Júma, 30 Shilde 2021
Janalyqtar 3221 0 pikir 3 Jeltoqsan, 2019 saghat 10:02

Álihantanushy ústaz Tileughaly Ámirtayúly

Búryn «múghalim bol» dep batasyn berip jatatyn ýlkender. Qazir aitpaydy. Bir sәt múghalimnin, múghalim-basshynyng is-әreketin kóz aldynyzgha elestetip kórinizshi. Sonda... Ústazdyq ghúmyr, qaynaghan ómir, duyldap jýrgen shәkirtter, abyr-sabyr múghalimder, odan qaldy otbasyn-balalaryndy erkeletu, oinatu, sabaq ýlgerimin qarau, kómektesu, baspa betterin sholu, ertengi júmysty josparlau, múghalimdermen kenes ótkizu, kәsiby mamandyghyndy kóteru, shygharmashylyq júmyspen ainalysu, bilim salasyndaghy әlemdik ozyq tehnologiyalardy saralap, oqu-tәrbie ýderisine ýilestiru mýmkindikterin zertteu, újymnyng júmysyn bir maqsatqa júmyldyruda ata-analarmen kezdesu, qoghamdyq kenestermen, óndiristik kәsiporyndarmen baylanys jasau, jogharghy jaqtyng tapsyrmalaryn oryndau – sanay berseng tausylmaytyn tauqymetti moynymen kóterip jýrgen bilim ordasynyng namysy, abyroyy ýshin ayanbay enbek etip jýrgen túlghany kóresiz. Jas jetkinshekterge «múghalim bol» dep aita almaytyn sebepting biri osy tauqymetti býgingi jastardyng kóbisi kótere almaytyndyghynan bolu kerek. Ústaz bolu – jýrekting batyrlyghy,

Ústaz bolu – sezimning aqyndyghy,

Ústaz bolu – minezding kýn shuaghy,

Azbaytúghyn adamnyng altyndyghy – dep Gh.Qayyrbekov jyrlaghanday naghyz ústazdyng minezdemesi osynday bolu kerek shyghar. Al ústaz boldyng ba, onda osy enbekqorlyghynnan airylmay J.J.Russo aitqanday «Ústaz bolu - óz uaqytyn ayamau, ózgening baqytyn ayalau» prinsiypimen kósh bastau kerek. Mine, ghasyr belesterinde óz jetistigimen tanylyp ýlgergen Qaraghandydaghy bәsekege qabiletti №76 qazaq orta mektebin úzaq jyl basqarghan, mektep újymyndaghy qoghamdyq sananyng «Ruhany janghyru» ayasyna say qalyptasuyna ýles qosyp jýrgen QR bilim salasynyng ýzdigi Tileughaly Ámirtayúlynyng kisilik qasiyeti, ústazdyq әleueti, mazmúndy, tyng jobalargha toly ghúmyry boy kórsetip túrghanday.    

1992 jyly janadan ashylghan №76 qazaq orta mektebining tizginin qolgha alghan Tileughaly Ámirtayúly mektepke Álihan Bókeyhannyng atyn beru turaly úsynysymen baylanysty belgili bola bastaghan edi. Qala halqy ishinde búl habar, әsirese orys tildi basshylardyng arasynda jay týskendey qúbylys boldy. 1917 jyly Alash ýkimetin qúrghan Alash partiyasynyng kósemi, qaraghaydyng qarsy bitken bútaghynday bolghan, Europa, Japoniyagha deyin belgili bolghan memleket qayratkeri! 8 qyrkýiek 1955 jyly aqtalghan eken. Biraq «Ýsh әrip» búny 34 jyl jasyryp kelipti. KSRO Jogharghy soty 14 mamyr 1989 jyly qayta qarap, tolyq aqtap shyqqan. Tileughaly Ámirtayúlynyng qozghau saluymen bastalghan búl úsynys qalalyq komissiyada talqylanyp, enbekteri zerttelinedi, Tәuelsizdigimizding negizin qalaushy Álihan Bókeyhan ekendigi dәleldenedi. Osy derekterge qaramastan tartys kýsheye týsedi.

