«Mәdeniyet ministrligi 2013 jyly til tónkerisin jasamaq... Oibay, onda elimizden óre kóshetinder kóbeyip ketedi... Gruziyanyng kebin kiyip jýrmeyik»... Mәdeniyet ministrligining memlekettik til sayasatyna qatysty zang jobasyna qarsy aiqaygha sýreng qosqandar osylaysha baybalam saldy. Aqyrynda, degenine jetip tyndy. Belsendilik kórsetkender, әsirese ózimizding orystildi qandastarymyz. Bizdi qayran qaldyrghany da osy jayt. Búl mәselege qatysty belgili jurnalist Jәnibek Sýleevten syr tartyp, súhbattasyp kórgen edik:

Jas qazaq: Mәdeniyet ministrligi jasaghan zang jobasyna orystildi baspasóz, әsirese orystildi qazaqtar qatty qarsylyq tanytyp, aqyry biylikti rayynan qaytardy. Osynday reaksiyany tughyzghan ne kýsh?
Jәnibek Sýleev: IYә, ýlken aiqay-shu shyqty. Ony internetten de, gazetterden de kórdik. Qarsylyq bildirgender - BAQ-tyng tónireginde jýrgen orystildi qazaqtar. Qarapayym orystildi qazaq, qarapayym orys pen qazaq sekildi kýibeng tirshilikting qamymen jýr. Sayasatqa jiti nazar audara bermeydi. Baquatty orystildi qazaqtyng balalary búdan mýlde beyhabar shyghar. Óitkeni olar shetelde jýr.

«Mәdeniyet ministrligi 2013 jyly til tónkerisin jasamaq... Oibay, onda elimizden óre kóshetinder kóbeyip ketedi... Gruziyanyng kebin kiyip jýrmeyik»... Mәdeniyet ministrligining memlekettik til sayasatyna qatysty zang jobasyna qarsy aiqaygha sýreng qosqandar osylaysha baybalam saldy. Aqyrynda, degenine jetip tyndy. Belsendilik kórsetkender, әsirese ózimizding orystildi qandastarymyz. Bizdi qayran qaldyrghany da osy jayt. Búl mәselege qatysty belgili jurnalist Jәnibek Sýleevten syr tartyp, súhbattasyp kórgen edik:

Jas qazaq: Mәdeniyet ministrligi jasaghan zang jobasyna orystildi baspasóz, әsirese orystildi qazaqtar qatty qarsylyq tanytyp, aqyry biylikti rayynan qaytardy. Osynday reaksiyany tughyzghan ne kýsh?
Jәnibek Sýleev: IYә, ýlken aiqay-shu shyqty. Ony internetten de, gazetterden de kórdik. Qarsylyq bildirgender - BAQ-tyng tónireginde jýrgen orystildi qazaqtar. Qarapayym orystildi qazaq, qarapayym orys pen qazaq sekildi kýibeng tirshilikting qamymen jýr. Sayasatqa jiti nazar audara bermeydi. Baquatty orystildi qazaqtyng balalary búdan mýlde beyhabar shyghar. Óitkeni olar shetelde jýr.
Men orystildi qazaqtyng atynan sóilegim kelmeydi. Búl jaygha kóz jýgirteyik. Óz basym týrli mekemelerge qazaqsha aryz jaza alamyn. Biraq halyq qazaqsha jazugha dayyn emes. Qazaq tilining mәselesin keninen qarau kerek. Nege narazylyq tuuda? Arada jiyrma jyl ótti, biraq tilge kelgende, shópting basyn syndyrmadyq. Múnymen kelisuge de, dau aitugha da bolar. Qazaq tilining qarqyndy damuy bar. Allagha shýkir, qalada qazaq kóbeyip jatyr. Desek te, biz qala halqy emes ekenimizdi úmytpauymyz kerek. Biz - qalagha endi ghana qonystanyp kele jatqan agrarly últpyz. Kenes ókimeti kezinde nomenklatura jәne onyng qyzmetkerleri - jazushy, aqyndar boldy. Qazir qaladan qazaq sózi estiledi: oinap jatqan balalar qazaqsha әngimelesedi, avtobusta qazaqsha sóileydi. Bir qaraghanda, qazaq tili belgili bir pozisiyany jaulap alghanday kórinedi. Búl aldamshy kórinis. Jaulap alghan dәnenesi de joq.
