Tanymal islamtanushy, tarih ghylymdarynyng doktory, Ózbekstan Respublikasy GhA Shyghystanu institutynyng kafedra mengerushisi

B. Babajanov Abai.kz aqparattyq portalyna bergen súhbatynda: «Diny iydeologiyalar jergilikti halyqtyng diny jәne mәdeny dәstýrine mýlde jat bolghanymen, Ortalyq Aziya elderine yqpal ýshin kýresip jatqan  keybir syrtqy oiynshylargha ynghayly bolyp túr», - deydi.

- Assalaumaghaleykum, Bahtiyar agha! Sizben songhy súhbatymyzdan beri birshama uaqyt ótti. Búl arada әlemde, sonyng ishinde Ortalyq Aziya elderinde kóptegen ózgeris әkelgen aituly oqighalar boldy. Búl turaly sonynan aita jatarmyz. Al qazirgi әngimemizdi ózinizden bastasaq. Qazir nemen shúghyldanyp jýrsiz?

Tanymal islamtanushy, tarih ghylymdarynyng doktory, Ózbekstan Respublikasy GhA Shyghystanu institutynyng kafedra mengerushisi

B. Babajanov Abai.kz aqparattyq portalyna bergen súhbatynda: «Diny iydeologiyalar jergilikti halyqtyng diny jәne mәdeny dәstýrine mýlde jat bolghanymen, Ortalyq Aziya elderine yqpal ýshin kýresip jatqan  keybir syrtqy oiynshylargha ynghayly bolyp túr», - deydi.

- Assalaumaghaleykum, Bahtiyar agha! Sizben songhy súhbatymyzdan beri birshama uaqyt ótti. Búl arada әlemde, sonyng ishinde Ortalyq Aziya elderinde kóptegen ózgeris әkelgen aituly oqighalar boldy. Búl turaly sonynan aita jatarmyz. Al qazirgi әngimemizdi ózinizden bastasaq. Qazir nemen shúghyldanyp jýrsiz?

- Qazirgi uaqytta Kioto uniyversiytetinde ótkizetin leksiyalar men seminarlargha (alghashqy semestrdegi) dayyndyq ýstindemin. Ortalyq Aziyadaghy sopylyq tarihy, bizding aimaqtaghy músylman qúqyghy (fikh), bizding dindar ghúlamalardyng diny jazbalardy týsindiru erekshelikteri (furu' al-fikh salasy) tәrizdi jalpy ózimdi qyzyqtyratyn taqyryptarmen ainalysudy jalghastyryp jatyrmyn. Men ýshin әsirese, diny sharttardyng naqty ómirde, sonyng ishinde sayasy elita ortasynda iske asuy erekshe qyzyq. Sonymen qatar, songhy jyldary Resey imperiyasynyng Ortalyq Aziyany otarlauynyng bas kezenindegi islam tarihymen shúghyldanyp jýrmin. Búl mәselelerding barlyghyn ózimning songhy shyqqan «Qoqan handyghy: biylik, sayasat, din» atty monografiyamda da belgili bir dengeyde aityp kettim (Tokio-Tashkent, 2010, 744 b.). Atalghan handyq aimaqtaghy Týrkimenstannan basqa barlyq derlik respublikalardyng territoriyasyn alyp jatty. Sondyqtan búl taqyryptyng qanshalyqty ózektiligin baghamday berseniz bolady.

Áriyne, bizding aimaqtaghy islam - jazylghan jay shygharmalar nemese oqighalar jәne esimder tizbegi ghana emes. Búl, sonymen qatar, úzaq tarihy damu, birneshe sayasy jәne әleumettik kataklizmder, ateistik shabuyldar, bir sózben aitqanda dinamikalyq ózgerister. Sondyqtan men aimaqtaghy islamgha qatysty qazirgi ýrdisterdi de baqylap otyramyn. Onsyz tarihy keleshekti dúrys baghalau mýmkin emes.

- Mine, osy jerde islamnyng qazirgi jaghdayyna toqtalsaq. Býginde sayasy islam turaly jii aitylady, búl jerde, әriyne, Ortalyq Aziya da shet qalmaydy. Búl mәsele boyynsha ghylymy ortada qanday joba, zertteuler jýrgizilip jatyr?

