jazylmady. Áriyne, irili-úsaqty jiyndar ótse, ótip jatqan shyghar, biraq biz maqtan tútqan túlghany úmytugha ainaldyq. Bizge ne boldy?

 

Osy kýni oiyn ashyq jetkizip, azamattyq ústanymynan bir sýiem  bolsyn sheginbeytin kisi kemde-kem. Bir, eki... ýsh dep sausaq býkpey-aq, oiymyzgha birden Beliger týsedi. Kәdimgi Geragha, Gerolid, qazaqty ózinen artyq biletin kәnigi nemis. Biyl 75-ke ayaq basqan jazushy aghamyz songhy jyldary jaryq kórgen shygharmalarynyng tandaulysyn toptastyryp, «Qazaq sózi» («Kazahskoe slovo») atty kitapqa jinapty. «AytPARK» pikirsayys klubyna kelgen Geraghan, bir jaghynan, osy tuyndynyn  betasharyn jasady. Alayda «AytPARK» ózining oqys ta úrymtal saltynan auytqyghan joq. Núrlan Erimbetov ótkir súraqtaryn kóldeneng tartsa, Beliger de qarap qalghan joq. Kókeydegi ashy oilaryn ortagha saldy. Sonymen...

 

Núrlan Erimbetov: 2008 jyldyng 10 mausymynda Shynghys Aytmatov aqtyq sapargha attandy. Jyl ótti. Osy aralyqta Aytmatov turaly bir jyly sóz aitylmady, bir ocherk jazylmady. Áriyne, irili-úsaqty jiyndar ótse, ótip jatqan shyghar, biraq biz maqtan tútqan túlghany úmytugha ainaldyq. Bizge ne boldy?

Gerolid Beliger: Masqara... Súmdyq! Shynghys Tóreqúlúly Almatygha kelgende sol kezdegi qazaq jazushylary oghan úmtylatyn. Tahauy Ahtanov, Ábdijәmil Núrpeyisov, Safuan Shaymerdenov, Zeynolla Qabdolov... tipti olardyng arasynda ózara bәs bolatyn. Aytmatov kimge birinshi qolyn úsynady, kimmen әngimelesedi degendey. Keyinnen búl yqylastary salqynday bastady. Ne ýshin, nege? Óitkeni «suretker retinde men Shynghystan myqtymyn», «Ayt­matov - jay ghana publisist, al men qara sózding sheberimin» dep tósin qaqqandar payda boldy. Múnyng arty belgili, Aytmatovtan әlgi tabynushylary kete bastady. Odan keyin Núrlan Orazaliyn, Altynshash Jaghanova, Múhtar Shahanov jәne Beliger - biraq búlar da úzaq túraqtamady. Endi, mine, Aytmatovtyng 80 jyldyghynda ol jayly jaza alatyn birde-bir qazaq jazushysy qalmady. Irilerin aitqanda. Tek Tynymbay Núrmaghambetov qana «Qazaq әdebiyeti» gazetine maqalasyn shyghardy. Óte jaqsy, jyly material. Biraq oghan da eskertpelerin aityp, «Tapqan ekensin, kimdi jazatynyn» dep esin shygharghandar boldy. Qalay desek te, osy suyqtyq maghan túrpayy kórinedi.

Núrlan Erimbetov: Al Aytmatovtyng qasynda jýrgen aghalarymyz she? Aytalyq, Shahanov. Onymen birlesip, kitap jazdy. Jaqynda shygharmashylyq keshin ótkizdi. Álde oghan Aytmatov tiri kezinde ghana kerek boldy ma?

Gerolid Beliger: Jalpy, maghan osy Shahanov-Aytmatov dostyghy birtýrli kórinedi. Óte týsiniksiz dostyq. Biz Tashkentte bolghanda, Shahanov maghan keldi. «Biz Shynghys (agha emes, Shynghys) ekeu­imiz bir roman jazyp edik. Sony audaryp bermeysing be?» - deydi. Men an-tang qaldym. Áy, Shynghys Tóreqúlúlynyng ózi de oryssha jazbay ma? Nesine men audarady ekenmin ony? «Oy, Shynghysty bilesing ghoy, anau-mynau» dep, beyne bir ózi basty túlgha sekildi sóileydi. Osydan sekem alyp qaldym. Aytmatov - men ýshin alyp túlgha. Ol Mәskeude sóilegen sózderine, әiteuir, birde Kekilbaevty, bolmasa Núrpeyisovti qystyryp, olardy, bylaysha, jogharygha tartty, kóterdi. Al bizding jalghyz quanyshymyz - onyng jerleu rәsimine bizden 7-8 adamnyng barghany....

Núrlan Erimbetov: «Júldyz» jurnalynyng qazirgi taralymy - ary ketse, 2-3 myng danadan aspaydy. Sizding kezinizde onyng taralymy qansha edi?
Gerolid Beliger: Mening bir uaqyttary sonda júmys istegenim ras, dәliregi otyrdym. Núrpeyisov jetektep alyp keldi. Ol kezde jurnaldaghy qyzmetkerler arasynda jýzdik, rulyq balans bolatyn. Sol kezde taghy bir qyzmetker kerek bolady. Osy balans búzylmas ýshin meni qyzmetke aldy. Qazaq ózi qu halyq qoy, maghan oqugha túrghysyz, týzelip-qaralsa da, qaghaz betine shyghuy neghaybyl qoljazbalardy oqytyp qoyatyn. Ásirese, 3-4 synyptyq bilimi bar qytaylyq qazaqtardan týrli shygharmalar kóptep keletin. Al men onyng bәrin nemistik úqyptylyqpen múqiyat oqitynmyn, bәrine jauap jazatynmyn. Bir kýni qytaylyq qazaqtardyng «Mynau Beliger degening kim? Bizding shygharmalarymyzdyng ýstinen qaraugha, syn aitugha oghan kim qúqyq bergen? Qazaq әdebiyetine ne qatysy bar?» dep qarsylyq bildirgen haty týsti. Sol kezdegi jauapty hatshymyz Qadyr Myrzaliyev: «Sen hattyng sonyna Beliger emes, Belgibaev dep jaz», - dedi. Solay istedim, әlgindey hattar da sap tyiyldy. Al «Júldyzdyn» taralymy ol kezde, úmytpasam, 200 mynnyng ýstinde bola-túghyn.