Mәsele mynada bolghan. Álihan Bókeyhan iri túlgha. Kenes ýkimetining jay ghana emes, iri jauy! «Halyq jauy» degen jamylghynyng alynbay túrghan kezi. Ári tart, beri tart bop túrghan qynyr zamanda Álihannyng kim ekenin orys týgili qazaqtyng ózi týsine qoymaytyn. Biletinder azayyp qalghan, nemese saqtyq kerek, ashyla qoymaytyn. Qazaq ziyalylarynyng sanasynda silkinis jana tua bastaghan kez. Álekeng tughan Aqtoghayda Tileughaly Ámirtayúly da tughan. Jastayynan Álekeng turaly auyldaghy ýlkenderden estigenderining ózi kóp oilargha jeteleytin. Aumaly-tókpeli zamanda Kenes ýkimetimen taytalasa Alash ýkimetin qúryp alghan aty anyzgha ainalghan qanday túlgha? Tang qalarlyq. Oilaytyny Álekeng turaly. Mazasyz súraqtar kóp. Izdenip jýrip Smahannyng estelikterin, Súltan Han Aqqúlúlynyng enbekterimen tanysady.

Auyl qariyalarynan estigenderin jinap, zerdesine toqy beredi. 60-shy jyldary Álekeng turaly keybir oy – týrtkilerdi, tarihy әngimelerdi Aqtoghaydaghy Seyilbek, Ayatay, t.b.aghalarynan,  Almatydaghy Ómirbek degen aqsaqaldardyng әngimelerin jinap, jýiege keltiredi. Mine osynyng bәri kәdege asatyn kez jetti. Jogharyda atalghan yntaly toptyng beldi mýshesi әri mektepting diyrektory retinde qyruar qújattar jinap, komissiyany kerekti aqparattarmen qamtamasyz etude ayanbay ter tókti. Álihannyng kim ekenin týsindire almasan, jenilgenin. Barlyq qoghamdyq jiyndarda, óndiris oryndarynda, mektep jәne JOO-da kóptegen kezdesuler úiymdastyrylady. Barlyghynda Tileughaly Ámirtayúly Álihan turaly jan-jaqty bayandamalar jasady. Álihan Bókeyhan turaly Tilekeng «Ortalyq Qazaqstangha» kólemdi maqala jariyalady. Átten, tarihshy bolmaghan. Áytpese, tarihpen ainalysatyn ghylymiy-zertteu mekemelerinde otyryp, әldeqashan ghylym doktory bolatyn jaghdayy bolghan eken. Degenmen, Álekeng jaralghan topyraqtan tughany ras bolsa, tek jata almas, Álihan turaly, әsirese bilimge baylanysty enbekterin әleumettik ainalysqa engizudi maqsat etip, izdenudi jalghastyra berdi.

Tilekeng Álihan turaly oy tolghamyn bylay bildiredi: Tirshiliginde Otany ýshin ot keshken, jaqsylyghy jahangha jariya, esimi mәngilik biregey beyneler bar. Mening oiyma týrtki salyp, tilime tiyek bolyp otyrghan әngime týiini — HIH ben HH-shy eki ghasyrlarda kózi ashyq, kónili oyau ziyalylardyng qúrmetine, halqynyng qadirine ie bolghan, qazirgi HHI ghasyrymyzdaghy  oi-talghamy ósken túlghalardyng sana-seziminen oiyp oryn alghan abzal azamat, qarymdy qayratker, ghasyrlar ghúlamasy Álihan Núrmahmedúly Bókeyhan dana.

Men tarihshy da, jazushy da emespin. Sayasatker de, synshy da emespin. Qarapayym qyzmetker, kóp oqyrmannyng birimin. Oqyghandarymnan erekshe bir nazar audara bayqaghanym, HH ghasyrdyng 90 jyldarynan bastap osy kýnge deyin baspa betterinen jiyirek jaryq kórgen maqalalar Álihan Bókeyhan turaly desem artyq aitqan bolmaspyn. Álekeng turaly 100-den astam maqalalardy oqydym. Bәrining de mazmúny Álekenning ghúmyry, el egemendigi jolyndaghy is-әreketteri, shygharmashylyq enbekteri, adamgershilik qasiyetteri, әriptes-dostarymen qarym-qatynastary, ósken ortasy men tughan-tuystary turaly tarihy da tyng derekter. Oryndy oi-pikirler men úsynystar. Tileughaly Ámirtayúly Álekenning qayratkerligin dәleldeude qajyr-qayratyn ayaghan joq, qyruar enbek sinirdi.

