Berdibek pen Múqaghalidy bilmeytin, olardyng aty atalghanda elendemeytin qazaq joq. Tәnirtaudyng tósinde tuyp, «kiyikting sýtin emip erjetken» qos alyp, әdebiyetimizding kóginen oiyp túryp oryn aldy. Esimderi qazaq jadynan óshpeytin mәngi jaryq júldyzgha ainaldy. Ádebiyet maydanyna birining artynan biri ilesip kirgen qos jerles, biri proza salasynda qatyp qalghan sosialistik realizmning qalybyna syimaghan mýlde tyn, mýlde erkin, qan-sory aqqan shynayy óshpes tuyndylar jazyp óz ornyn tapsa, ekinshisi qazaq poeziyasynyng ólshem mejesin (plankasyn) aspandata kóterip, poeziyada Abaydan keyin aty atalatyn túlghagha ainaldy.

«Osy qos alypty dýniyege alyp kelgen analardy biz qanshalyqty bilemiz, qanshalyqty qúrmettep jýrmiz?» degen oy tuady keyde. Ghalymdardyng zertteuinshe úl balanyng boyyndaghy býkil izgilik pen parasattylyq jәne shygharmashylyq qasiyet, ónerpazdyq, tek ananyng qanymen keledi eken. Kerisinshe qyz balagha әkeden júghatyn kórinedi. Gen men túqym qualau ghylymyn zerttep kóz mayyn tauysqan ghalymdardyng osy janalyghyn atam qazaq әldeqashan aq «Jigitting jaqsy bolmaghy naghashydan» dep eki auyz sózben týie salghan emes pe? Osyndayda halqymyzdyng danalyghyna, týigen tәjiriybesining moldyghyna  taghy bir bas iymeske sharang joq. Al әkeden úl balagha qaysarlyq, tabandylyq, erik-jiger sekildi qasiyetter ghana qonady eken. Demek qazaq әdebiyetining qos klassiygi Berdibek pen Múqaghalidyng boyyndaghy búryn basqalar aitpaghan dýniyeni aita bilgen sheshendik, búryn ózgeler sezbegen qúbylysty týisine bilgen sezimtaldyq, sony jeter jerine jetkize bilgen jazushylyq qasiyet aldymen Alladan kelgen syi, odan keyin әkening qanymen kelgen desek te, ananyng sýtinen bastau alyp, dýniyege óleng bop, qarasóz bop taraghanyn moyyndau lәzim. Endeshe osynday alyptardy toghyz ay tolghatyp, tar qúrsaghyn keneytip, qazaqtyng baghyna mandayyn jarq etkizip dýniyege alyp kelgen analar kim edi? Sony baghamdap kóreyik...

Berdibek Soqpaqbaevtyng anasynyng esimi Ásbet Sembayqyzy. Ruy – Alban, onyng ishinde – Ayt, Sýiindik (bir qyzyghy Múqaghalidyng anasy da dәl osy rudan). Ásbet Berdibekting әkesi Ydyrysqa qazaqtyng әmengerlik jolymen qosylghan.

«Qyz kezinde sheshem kórikti bolypty. Orta boyly, qyr múryn, qyzyl shyraylynyng әdemisi bolghangha úqsaydy. Al men bilgeli ol nauqasshan. Auru men joqshylyq qosa qabattasyp qúr sýlderi qalghan. Otyrsa, túrsa, auzynan oibayy týspeydi. Soghan qaramastan kýni keshke qybyr-qybyr qimyldaumen bolady. Joqty bar etip, týtin týtetedi» dep estelik aitady jazushy ózinin  «Balalyq shaqqa sayahat» povesinde. Jazushynyng osy bir aty anyzgha ainalghan shygharmasy kolhozdastyru kezindegi qazaq halqynyng basynan ótken qiynshylyqtar men zardaptardy, úrlanghan balalyq shaqty, ashtyq nәubeti sekildi dýniyelerdi keler úrpaqqa shyp-shyrghasyn shygharmay jetkizu negizgi maqsat etken. Sóite túra negizgi leytmotiyvi anasyna degen saghynysh, ana mahabbatyna tolyq qanbaghan jas balanyng ózekti órter ókinishi qatar órilgenin bayqaymyz. Olay deytinimiz shygharma birden jazushynyn  bala kezindegi anasy turaly qyzyqty hikayamen bastalady.