Núrlan Erimbetov: Onda nege jurnaldyng taralymy artuy bylay túrsyn, óz dengeyin saqtamaghan?

Gerolid Beliger: Búdan da jaman bolady. Qazirgisine shýkir deu kerek. Esimde, Germaniyada marqúm bop ketken Rayngolid Frank degen aqyn bar-túghyn. Sol bir hatynda «Kitabymdy 50 danamen shyghardym» degendi zor maqtanyshpen jazady. Kelesi hatynda «sonyng ekeuin satyp ýlgerdim» dep jazdy. Biz de osy jaghdaygha kelemiz әli-aq.

Núrlan Erimbetov: Men keyde óz dos­taryma «osy erkin Fransiyanyng ne qajeti bar, demokratiyalyq normalardyng ne keregi bar? Mýmkin, bizge sol dilimizge jaqyn dalada, bayaghysynsha han-baylarmen birge, әriyne, internetti qosyp qoyyp, ómir sýru kerek shyghar» degen synayda súraq qoyam. Álde osy demokratiya bizge artyqshylyq ete me, mýmkin biz onyng óresinen biyikpiz be?

Gerolid Beliger: Maghan osy oiyng únap túr. Men sol Abay dәuirinde, odan da erte zamanda ómir sýrgim keler edi. Mýmkin, bizge kóp nәrsening qajeti joq shyghar. Óz basym qazaqtardy 1941 jyldan beri bilemin, biraq sol kezdegi men qazirgi qazaq arasynda eshbir úqsastyq joq dep aityp kelemin. Ayyrmasy - jer men kóktey. Meninshe, qazaqtyng alghanynan góri joghaltqany kóp siyaqty. Búryn qazaq auylyna bara qalsan, itterine deyin basqa bolatyn. Aldynnan qarsy alugha shyghyp, bir-eki ret ýrgennen keyin, qúiryghyn búlghandatyp ýiine, qojayynyna bastaytyn. Qojayynyna kelip, beyne bir «Men saghan qonaqty әkeldim. Sen ne istep túrsyn?»  degendey ýretin-di. Qazir she? It te ashuly, qojayyn da kónilsiz. Auyldy joghaltqanymyz mening janyma qatty batady.

Núrlan Erimbetov: Siz osy biylikti synay otyryp, naghyz oppozisionerler qazir Aqordanyng dәlizinde jýr degen oigha kelmeysiz be? «Saryarqanyn» artyna adam jinaytyndar emes, ómir kórgen, bilimdi, ertengi kýni biylikti tónkeretin azamattar sol biylikting tútqasyn ústap otyr»  degen oigha qalay qaraysyz?

Gerolid Beliger: Ózimdi oppozisioner qataryna jatqyzbaymyn. Men - óz betimmen jýrgen adammyn. Kórgenimdi - suretteymin, estigenimdi - aitamyn. Mening de jogharyda birtalay dostarym bar, olar da tura men siyaqty oilaydy, biraq basqa róldi oinaydy. Preziydentke deyin óz rólin somdaydy. Ol deputat emes, biraq deputattyng rólin oinaydy, bәri-bәri osy róldi alyp shyghugha tyrysady.

«Jas qazaqtan» saual


Jas qazaq: Kezinde Asqar Sýleymenov «Qazaqtyng eki jauy bar: biri - dos jauy Abay, qalghandary - qas jauy» dep ketken edi. Jalpy, osy «qazaqtyng jauy - qazaq» degen oigha kelisesiz be?

Gerolid Beliger: Negizi, qazaqtyng jauy qazaq qana emes, orystyng jauy da orys, nemisting jauy da nemis. Qazaqtar myna bizdin, nemisterdin, aurasyn, ortasyn onsha bile bermeydi. Germaniyadaghy nemister de shaghymyn aityp jatady. «Úryp ketken halyqpyz» deydi. Izrailiden bir tanysym «Evreyler - súnghyla, keremet halyq, biraq bәri bir jerge jinalghanda, olardan jamany joq» dep jazady.

Jas qazaq: Gabriyeli Garsia Markes «Bitti, endi kitap jazbaymyn» dep mәlimdep jýr. Qazaqtan Sheraghan, Sherhan Múrtaza aghamyzgha deyin baz bir súhbatynda «biz sharshadyq qoy, toqtadyq» degen synayda oy aitady. Jalpy, siz osy toqtaudan, shygharmashylyq kýsh-quatynyzdyng týgesiluinen qoryqpaysyz ba? Ony tragediya dep sanaysyz ba?

Gerolid Beliger: Mening endi kishkene ózgesheligim bar. Áriyne, kórkem shygharma, prozany jaza qoymaspyn. Jas kelgennen keyin adamnyng qabileti әlsirey beredi. Biraq  men  - prozaik qana emes, esseistpin de. Týrli mәdeniyetter, ghylym, әdebiyet, publisistikanyng bәrin aralastyra otyryp, tәuir esse shygharuym mýmkin. Ol bolmasa, audarma bar, odan qalsa, kitap qúrastyru bar.

 

 

Jazyp alghan Órken Kenjebekov

«Jas qazaq» gazeti, №24, 19.06.2009

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5534