- Áriyne, múnday jobalar men zertteuler әrtýrli. Men búl jerde zertteu әdisteri de týrli dep aitar edim. Búl әdisterding sapasy men terendigi, qoldanatyn әdistemesi ony jýzege asyrushy naqty zertteushige, onyng mәseleni bilu dәrejesine, eng bastysy, jalpy islam turaly týsinik dengeyine tikeley baylanysty. Sonymen qatar, sarapshylardyng kózqarastaryna, әsirese olar jariyalap jatqan materialdargha basqa da faktorlar aitarlyqtay yqpal etedi. Mysaly, kóptegen sarapshy (nemese, kóp jaghdayda ózderin sol qatargha jatqyzatyndar) óz memleketining (nemese ózderi túratyn eldin), belgili bir sayasy jәne ekonomikalyq korporasiyanyn, әsirese diniy-sayasy partiyalardyn, iydeologiyalardyng jәne t.b. toptardyng mýddesine tikeley nemese janama týrde qyzmet etedi. Al búl jaghday kýrdeli mýddelerding toghysuynan jәne sol mýddelerden tuatyn aqparatty qúbyltu shemasynan habary joq adam ýshin týsinikti bola bermeydi. Búl býginde tanymal BAQ-tarda, sonyng ishinde internet-sayttarda keng qoldanylatyn qarapayym shemalar men әdister. Óitkeni, olardyng mindeti - qoghamdyq pikir qalyptastyru, sonan song olardy basqaryp, sayasatkerlerding sheshimine yqpal etu. Osy jaghdaylar aqparatty birjaqty qylady. Sondyqtan siz shyn mәninde «sayasy islam» damuymen baylanysty ýrdisterdi týsinginiz kelse, әlgindey basylymdardyng jәne sol ortanyng tanymal avtorlarynyng qorytyndylaryna kózsiz sýienuding qajeti joq. Sóz arasynda aitar bolsaq, osy «sayasy islam» turaly týsinik te birkelki emes. Mysaly, músylman ghalymdarynyng bir bóligi islam eshqashan sayasattan tys bolmaghan, teoriya jýzinde islam jәne sayasat ózara baylanysty jәne ózara baghynyshty degendi basshylyqqa alyp, «sayasy islam» úghymyn mýldem qabyldamaydy. Olardyng týsinigi boyynsha, memleket ózining basqaru jәne sayasi, zannamalyq jәne zandyq instituttary negizine sharighatty almasa, «islamdyq» dep atala atalmaydy, al onyng territoriyasy «Dar al-islam» (Islam territoriyasy) dep sanalmaydy. Músylman ghalymdarynyng basqa bóligi (әsirese bizding aimaqtyng hanafiyleri) dinge senushilerding ruhany qúndylyqtaryna qúrmetpen qarau sharty oryndalghan jaghdayda ghana zayyrly memlekette músylman jamaghatynyng tolyqqandy ómir sýru mýmkin ekendigin moyyndaydy. Osyghan sәikes, jamaghat jetekshileri men mýsheleri ótem retinde negizgi sayasy mәselelerge aralaspaydy, kem degende, memleketting zayyrly sipatyn ózgertu turaly mәsele kótermeydi.

Zayyrly baghyttaghy sarapshy-dintanushylar da «sayasy islam» úghymyn birkelki týsinbeydi. Jalpy alghanda búl termin (olay ataluy orynsyz da sanaluy mýmkin), syrtqy jәne ishki sayasat mәselelerin sheshude, ekonomikalyq resurstar men memlekettik biylikti bólude dindarlardyng tikeley qatysuy turaly mәsele kóterushi dindәrlar men olardyng jaqtastaryna qatysty paydalanylady. Basqasha aitqanda, «sayasy islam» ókilderi zayyrly jәne diny biylik bir-birinen ajyratylghan evropalyq týsiniktegi sayasiy-qúqyqtyq qúrylymdy moyyndamaydy, biylik isine diny qauym ókilderining tikeley qatysuyn, tipti basymdyqqa ie boluyn talap etedi. Qazirgi Ortalyq Aziya elderindegi kez-kelgen dengeydegi sayasatker óz elderining Konstitusiyasyna qayshy keletin múnday shemalardy qabyldamaytynyn Siz jaqsy bilesiz. Sonday-aq, túrghyndardyng basym kópshiligi de islamdanudyng múnday týrimen kelise qoyy ekitalay. Sondyqtan «sayasy islam» ókilderi «biylikke enudin» ózindik kestesin jasap shygharady. Olardyng keybiri astyrtyn jolgha týsip, internetti belsendi paydalana otyryp, «islam memleketin», keyde tipti әbden jauyr bolghan «halifatty» qalpyna keltirudi úsynady. Endi biri aldymen nasihat (daghua) jolymen qoghamdy islamdandyryp, «islamdyq sayasy oilaudy» qalpyna keltirip, osy arqyly sayasy qúrylymdy tabighy islamdanugha dayyndau kerek dep oilaydy. Ýshinshi top tym saq qimyldaydy. Olar memleketpen ashyq qaqtyghysqa barmay, zandy islam instituttaryn (diny basqarmalar, meshit, diny bilim beru mekemeleri), keyde tipti óz aumaghynda (oblystyq, audandyq, mekemelik dengeyde) yqpal etuding naqty tútqasyn qolgha alu ýshin biylik qúrylymdaryn paydalanugha tyrysady. «Islamnyng sayasy janghyruynyn» múnday kestesi kóbine «ruhaniyat», «toleranttylyq», «taza islam» jәne basqa úrandardy jamylyp jýrgiziledi. Arab elderining keybir diniy-sayasy qúrylymdary osy «ýshinshi joldy» belsendi qoldaydy. Búl qoldau, eng aldymen materialdyq sipatta, yaghny qarjylyq-korporativtik jymdasu túrghysynda bolady. Qazaqstangha qatysty keybir materialdardy saralay otyryp, Sizderde dәl osy «ýshinshi jol» kýn sayyn kýsheyip, manyzdy oryngha shyghyp kele jatyr eken degen qorytyndygha keldim.