– Áne seni tastap, shesheng ketip bara jatyr!...

Men sheshemnen ólmey qalarmyn...

– Apa, apa dep artynan quyp berdim. Qúlyndaghy dausym qúdaygha jetip, baqyryp jýgirip kelem. Ayauly sheshemning maghan búrylyp qaraghysy da kelmeydi... Baqyrudan óneshim jyrtyla jazdaydy.

Shygharma dәl osylay bastalady.

Ary qaray ashtyq jyldardyng elesin Kenestik qatang senzuranyng sýzgisinen asqan sheberlikpen ótkizip, tam-túmdap beredi. Sol azapty jyldarda anasynyng ózi ash bolsa da eng songhysyn úlyna berip, balapanyn qorghaghan torghayday pәrmene bop ósirgen meyirbandyghyn  tolqymay oqu mýmkin emes.

«Ýide týk bolmay qalghan kýnde de sheshem meni ashtan óltirmeydi, әiteuir birdene tauyp, óz auzyna salmastan mening auzyma tosady» dep jazady.

Bekenning ýlken jazushy bop qalyptasqanyna anasynyng yqpaly óte zor bolghan dep senimmen aita alamyz. Segiz jasynda, aqyly әli tolyq qalaptaspaghan bala kýninde airylyp qalsa da anasynyng bolashaq jazushynyng oqugha degen yntasyn ýnemi qoldap otyratynyn saghynyshpen eske alyp, bylay dep jazady.

«Men oqugha yntaly boldym. Sheshem oghan quanatyn. Shúqshiyp sabaq jazyp otyrsam:

– Mening janym ýlkeygende ýkimetshi bolady, –  dep kótermelep qoyatyn».

Ol kezde ýlken adamdy sol kezding adamdary «ókimetshi» deydi. Bekeng shynymen qazaq halqy sýiip oqityn ýlken adamgha ainaldy. Al onyng «ýlken» adam bop qalyptasuyna anasynyng oqu men bilimge degen yntasyn qoldauy jәne anagha degen saghynysh, anasynyng ózine degen senimi men  ýmitin aqtau sekildi qasiyetti úghymdar tikeley әser etti.

Anasynan bar joghy segiz jasynda airylghan Bekennen  jetken azyn-aulaq estelikke qarap anasynyng músylmanshylyqty, imandylyqty óte joghary qoyghanyn bayqaymyz. Sol bir azapty jyldary Berdibekting Smaghúl aghasy shekara zastavasyna júmysshy bop ornalasyp, sol jerden soldattardan qalghan súiyq tamaqtardy ýige alyp kep kýneltedi. Ashtyq jyldary bolsa da zastaptan alyp kelgen sorpany Ásbet anamyz ishpey qoyady.

«Sheshemning oiy belgili edi. Zastavada shoshqa da, ógiz de soyylyp jatady. Tamaq bir qazanda jasalady. Shoshqa eti pisirilgen qazannan dәm tatu –haramnyng ózin jegenmen para-par. Yaghny auyr kýnә. Biz sheshemnen basqalarymyz, músylmandyqtyng әlgindey qatang jolyn saqtay almadyq» deydi jazushy. Ash bolsa da kýmәndi asty jemeu qazaq әieline, qazaq analaryna ghana  tәn adaldyq pen taqualyqtyng asqar shyny bolar sirә da. Bekeng turaly estelikterde jazushynyng tek shyndyqty aitqanyn, eshkimge qiyanat jasamaghany, adaldyqtyng tura jolynan qiys ketpey turalyqtan taymaghany, prinsipshildigi kóptep aitylady. Búl da bolsa anasynan júqqan qasiyet bolsa kerek.