Bir kezdegi ata-babalardyn, odan kele «Alash» partiyasynyng mýshelerining azattyq jolyndaghy ansauyn algha tarta úmtylghan jastarymyzdyng 1986 jylghy joyqyn qimyl-qozghalysy bastau bolyp, erkindik pen egemendigimiz 1991 jyly toylanyp, talay mereyli de qauryt ister kýrt qolgha alyna bastady. Sol zamattarda quantarlyq ister kóp boldy. Sanamyzda janasha serpilis tua bastady. Osynday quanyshty sәtterde mektepke Álihan Bókeyhan atyn beruge mýmkinshilie bar edi. Alayda kónilge kir keltirerlik týsinbestikter de kezdeskeni belgili.  Tileughaly Ámirtayúly ózi kuә bolghan birer jaytty bylaysha týsindiredi:

-Aymaghymyzgha aiqay-shu tudyra, kóp qiynshylyqty jene Qaraghandynyng Oktyabri audanynan alghash ret №76 qazaq tilindegi orta mektep ashyldy. Erkindikting jenisimen qol jetken mektepke, azattyqtyng tuyn alaulata kóterushilerding biri, biri emes-ay kóshbasshy kósemi Álihan Bókeyhan esimin mektepke beru turaly sheshim shygharyp, jýgirip baqtyq. Bastamamyzdy basugha, qimylymyzgha kedergi bolyp, berilgen qújattardyng әrbir jolyn jaqtyrmay, «mynau jerde nege súraq», «myna tústa nege lep belgisi» dep, tipti nýktesi men ýtirlerin deyin únatpay, «sayasy sauatsyz jazylghan» dep qaghazdarymyzdy keri qaytaryp, aqyrynda «sonshalyqty asqaqtatyn Álihanyng kim?!» dep oilaryn ashyq bildirgender de boldy. Mening tanghaluym, sol uaqyttarda da, әli de bolsa «Alash» degen sózden shoshyp, Álihanday alypqa múrnyn shýiiretin keybireulerding el basqaratyn, bilim mekemelerining biliktiligin baqylaytyn oryndarynda otyrghandyghy (dәl sol sәtke deyin onday oryndarda tek kóp oqyghan, tәlimdi de tәjiriybeliler otyruy tiyis dep oilaytynmyn).

Odan keyin de «Oktyabri audanyn, sol audandaghy Magnitogorskaya kóshesin Álihan Bókeyhannyng esimimen atap jәne Oktyabri audanyndaghy Mәdeniyet sarayynyng aldyna eskertkishin qong jóninde» qalalyq, oblystyq mәslihattar men әkimshilikterge mektepter újymy men audan halqynan mynnan astam qoly qoyylghan qújattardy jәne Álihan turaly derekterding kóshirmesin  óz qolymmen aparyp tapsyryp, ózimshe týsinikter bergen bolatynmyn. Ol súranystarymyzgha da «Sovet audanyna Qazybek by atyn әreng bekitti. Oktyabri audanynyng atyn bekitu kelesi sessiyagha qaldyryldy» degen bir deputatymyzdyng auyzsha jauabyn estip, «kópke shydaghan qazaq» artyn kýtip biraz jýrdik. Sodan songhy taghy bir jazghanymyzgha «...Qaraghandy oblysynyng Qaraghandy qalasyndaghy...№76 jәne Aqtoghay audanyndaghy №1 mektepterinin, OQO-yng bir mektepting Álihan esimimen ataluyna baylanysty, «bir esim ýshten aspaytyn… jaghdayda beriledi» degen onomastikalyq júmys tújyrymdamasynyng babyn kóldeneng tartqan jauap aldyq. Osy renishimizdi bildire qolynda qalamy men biyligi bar taghy bir azamatqa barghanymda «oblystyq masshtabta ghylymiy-praktikalyq konferensiya ótkizip, halyqqa jariyalau kerek» degen kenesin berdi. «HH ghasyrdaghy sayasy qughyn-cýrgin» (S.Qontaev, T.Ámirtayúly, Qaraghandy oblystyq ghylymiy-praktikalyq konferensiya materialdarynyng jinaghy, 2007j.) dep, eki tilde konferensiya ótkizip, oqyrmandarymyzgha tarattyq. Biraq «Bayaghy bir jartas...», eshbir qozghalys bolmady. Qanshama mazasyz kýnder artta qaldy. Álihannyng atyn mektepke alyp beru rezenke siyaqty sozyla berdi, -deydi Tileken. 

