MÁNGÝRTSTAN

Roman-antiutopiya

Ákemning әruaghyna arnaymyn

Men  -  bostandyqtamyn!  Men ýige oralamyn! Búl kýnning tughanyna sener emespin. Sottalghan merzimimdi (14 jyl) tolyq ótep shyghugha, oghan qosylghan 9 jylgha qalay shydadym ekenmin? Qosymsha jyldardy syrttan habar, aqparat alugha tyrysqanyng ýshin qosyp berdi. Sýitip, ýsh hat alghanym ýshin 9 jyl qosyp aldym, sodan keyin tuystarym da maghan hat jazudy toqtatyp, әiteuir bir kýni bosanar degen ýmitin ýzbedi. Búl jalghyz mening basyma týsken jaghday emes-ti, kópshiligi 6-9 jyldan, tipti 15 jylgha deyin qosyp alghandar bar. «Ýsh hat alghanym ýshin 9 jyl qosyp aldym» dep otyrmyn ghoy, biraq shyn mәninde ol hattar qolyma tiygen joq, olardy aighaq  retinde kórsetedi, yaghny kimning qolymen jazylghanyn kórsetumen shekteledi.

MÁNGÝRTSTAN

Roman-antiutopiya

Ákemning әruaghyna arnaymyn

Men  -  bostandyqtamyn!  Men ýige oralamyn! Búl kýnning tughanyna sener emespin. Sottalghan merzimimdi (14 jyl) tolyq ótep shyghugha, oghan qosylghan 9 jylgha qalay shydadym ekenmin? Qosymsha jyldardy syrttan habar, aqparat alugha tyrysqanyng ýshin qosyp berdi. Sýitip, ýsh hat alghanym ýshin 9 jyl qosyp aldym, sodan keyin tuystarym da maghan hat jazudy toqtatyp, әiteuir bir kýni bosanar degen ýmitin ýzbedi. Búl jalghyz mening basyma týsken jaghday emes-ti, kópshiligi 6-9 jyldan, tipti 15 jylgha deyin qosyp alghandar bar. «Ýsh hat alghanym ýshin 9 jyl qosyp aldym» dep otyrmyn ghoy, biraq shyn mәninde ol hattar qolyma tiygen joq, olardy aighaq  retinde kórsetedi, yaghny kimning qolymen jazylghanyn kórsetumen shekteledi.

Hat-habar ýshin beriletin jazanyng sonshalyqty auyr ekenin jaqsy týsinemiz. Biraq, kelgen hat-habardyng qúny biz ýshin qanshalyqty qymbat ekenin bilsenshi. Olardy oqy almay tartqan jan azaby men tәn azaryn aitsanshy. Kelgen hatta ne jazyldy eken degen oy eske týskende jýregim dýrsildep, qolym qaltyrap, tәbetim qashady. Qúddy tanerteng basyn jaza almaghan alqashtyng nemese temeki qúmar adamdy ýsh kýn boyy temeki shekkizbey sosyn sigaretti kórsetip, biraq qolyna bermegen adamdaysyn. Dәl sonday jaghdaygha týskendeysin. Bәrinen de jan azary jaman eken. Búl jerde bizding syrtqy әlemmen esh baylanysymyz joq. Kitap oqymaymyz (ol ýshin 6 ay qosylady), gazet oqysang 1 jyl, úyaly telefon ýshin 5 jyl qosylady. Internet jayly qiyaldap ta qajeti joq, tipti konvoylarmen de sóilestirmeydi. Bizdi  týrmege otyrghyzghandardyng maqsaty  -  syrtqy әlemnen hat-habar  aldyrmau ghana emes, bizdi birjolata syrtqy әlemnen bólip tastau. Konvoylarmen qarym-qatynastarymyzdyng týri  -  olardyng búiryghyn estip otyru, biz jaghynan olargha esep berip túru. Odan artyq qatynasqa olardyng ózderi de qorqady, týrmege týsip qaluy mýmkin. Biz bolsaq jyl qosyp alamyz ba dep qorqamyz, oghan tyryspaymyz da  -  kóz almay otyrghan baqylau, kameralyq jәne seksottyq (seksot  -  sekretnyy sotrudnik degen maghynany bildiredi. Aud.) apparatura taghy bar. Bizding syrtqy әlemnen oqshau ómir sýruge beyimdelgendigimizding taghy bir belgisi  -  biz tolyq ózdi-ózin qamtamasyz etetin koloniyamyz.

Búl jerde aita ketuge tiyistimin, әitse de keybir janalyqtar bizge jetip túrady, biraq olar bir saryndy habarlar  -  otbasy mýshelerining ólimi jayly. Áriyne, múnday habardy kim jaqsy kórsin. Hat alghanyng ýshin jyl qosyp alsan, tughandarynnyng ólimin estigennen keyingi  kýnder men ailar kónilindi qúlazytady, óz ómiring men tughandarynnyng amandyghyn uayymdatqannan basqa eshtene qalmaydy. Osy týrmening sebebi bolghan uaqytty, saghatty eske týsirip, eger sol 12-i jyly osy jaghdaygha tap bolmaghanymda ómirim qanshalyqty basqasha bolghan bolar edi degen oy qayta-qayta oralady. Osydan 7 jyl búryn aghamnyng ólgenin, odan eki jyl ótkende әielimning qaytys bolghany jayly habar aldym. Ol habarlardy tuysqandarymnan emes (olar jyl qosyp alady dep qorqyp habarlamaydy), biylikten estigendikten, jaman habarlardyng mәn-jayynan maqúrymmyn. Aghylshynnyng «janalyqtyng joq bolghanynyng ózi  -  jaqsy janalyq» degen maqalynyng shyn maghynasyna endi týsingendeymin. Syrttan habar kelmeuin tileytin boldyq.