Ásbet Sembayqyzy 1932 jyly, qazaq halqyna bolishevikterdin  qasaqana  jasaghan zúlmat ashtyghynyng kýsheygen kezinde jas bosanyp, joqshylyq zardabynan dúrys kýtine almay qazagha úshyraydy. Denesi auyl manyndaghy Jauyrtoghan degen jerdegi qorymgha jerlenedi. Joqshylyqtan basyna birdene qalqaytugha shamalary da kelmeydi. Qazirgi jay-kýii belgisiz.

Anasynyng qazasy jas Berdibekke súmdyq auyr tiyedi. Jan tapsyrar aldyndaghy «Bekenim, Berdibegim» dep janúshyra izdegeninde qasynda bola almay qalghanyna ómir boyy ókinumen ótedi.

«Qaytys bolghan sheshemdi kýndiz-týni oilaymyn. Men endi sheshemdi esh uaqytta kóre almaymyn. Osyny oilaghanda ishi-bauyrym bir týrli jiydip ketkendey bolady...

Ózegimdi órtegen ashy qayghy onashada kózimnen monshaq bolyp, domalap-domalap ketedi. Biraq eshkimge kórsetpeuge tyrysamyn...» Búl joldardy kózge jas almay oqu mýmkin emes. Ary qaray jazushynyng jetimdik ómiri bastalady.

«Jetim degen sózde nendey suyq maghyna jatqanyna men búryn zeyin qoymaydy ekem. Sheshem ólgen song endi bildim. Adamnyng ar-ojdanyn tildeuge de dýniyede búdan qatal, búdan ayausyz sóz bolmaydy eken» dep múnayady. Osydan bastap jazushynyng qalghan ómiri anasyn izdep toryghumen ótken bolar, sirә.

Jigitting jaqsy bolmaghy naghashydan dep jogharyda aittyq qoy. Ásbet adamgershiligi men meyirbandyghy asyp tógilgen tekti jerden shyqqan qyz. Ákesi Sembay bes uaqyt namazyn qaza qylmaghan óte taqua adam bolghan eken. Sheshesi Bókpe meyirimdiligimen aty shyqqan sonday ghajap adam bolghan desedi. Joqshylyq jyldary tar bólmede toghyz adam túryp jatqanyna qaramastan onynshy qyp Berdibekti qynq demesten ýilerine túrghyzyp, oqytyp, baghyp-qaghady. Búl da bolsa qazaqqa tәn bauyrmaldyqtyng jarqyn kórinisi. Osynday otbasydan shyqqan qyz Berdibektey ayauly úldy dýniyege alyp kelui zandylyq bolsa kerek.

Osynday ayauly analardy úlyqtap, jas úrpaqtyng esinde mәngi qalatyn bir eskertkish túrghyzghyng keledi-aq...

Qazaq poeziyasyn jana belesterge kóterip ketken Múqaghaliday aqyndy dýniyege alyp kelgen qazaq әielining aty-jóni – Naghiman Batanqyzy. Sarybastau auylynyng tumasy. Berdibekting anasy sekildi Naghiman anamyz da Albannyng ishindegi Ayttyng sýiindigi. Sýiindikting sýikemesinen saqta degen sóz bar bizding jaqta. Tura aitpay túspaldap, sýikep sóileu sheshendikting bir erekshe týri ghoy. Berdibek pen Múqaghaligha sóz óneri osy naghashylary Sýiindikten júqsa kerek. Ataqty Kódek aqyn da osy Sýiindik júrtynan. Al auyzeki tariyhqa ýnilsek Sýiindikting ózi Albannyng bas bii bolghan eken.