Jas qazaq: Sonda qalay, búl mәselege kelgende ozghan jerimiz joq pa?
Jәnibek Sýleev: Áriyne, qazaq jurnalistikasy qayta sap týzedi. Qiyndyqpen. Qazaq bolghandyghymyzdan bәri qiyn boldy dep bilemin.  Rasynda da, biz, keybireuler aityp jýrgendey, erekshe halyqpyz. Bizding myqtylyghymyz da, osaldyghymyz da osynda.
Desek te, is qaghazdaryn tolyqtay qazaq tiline kóshiru is jýzinde mýmkin emes nәrse. Bizding biylik jiyrma jylda qoghamdyq pikirdi dayyndaudy bylay qoyghanda, qazaq tilining kelesi kezenge batyl qadam jasauyna  naqty eshtene jasaghan joq. Bizding ainalyspaghan nәrsemiz qalmaghan shyghar, biraq tilge kelgende, qol qusyryp otyramyz.
Mening oiymsha, sayasy erik-jiger kórsetip, bәrin birdey qazaqshalap jibersek te, biz bәribir «astyrtyn týrde» orys tiline jýginer edik. Qazaq sózining barlyq jerde estile bastauy ghajap nәrse. Qazaq emes jetkinshekter olarmen aralasa bastaydy. Orys jasóspirimderding birdi-ekili qazaq sózin qystyryp sóilep jýrgenin bayqap jýrmin.
Elbasy shetelge shyqqanda nege oryssha sóileydi? Óitkeni iri forumdarda orys tilin audaru onay. Ázirbayjan preziydenti Ilham Áliyev te, Islam Kәrimov te oryssha sóileydi. Sebebi, orys tili BÚÚ tilderining biri. Qoldanugha yqsham. Qazirgi qazaq terminologiyasymen býgingi әlemdi iygere almaysyn.
Zang jýzinde qazaq tili - memlekettik til. Ony qoldaymyz. Biraq is jýzinde memlekettik til emes. Sebebi, qazaq tili - basqaru tili emes. Aydos Sarym: «Uaqyt óte kele, bәri tek qana qazaqsha sóileytin bolady», - degen oy aityp jýr. IYә, olay boluy da mýmkin. Jiyrma jyl kýtip kelgen ekenbiz, endeshe songhy orys әjelerimiz kóz júmyp, qalghan orystar qazaq qyzdaryna ýilenip, qazaqtanyp ketkenshe nege taghy on bes jyl kýte túrmasqa?
Jas qazaq: Odan beride jýzege asady dep oilamaysyz ba?
Jәnibek Sýleev: Búl joba - sayasy qadam. Yaghny tәuelsizdikting jiyrma jyldyghyna oray jasalghan bir sayasy qadam boluy da mýmkin.  Kez kelgen sayasat ekonomikadan qúralady. Turasyn aitqanda, qazaqtyng túrmysy jaqsy deuge kelmeydi. Agrarly últ bolghandyqtan, qazaqtyng ýlken bóligi qalalargha keldi. Biraq olardyng ainalysatyn isi joq. Qazaqtyng qala mәdeniyeti joq. Onyng ýstine, biz naryqtyq ekonomikagha beyimdelmegenbiz. Qazaqtan óte nashar kommersant shyghatynyn bayqadynyzdar ma? Qazaqtyng marginal bóligi qalada túryp, bala-shaghasyn asyray bastady. Osydan iri qalalardyng tónireginde «baqaylar» men «shanyraqtar» payda boldy. Aron Atabek sekildi tragediyalyq túlghalar shyqty. Búl - әleumettik-ekonomikalyq, әleumettik-mәdeny qiyndyqtar. Qazaq jurnalisteri: «Bir qart kelip edi, oghan qazaq tilinde qyzmet kórsetpedi. Búl - ýlken problema!», - dep jazghandy jaqsy kóredi. Sóz joq, onday jayt kezdesedi. Tipti kóp kezdesedi. «Jiyrma jylda eshtene ózgergen joq» dep renjiymiz. Biraq adamdar tarihtyng tym úzaq ekenin, keybir nәrselerge jiyrma jyl emes, elu jyl kerek ekenin týsine bermeydi. Bizding ómirimiz qysqa. Sondyqtan qanaghattanbaushylyq tuady. Jәne de ol jappay qanaghattanbaushylyq.