Biz jyldar boyy tek ózara baylanys pen qatynasta boldyq. Jalpy sanymyz myngha juyqpyz. Elimizde bizding koloniya siyaqty qansha er, әielder mekemeleri bar eken, ol jaghyn bilmedik.

Alghashqy kezderde bizding múnday «ómirimiz» úzaq bola qoymas degen ýmitte jýrdik. Birimiz,  búghan әlemdik qauym aralasar degen oida bolsaq, ekinshilerimiz  -  halyq bizdi bosatugha kýsh salar degen ýmitpen jýrdik. Eng sary uayymshylar jaghy  -  búl eki armannyng ekeui de bolmaydy degendi aitatyn. Álemdik qauym ózine tiyisti ýlesterin alyp jatqan bolsa, halyq jaghy búrynghy әdetinshe dýniyede ne bolyp, ne qoyyp jatqanynan habarsyz jatty.

Alghashqy jyldary bizding ózara әngimemiz ben pikir talasymyz, sol kezde  Iks uaqytynda neni dúrys, neni búrys jasadyq, neni jasamadyq tónireginde boldy. Búl taqyryp jan kýizeltetin, jan jarasyn tyrnaytyn әngimeler edi. Qanday qadam jasaghanymyzda dúrys bolghan bolar edi degen jýzdegen balamaly varianttardy oy sarabynan ótkizdik. Birte-birte búl әngime tózim men ýmitimizdi sharshatyp, әbden sarqylyp tausyldyq, taghdyrgha kóndik. Búl ómirimizdi ózgertetin jaghday nemese mýmkindik tuyp qalady-au degen qiyaldy da miymyzdan qashyra bastadyq. Sebebi múnday oryndalmas qiyal adamdy esi men aqylynan aiyryp tastauy mýmkin.

Endigi eng basty maqsat  -  aman qalyp, elge oralu. IYә, aman qalyp, elge oralu. Qayda, qanday elge, qay uaqytta, qanday halyqqa  -  ony oilaudyng ózi qorqynyshty. Futurologiyamen yaghny bolashaqty boljaumen eshqaysymyz ainalyspaymyz, al әlemde ne bolyp jatyr degen nәrseden týgeldey aulaqpyz.

Eshqanday gazet, jurnal, kitap oqu mýmkindigimiz bolmaghandyqtan bir-birimizge búryn oqyghandarymyzdy aitatyn boldyq. Bir jaqsy jeri  -  aramyzda oqyghan sauatty bilimdarlar kóp boldy: gumanitarlyq, tehnikalyq bilim alghandar, dәrigerler. Olar ózderi  biletin bilim salalarymen bólisetin. Men solar aityp bergen klassikalyq әdebiyet shygharmalarynyng kópshiligin bilemin. Ózimning azdap aghylshyn jәne nemis tilin biletindigim bar bolatyn. «Jer audaryludaghy» 23 jylymda búrynghy zangerlik bilimime syrttay jәne shartty týrde taghy eki mamandyqty «qosyp» aldym  -  «Azamattyq qúrylys» pen «Qazaq  tili men әdebiyetinin» múghalimi. Ókinishti jaghy, endi olardy bostandyqqa shyqsam da paydalana almaymyn. Jasym 64-e.

Búl jerde ótkizgen jyldarda biz uaqyttan tys ómir sýrip, uaqyttyng tútqyny boldyq. Ómirimiz ózgermese de qartangdan qútylghan joqpyz. «Jer audarylghan» kezdegi eng jasymyzdyng ózi býgin 45-e kelse, kópshiligi  -  60-80 jasty qausardy.

Koloniyada  25 jyl shamasynda otyrghandarynyng 70-n asa bastaghandary óle bastady. Songhy 10 jylda olardyng 197-i óldi. Búlar bizding koloniyanyng besten birin qúraydy. 32-nshii jyly bizge «jer audarylghandardyn» 100-e juyq jana partiyasy qosyldy. Olardan bilgenimiz, olar túrghan koloniyanyng adamdarynyng kópshiligi ólgendikten (shaldar bolghandyqtan) koloniyany taratyp jiberipti. Qalghandaryn (sany 600-dey, jas shamalary 50 men 65 arasynda) basqa koloniyalargha bólip-bólip jiberipti. Basqa koloniyalargha auystyru júmystary týn mezgilinde ghana jasalghandyqtan olar qayda aparatynyn bilmegen, tipti eshqanday qalanyng týngi ottaryn da kórmepti. Osydan payymdap bayqaghanymyz, bizding koloniya siyaqty oryndar manymyzda bes-altau siyaqty. San shamasyn da eseptep kórgenimizde, jer audarylghandardyng sany alty myngha jetedi. Sonda elimizde  biz siyaqty qansha adam koloniyalarda otyr? Qanshamyz bosanu merzimine aman-esen jetemiz? «Jer  audaryludyn»  shekti merzimining 30 jyl ekenin eskersek, songhy týskender tek 2042 jyly ghana bostandyqqa shygha alady. Bosanghan kezde olardyng jasy 55-60 shamasynda bolady. Osynday jasqa kelip jana ómir bastaugha bola ma?

Jalghasy bar

«Abay-aqparat»