- Mening oiymsha, sayasy islam qazirgi kezde tek ghylymy problema emes, ol qoghamnyng bas auruyna ainalyp bara jatqan tәrizdi. Qazaqstannyng batys aimaghyndaghy  (Aqtóbe oblysy) songhy oqighalar jaghdaydyng ushyghyp ketkenin kórsetti. Sarapshylardyng eshqaysysy jaghdaydy týzetu turaly iske asatyn naqty, aqylgha qonymdy úsynys aita almay otyr. Esinizde bolsa, osydan ýsh jyl búryn aimaqta, sonyng ishinde Qazaqstanda sayasy islam kórinisi belsendi týrde jýrui mýmkin degen boljam jasaghan bolatynsyz. Qazirgi jaghdaydy qalay týsindiresiz? Qanday úsynys aitar ediniz?

- Aqtóbedegi oqighalar turaly jәne Batys Qazaqstan aimaghyndaghy basqa oqighalargha qatysty aqparattardy men de oqydym, keybir boljamdarym shyngha ainalyp jatqanyna ókinish bildiremin. Qazaqstandaghy ahual búl mәsele boyynsha ushyghyp bara jatyr degenge kelisemin. Biraq, mening oiymsha, bir-eki «jamaghatty» nemese terroristik topty joya otyryp, biz kóp jaghdayda búl masqara qúbylystyng sebebimen emes, saldarymen kýresudemiz. Mәselening mәnisi «diny liyberalizm» úghymyn qalay týsinu kerektiginde bolyp túr. Eng bastysy, «diny liyberalizm» strategiyasyn qay sarapshy jasamaq? Liyberalizm men jaghdaydyng baqylausyz ketui arasyndaghy qyldan nәzik shekara qayda? Ázirshe búl saualdardyng jauabyn jәne osy mәselening ózin naqty baghamday almay otyrmyz-au degen әser basym. Sondyqtan, mening oiymsha, mәsele jaghdaydy týzetu ýshin qanday da bir (sizshe aitqanda «aqylgha qonymdy») úsynys berude emes. Mәsele qalyptasqan jaghdaydy júrt (әsirese biylik qúrylymdary men keybir diny qayratkerler) qalay baghalap, әsirese, qalay týsinetininde. Qazaqstanda «vahhabiyler» nemese «salafiylerdin» kýshenin qoldaytyndar (ókinishke oray, ondaylar az emes) jaghday túraqty dep esepteydi jәne men aityp ketkendey, «toleranttylyq» pen «ruhany damu» sózderin jii qoldanady. Endi bir top (әsirese, Pәkistanda jәne basqa da bilim beru ortalyqtarynda oqyp, sol jerding yqpalyna týskender) «ata-babalar dini - taza islamnyng jandanuy» pikirine tolyq qosylady. Biraq búl myrzalar da kóbinese Qazaqstanda jana diny iydeologiyanyng irgetasyn nyghaytu baghytyndaghy kýrdeli halyqaralyq jobanyng qúralyna ainalyp otyr. Qaytalap aitamyn, búl diny iydeologiya jergilikti halyqtyng diny jәne mәdeny dәstýrine mýlde jat bolghanymen, Ortalyq Aziya elderine yqpal ýshin kýresip jatqan  keybir syrtqy oiynshylargha ynghayly bolyp túr.