Jas qazaq: Nege biz attay jiyrma jylda qazaq tilinen basqaru tilin jasay almay otyrmyz?
Jәnibek Sýleev: «Mәngýrt» mening ózim búghan yzalanamyn. «Nege orys tilimen dengeylestirip, tipti bolmasa 50 payyzgha kótersek bolmas pa edi?» - dep kýiinemin.
Biylik qashan dәrmensiz kýy keshedi? Halyq onyng aldynda oryndalmaytyn talap qoyghanda. Biylik qazaq tilinen memlekettik til jasaymyn dep aram ter bolyp jýr. Búl - bos sóz. Múny bәri týsinui kerek. Qarapayym qazaq týsinbese de, múny ziyaly qauym týsinui kerek emes pe? Joq týsinbeydi. Jiyrma jyl boyy úrandatyp keledi. Biraq olardyng jarymy qazaq tilin damytu ýshin sausaghynyng úshyn da qimyldatqan joq. Bizde ne kóp, filolog kóp. Instituttar kóp. Qazaq tili qoryna aqshamyzdy audardyq. Ol aqsha qayda ketti qazir? Qazaq tilin damytu ýshin ne istedik ózi?
Bizde tek qana qazaq tiline kelgende ghana qolymyzdan is kelmey jatqan joq. Kóp nәrsede de solay. Orys tilinde jýrgizilip jatqan basqarudyng da onyp túrghany shamaly. Bankterding qanday kýige týskenin bilesizder. Bir bankirler kezinde «Aliyans» bank arqyly elimizdi damyghan 50 elding qataryna qosamyz» dep bósken bolatyn. «Ózbekterden ozyp kettik, bizde basqarushylar bar, bankirler bar» dep tós qaqtyq. Sonynda olardyng ne istegenin kórip otyrmyz. Bank qazaqtiki emes dep kim aitty? Basqarushylardyng bәri qazaq. Býldirgen de solar. Demek, bar gәp - qazaqtyng ózinde.
Men múnday joba engiziledi degenge senbeymin. Al engizse, ýlken problemalar bastalady. 
Biylik basynda orystildi qazaq kóp deydi. Búl ótirik. Onda auyl qazaghy óte kóp dep oilaymyn. Biylikting úshar shynyna shyqqan adamdardyng balalary qayda jýr? Shvesariyada, Angliyada!
Jas qazaq: Internet jurnalistikagha kóship kettinizder. Internetting basymdylyghynan ba? Joq әlde...
Jәnibek Sýleev: Internet arzangha týsedi. Jәne iygerilmegen aimaq. Qazaq tilin internet arqyly kóteruge bolady.
Jas qazaq: «Jaldamaly jurnalister kóp, jurnalistika jaldamaly bolyp ketti» dep syn taghushylar bar. Búghan ne aitar ediniz?
Jәnibek Sýleev: Naryqtyq ekonomikany qalaysyz ba?  Partiyalyq jurnalistikamen ainalysqynyz kelmey me? Endeshe, basqa ne kýtesizder? Biraq shekten shyghyp ketuge bolmaydy dep bilemin.
Jas qazaq: BAQ sayasaty qalay jasalyp jýr?
Jәnibek Sýleev: BAQ yqpaldy toptardyng arasynda boluy kerek. Saya­satty jasaytyn da solar. Mәselen, «Qazatomónerkәsibi» kez kelgen basylymgha material bere alady. Aqsha tóleydi. Bir jurnalisti jalgha alady. Al últtyq kompaniyalar býtin bir gazetterdi qanatynyng astyna alghan. 
Jas qazaq: Otbasynyzda qazaqsha sóileysiz be?   
Jәnibek Sýleev: Áyelim qazaqsha sóiley alady. Syrttaghy tuysqandarym da jii kelip túrady. Biraq balalarym qyrsyghyp sóilegisi kelmeydi. Balam - «mәngýrt». Biraq qazaqsha jaqsy týsinedi. Týrik toptamalaryn qazaqsha kóredi. Ony sóiletu - mening isim. Búl týitkilding orayyn ózim tabarmyn. Qyzyma: «Bir «mәmbetke» kýieuge beremin. Sonda tez ýirenip alasyn», - dep әzildeymin.

Ángimelesken Shadiyar Óstemirúly