Alayda Tilekender de jalyqpay jogharydaghylardyng esigin tozdyryp, qanshama qaghazdar apardy. Aqyry ne kerek Tilekender jenip shyqty, mektepke Álihan Bókeyhan aty berildi. Erlikke para-par jenis!  

Endi Álihandy úlyqtau osy mektepten bastau aluy kerek. Úiymdastyrushylyq, iskerlik, dizaynerlik qabileti bar Tilekeng ýshin búl onsha qiyn emes. Tek qoldaushylar bolsa boldy. Mektep újymyndaghy mýddeles, pikirles әriptesterimen birlese otyryp, «Álihantanu» pәni jospargha engizildi. Odan keyingi jyldary «Álihan ólketanu» múrajayyn ashty.  Ol 1995 jyly oblystyq bayqauda III oryn aldy. Qazir oblysymyzdaghy eng ýlken múrajaylardyng birine ainaldy. Elimizding әr qalalarynan múnda kelushiler kóbeye bastady. Tilekeng ózi bas bolyp «Álihantanu» baghdarlamasyn jazyp, balalardy Álihannyng ómiri men enbekterimen tanystyru júmystaryn barlyq synyptarda úiymdastyrdy. Sonymen qatar baspa betterinde otyzdan asa maqalalary, onyng ishinde Álihandy oqyp-ýirenu turaly әdistemelik júmystary jariyalady. «Álihan ruhymen syrlasu» poemasyn jaryqqa shyghardy. 

Tilekeng ózining basshylyghymen oblys Bilim basqarmasynyng qoldauymen №76 Álihan Bókeyhan atyndaghy mektepte birneshe mәrte oblystyq ghylymiy-tәjiriybelik konferensiyalar ótkizedi. Qazaqstannyng kóptegen qalalarynda jәne Astana, Almatyda úiymdastyrylghan Halyqaralyq ghylymiy-tәjiriybelik konferensiyalargha qatysyp, bayandamalar jasady. Al, «Álihantanu» әdistemelik júmysy oblysymyzdyng mektepterine taratylyp, basshylyqqa alu úiymdastyrylyp jatyr. Jetildirilip, jana núsqasy dayyndalu ýstinde.  

Enbekqor Tilekeng 400 den asa әrtýrli janrda enbek jazghan. Onyng ishinde ýsh tanymdyq, 4 әdeby kitaptar shygharghan. «Qúdiretti túlghalar» deytin kitaby tanymdylyghy mol, tarihy negizge sýienip jazylghan qúndy, tartymdy kitap. Tilekeng negizinde ne nәrse bolsa da, sonyng bastauynda jýretin túlgha. Áskerde dizayner, auylda alghashqy mehanizator, Qaraghandyda №3 mektepte qazaq synyptaryn ashushy, mektepte Shatalov әdisterin, kompiuter negizderin ýiretushi, oblystyq pedagogikalyq múrajaydy úiymdastyrushy bop basynda jýrdi. Birneshe jyl oblystyq bilim basqarmasynda bólim basshysy, oblystyq bilim kóteru jәne biliktilik arttyru institutynda jetekshi maman bolyp qyzmet atqaryp, bilim salasynyng damuyna sýbeli ýles qosyp, 2018 jyly oblys әkimining syilyghyn iyelendi.  Aqyndyghy-jazushylyghy jәne bar. Halyqaralyq Jazushylar Odaghynyng mýshesi. Tilekeng óz kәsibin, óz pәnin, barlyq shәkirtin, mektebin sheksiz sýigen adam. Osy qasiyeti ony nebir qiyn әreketterge jetelep jýrdi, iske batyl kirisuge septigin tiygizip júrdi. Nәtiyjesinde oilaghan oiyna jetip jýrdi. Býginderi ardager ústaz qala, oblys dengeyindegi bili salasyndaghy qoghamdyq kenesterding mýshesi. Bir kezderi ózi basqarghan mektep býgin elimizdegi iri mektepterding birine ainaldy. Shәkirtteri oblystyq, respublikalyq, Halyqaralyq dengeydegi jarystargha qatysyp, jýldeli oryn alyp mektep abyroyyn asyruda.

Bizding ónirimizdegi ústazdardyng ishindegi alghashqy, alghashqylardyng biregeyi jalghyz Álihantanushy - osy Tileken. 

Oshaqbay Suhanberliyn

Abai.kz

0 pikir