Al osynday dini-iydeologiyalyq (әsirese «vahhabiylik») jobalarmen әrqashan qabattasa jýrgiziletin kýmәndi «qarjy shemalaryna» qatysushy biznesmender toby búl isting aqyry Qazaqstangha qanday sayasy jәne iydeologiyalyq zalal әkeletinin bile bermeydi. Men búl jobalardyng eldi, odan әri tútas aimaqty kóptegen qoghamdyq kýizeliske, sayasy problemalargha soqtyqtyruy mýmkin ekendigin batyl aitudan esh taysalmaymyn. Onyng ýstine, osynday agressivti iydeologiyalardy oilanbay qoldaytyndardyng ózderi sonyng qúrbanyna ainalatynyn jәne qadap aita beretin bolamyn.

Biraq, eng bastysy qoghamdyq pikirge sýiengen tikeley sayasy erik bolmasa, sarapshylardyng eshqanday «aqylgha qonymdy úsynystary» kómektespeydi. Búl jerde tipti qoghamdyq pikirge sýiengen sayasy kósemge tәn kóregendik qajet. Mening oiymsha, terroristerding jalghan iydeologiyasyna ózek bolatyn jat diniy-sayasy iydeologiyany ashyq ornatu ýderisine keybir qúqyq qorghau organdarynyng enjar qarauynyng qanshalyqty qauipti ekendigin Qazaqstan qoghamy týsindi (tipti sezindi dese de bolady). Men jaghdaydy dúrys týsinsem, әzirshe sayasatkerler qoghamnyng múnday dabylyna jetkilikti mәn bermey otyr. Búl, mening oiymsha, qauipti qúbylys. Biraq, qogham qayratkerleri men tanymal bedeldi adamdardyng belsendiligi ýmit oyatarlyq.

Osy tústa kishkene sheginis jasap, jergilikti teologtardyng úghymyndaghy «vahhabizm» - memlekettik sipat alghasyn júmsaryp, liyberaldyq sipat iyelengen qazirgi Saud Arabiyasy korolidigining iydeologiyasy emestigin aitqym keledi. Hanafiyler jәne sunnitterding kópshiligi vahhabizmdi músylmandardyng últtyq erekshelikterin moyyndamaytyn, ata-baba qabirin ziyarat etuge qarsy, teokratiyany qalpyna keltiruge úmtylatyn jәne t.s.s. belgileri bar sayasilanghan qozghalys dep týsinedi. Ózining jergilikti formasyndaghy ortaaziyalyq islam, is jýzinde, zayyrly jәne diny biylikting bólinu mýmkindigin moyyndap, Payghambar zamanyndaghy teokratiyalyq biylikti (qazirgishe - «halifat») qalpyna keltiruding vahhabittik ýlgisine qarsy shyqty. Búl diny tartysta sopylyq, sonyng ishinde yasauiya jetekshileri de eleuli roli atqardy.

Jalpy, yasauiyler men týrli keyiptegi fundamentalister arasyndaghy diny tartystyng manyzdy túsy nede? Týsindirip kóreyin. Men audio jәne beynetaspalardaghy Ismatulla sheyhtyng «patsha Núrsúltan Ábishúlyna ózining isin jýzege asyruyna kedergi jasamandar» degen sózderin estigende, múnyng yasauiya nemese qadariyanyng dәstýrli konformistik sózi ekenin týsinemin, olar zayyrly memlekette músylmandardyng tolyqqandy ómir sýru mýmkindigin moyyndap, zandy biylikti ýnemi qoldap otyrdy. Búl týsinikke sәikes, adamdar men ghúlamalar biyleushige kedergi jasamay, kerisinshe kómektesui qajet. Búl bauyrlastyqtyng dәstýri osynday. Degenmen, keybir sarapshylar (islam men sopylyqty dúrys bilmeytinder) osy sózden («preziydent» ornyna «patsha» jәne t.b. sózderin qoldanu) «ortaghasyrlyq oilaudy», «konservatizmdi» kóredi. Biraq búl kәdimgi diny ritorika ekenin týsinetin uaqyt boldy ghoy! Ol qazirgi zayyrly tilge úqsamaydy jәne úqsamauy da kerek, sebebi basqa sózdikke jýginedi, basqa terminder men obrazdardy qoldanady. Áriyne, qazirgi sózdik pen ritorika da býgingi din ghúlamalarynyng tiline yqpal etedi. Sonda da ol bәribir dinning tili bolyp qala beredi.

