Jana әlipby men emle erejelerin oqytuda kirilgrafikasynda bolghan kemshilikterdi eskergenimiz jón. Basty eskeretin mәselelerding biri  – qazaqtyng tól jәne kýrdeli sózderin qazaq tilining orfoepiyalyq normasyna sәikes mengertu. Qazirgi tanda orfoepiya balabaqshadan bastap joghary oqu oryndarynyng oqu baghdarlamalarynda qamtylghanmen, nәtiyjesinde býgingi mektep oqushylary, JOO studentteri, ózgetildi ókilder, tipti eresekterding de orfoepiyalyq normany saqtamaytyndaryn bayqap jatamyz. Al tildik túlghanyng balabaqsha men mektep jasynda fonetikalyq daghdylary dúrys qalyptaspaghan bolsa, onda ol aitylym ýrdisinde sózderdi dúrys dybystamaydy jәne estigenin dúrys týsinbeydi. Býgingi kommunikasiyadaghy tildik túlghanyng tól sózder men kýrdeli sózder qalay jazylsa, solay oqityn dәrejege jetken. Onyng sebebi әdistemede orfografiya men orfoepiyanyng qatar mengertilmeuinen, ekinshiden, bastauysh synyptan bastap joghary synypqa deyingi  oqu baghdarlamalarynda orfoepiya mәselesine basymdylyq berilmegendiginen, taqyryptardyng kýrdelenbegendiginen bolar. Desek te, auyzsha jәne jazba tilding normalary jayynda zertteuler  A. Baytúrsynúly, Q. Júbanov enbekterinen bastau alyp, R. Syzdyq, N. Uәli, Á. Jýnisbek, Z. Bazarbaeva, Q. Kýderinova, A. Fazyljanova, t.b. ghalymdardyng enbekterinde jalghasyn tauyp keledi. Mәselen, Ahmet Baytúrsynúlynyng eki bólimnen túratyn «Til júmsary» men «Oqu qúralynda» oqushygha әrip pen dybysty ajyratugha arnalghan jattyghu júmystarynyng týrleri úsynylghan.  Áueli oqushylargha buyn aiyrudy, buyndy aiyra bilgennen keyin dybystaryn aiyrudy, odan keyin dybystardy qayta qosa biluge ýiretuding qajettiligin aitady. Ghalym «Jaza bilu ýshin tildegi dybystardy tany bilu kerek. Ol dybystargha arnalghan әripterin tany bilu kerek. Tanyghan әripterin jaza bilu kerek. Jazghan әripterin dybysymen atay bilu kerek» dep әrip pen dybysty, buyndy aiyra biluding alghashqy mәlimetteri A. Baytúrsynúly enbekterinde kórinis tabady. 

Auyzsha sóz mәdeniyetining manyzdylyghy turaly akademik R. Syzdyqtyng mektep múghalimderi men joghary oqu oryndarynyng studentterine, sahna qayratkerleri men radio, teledidar diktorlaryna, kommentator men jurnalisterge arnalghan «Sóz sazy», «Qazaq tilining anyqtaghyshy» enbekterinde, shaghyn maqalalarynda bayandalady. Ghalym: «Sóz mәdeniyeti, dúrys sóileu mәdeniyeti, sauatty jazu daghdysy degenderdi tek bólingen saghattyng boyynda ghana ýirenip shyghugha bolmaydy. Til mәdeniyetin, sózdi dúrys qoldanyp, dúrys dybystap, dúrys jazu daghdysyn mektep tabaldyryghyn attaghan kýnnen bastap, ony bitirgenge deyin (tipti odan keyin de) ýzbesten iygertudi tek til men әdebiyet pәni múghalimderi ghana emes, barlyq pәnnen sabaq berushiler sezinip, kýsh júmsaghanda ghana ana tilimizding tabighy qasiyetin, ghasyrlar boyy jinalghan mol qazynasyn, babalar qaldyrghan kórkemdik qúdiretin saqtay alamyz», - dep atap kórsetedi. «Sóz sazy» enbeginde tek jekelegen sózderding orfoepiyalyq normalary ghana emes, sóz tirkesterining arasyndaghy dybystardyng ózara әseri, fonetikalyq qúbylulary, bir demmen toptasyp aitylatyn yrghaqty toptardyng proza men poeziyadaghy  aiyrmashylyqtary jayynda qúndy aqparattar beriledi.  Mine, osy enbekterdegi teoriyalyq mәlimetter praktikamen úshtastyrylyp, orta jәne joghary synaptardyn, sonday-aq, JOO oqu baghdarlamalaryna layyqtalyp engizilse, oqulyq mazmúnynan kórinis tapsa, sóz mәdeniyetine qatysty birqatar mәseleler sheshiler edi. 

Sonymen qatar Ahmet Baytúrsynúly atyndaghy Til bilimi instituty ghalymdary Qazaq tilining orfopiyalyq prospektisi әzirleu ýstinde.  Búl enbekte qazirgi qazaq tilindegi sózderding әdeby normagha sәikes aitylu ýlgileri mýmkindiginshe tolyq qamtylady.  Professor N. Uәliyding aituynsha, әdeby tilding orfoepiyalyq normasyna baylanysty qiyndyqtyng biri jazu tәrtibimen baylanysty, óitkeni jazba sózding ózine tәn jýiesi bar da, auyzsha sózding ózine tәn jýiesi bar, sondyqtan jazba mәtindi oqyghanda jazba sózge tәn kodty auyzsha sózge tәn kodqa kóshire bilu qajet.  Mine, búl sózdik orfoepiyany mengertude ghylym men praktikany sabaqtastyratyn, jýieleytin jetekshi qúral bolatyny sózsiz.

Sonymen jana әlipbiymen orfoepiyalyq zandylyqtardy jenilden kýrdelige qaray mengertuding әdistemesin jetildirude atalmysh enbekter oqytu ýrdisinde ghylymiy-praktikalyq túrghyda baghyt-baghdar bolatyn, sýienetin negizgi enbekterding qatarynan oryn aluy tiyis.  

Aynúr Seyitbekova

Abai.kz