Múqaghalidyng aqyn bolyp qalyptasuyna әjesi Tiyin men anasy Naghimannyng yqpaly zor bolghan. Jas kýninen bala Múqaghaligha ertegiler men jyrlar, anyzdar men halyq әnderin boyyna sinirip ósirgen desedi. Naghiman anamyz da qazaqtyng qara óleninen qalys qalmaghan, óz janynan ólendetip sóileytin tildi adam bolghan eken. Almatygha kóship ketken song da pensiyasyn auylgha kep alyp túrady eken. Sol bayaghy «propiska» mәselesi bolsa kerek. Auyldyng poshtasyna kelip jinalghan pensiyasyn beretin kassir qyzgha:

«El aman ba, sen aman ba?

El aman, sen aman bolsang men aman da»  dep taqpaqtatyp kiredi eken. Búdan da basqa oiyn toylarda janynan suyryp aita beretin ólenshildigin biraz júrt biledi.

Naghiman anamyz úzaq jasap, bertinde qaytys boldy.  Biraq jiyrmasynshy ghasyrdaghy qazaq halqynyng basyna týsken barlyq zobalang men taghdyr tauqymetin týgeldey basynan ótkerdi.

Kolhozdastyru qiynshylyghy, kәmpeske, asharshylyq zobalany, repressiya tauqymeti, ýsh balamen jastay jesir qalyp solardy jetkizu, soghystaghy tyl ómiri auyrtpashylyghy, nemerening ólimi, balasynyng ólimi sekildi auyr qiynshylyqtardy basynan ótkerip, jene bildi. Sol jenisterding ishindegi eng ýlkeni Múqaghaliday ghasyr aqynyn ómirge alyp keldi. Degenmen aqynnyng óz ortasynda shetqaqpay kórip, tiyisinshe baghalanbauy, qatarynan qalyp qaluy, Maygýlding qazasy, bir sózben aitqanda aqyn tragediyasy tútastay ony ómirge alyp kelgen anasynyng kóz aldynda boldy jәne ana jýregine tikeley әser etti. Ana ýshin bala kýiiginen auyr nәrse bar ma ?

Úlynyng ómirden ótkennen keyingi tiyisti baghasyn aluynyng ózi halyq ýshin quanysh bolghanymen ana jýregi ýshin qanday sezim ekenin biz bile bermeymiz. Qaytkende de aitqany ainymay kelgen әulie aqyndy dýniyege alyp kelgeni aqiqat.

...Ólmeymin, men de ózindey asyldanmyn... – dep jyrlady Múqaghaly anasyna. Ózining de, anasynyng esimining de ólmeytinine sert berdi, sertine jetti. Sertine jigitting jigiti ghana jetedi.

Býginde qazaq qoghamy jana Múqaghaliyin, jana Berdibegin izdeydi.

Múqaghaly men Berdibek qaydan shyqty? Dýniyege kelgen kýnnen bastap besik jyrymen terbegen, halyqtyng ertegi anyzdardy qúlaghyna qúighan, batyrlar jyryn jatqa aitqan, boyynda óneri, qolynda iynesi men tebeni bar, imandy, úlaghatty analardan shyqty. Búl aqiqat. «Qyz tәrbiyesi – últ tәrbiyesi» degen osy.

Barlyghymyz bala ósirip otyrmyz. Ýidegi úldy bolashaq Abylay, Qabanbay,Rayymbek, Berdibek dep bil. Al qyzdaryndy bolashaq Abay, Múqaghali, Berdibekterdi dýniyege alyp keletin ana dep bil. Solay tәrbiyele! Sonda ghana atalarymyzdyng qanymen, analarymyzdyng kóz jasymen kelgen úlan baytaq jerge ie bolatyn shyn mәnindegi mәngilik el bolamyz.

Jәnibek Áliken,

«Úlaghatty úrpaq qorynyn» tóraghasy.

Abai.kz