Endi yasauishylar men olardyng qarsylastary arasyndaghy pikir talasyna qayta oralayyq. Jalpy, aimaqtaghy memleketterde (әsirese kóshpeli ortada) zayyrly jәne diny biylik tarmaqtary is jýzinde bir-birinen ajyraghan bolatyn. Búny fundamentalister «qate islam» dep sanaydy. Degenmen, olar múny aitsa, yasauiya múragerlerine paydaly ekenin týsinip, basqa joldarmen olardyng bedelin týsiruge tyrysady. Mysal ýshin «hanafiylikten alystady», «sharighattan bezindi» degen siyaqty aiyptaular qoldanady. Sopylargha eng basty, biraq ashyp aitylmaytyn óshpendilik - yasaushilerding dәl osy sayasy liyberalizminde jatyr. Búl liyberalizm «salafitter» men «vahhabitterdin» sayasy jobalaryna eleuli kedergi keltiredi. Mine, júrttyng bәri týsine bermeytin diny tartys astaryndaghy osy kiltipandy ajyrata bilu manyzdy.

Reti kelgende taghy bir týsinikteme berip keteyin. Eger esinizde bolsa, ótken súhbatymda men islam tarihy fenomen retinde, diny zannamalyq, mәdeny qúbylys jәne órkeniyet retinde - óte kýrdeli din ekenin aittym. Islam ishinde «dúrys islam» turaly pikirtalas әrqashan bolyp túrdy, al osynyng negizinde sheksiz sekta men baghyttargha, al qazir partiya men jamaghattargha bólinu oryn alyp otyr. Sondyqtan qauymnyng júmaqqa baratyn jeke-dara bóligi turaly tartys (Payghambarymyz s.gh.s. hadiysine sәikes) ghasyrlar boyy jalghasyp kele jatyr. Búl tartysta keybir dindarlar islamnyng úlan-ghayyr aimaqqa týrli dәstýrlermen taralatynyn týisinip, tolerantty pozisiya ústanady. Birinshi kezekte, múnday týsinik sopylargha, filosoftargha, tanymal dindarlargha tәn. Al basqa dindarlar «bastapqy islamdy» qalpyna keltiruge tyrysyp, әrdayym radikaldyq jolgha týsip otyrdy; olardy qazir fundamentalister, salafiyler, diny ekstremister jәne t.b. dep ataydy. Qazirgi kezde dinnen shyqqan fundamentalister, shynyna kelgende, onday qauipti de emes shyghar. Degenmen, olardyng iydeologiyasy qolyna qaru alyp, shahid belbeuin taghatyndardyn, últtyq dәstýrdi ústanushy, «jat dindegilerge» kenshilikpen qaraushy músylmandardy kәpir dep jariyalap, jek kóretinderding agressivti týsinigine negiz bolatyny qauiptirek.

Sondyqtan Qazaqstanda zayyrly dәstýr, biylikke qúrmet jәne t.b. sezimder kýshti ekenine senip qaludyng qajeti joq. Shynynda da, qazirgi Qazaqstanda zayyrly iydeologiya kýshti, «diny janghyrudyn» qarqyny kórshi elderge qaraghanda bayau, diny liyberalizm sayasaty sәtti, ornymen jýrip jatqan sekildenip kórinedi. Biraq sóe bolghan diny janghyru ýrdisi Qazaqstanda da kýsh alyp keledi, onyng ýstine qazirgi kommunikasiya (aqparattyq jәne jeke) týrlerining damuy jaghdayynda el, birinshi kezekte, dini-iydeologiyalyq jәne basqa da syrtqy yqpaldar ýshin qorghansyz kýide. Kóp jaghdayda, búl yqpaldar da «erkindik pen demokratiya ýshin kýres» degen siyaqty syrttay iygilikti sipatty býrkenish etedi. Álemning týpkir-týpkirinde bolyp jatqan kóptegen oqigha osyghan dәlel emes pe? Osy tústa «qoghamnyn, әsirese onyng diny bóligining iydeologiyalyq kózqarasy men sana-sezimi tez ózgerip jatqanda keshegi kýnge tәn strategiyany býgin basshylyqqa alugha bola ma?» degen saual payda bolady. Al «Qazaqstanda diny janghyru qanday formada jýrip jatyr?» degen súraqqa kim naqty jauap bere alady? Tayau 10-15 jylda biz qanday qatermen bet-bet keluimiz mýmkin? Men diny liyberalizmge qarsy emespin. Biraq qazirgi sayasat belgili bir strategiyany jasaudy, diny ómirdi retteytin tiyimdi sharalar әzirleudi, kez kelui mýmkin qaterlerdi aiqyndaudy qalaydy. Onyng ýstine, «diny karta» (kóp jaghdayda, ekstremister toby) halyqaralyq dengeyde basqa elding ishki isine qol súghu, qysym kórsetu jәne t.b. әreketterding әdisi retinde qoldanyluda.

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»