HH ghasyr basynda Qazaq oqyghandary últ mýddesi jolynda toptasyp, últtyq  sayasy qozghalys, sonynan últtyq partiya, últtyq avtonomiya qúrugha deyingi kezendi basynan keshirdi. 1917 jylghy qos tónkeristen keyingi Týrkistan avtonomiyasy men Alash avtonomiyasynyng derbestikke úmtylghan qadamdary úzaqqa barmady. Kenes ýkimeti ornap, Alashorda últtyq avtonomiyasy taratylghan song Qazaq bilimpazdary últtyng qamy ýshin jappay últtyq tilde  oqulyqtar jazu isi sen halyq aghartu isine bilim kýshin ayamady. Olardyng bir toby Mәskeudegi «Kýnshyghys baspasy», bir bólimi Orynbordaghy «Qazaq Memlekettik baspasy» ainalasyna, taghy bir legi Tashkendegi «Týrkistan memleket baspasy» tóniregine toptasty. Olar ana tilimizdegi oqulyqtardy dayyndauda, shygharuda, audaruda ayanyp qalmady.

Tashkent baspasynan avtorlyq kitaptary men audarmalary, oqulyqtar men jyr jinaqtary jaryq kórgender arasynda: Halel Dosmúhamedov, Maghjan Júmabaev, Dәuletbek úly Ghabbas, Baymaqan úly Shәkir, Toqtybay úly Isa, Qojan úly Súltan-bek, Jәlen úly Kәrim, Esbol úly Myrzaghazy, Rysqúl úly Túrar, Basghara úly Jýsipbek, Divay úly Ábubәkir, Shayqy-slam úly Jýsipbek, Jýsipbek Aymauytov, Áuez úly Múqtar, Omar úly Ualihan, Baymaqan úly S, Núrym úly Ghabbas, Mamytúly Ahmet, Imanbay úly Raqym, Qapa kelini Sara, Isa Bayzaqov, Ghalymjan úly P, Baytas úly Ábdolla, Ysmayyl úly Q, Ghalymajan úly P t.b. avtorlardyng týrli saladaghy  kitaptary kezdesedi.

Tashkenttegi  baspadan 1922 jyly Ábubәkir Divaevtyng qazaq batyrlary turaly jinaghan 7 kitaby jaryq kórgen bolsa,  Abay Qúnanbaevtyng ólender jinaghy ýshinshi mәrte basylghan. 1923 jyly Maghjan Júmabaevtyng «Bastauysh mektep ana tili», «Pedagogika» oqulyqtary men «Ólender jinaghy» shyqqan. Halel Dosmúhamedovtyng 10-nan astam enbegi men audarmalary atalmysh baspadan jaryq kórgeni belgili. 1924 jyly baspa tarapynan seriya boyynsha әr biri 10 myng danamen basylghan bilim kitaptary bolghan. Ol kitaptar turasynda qújattar: «Býtin Rusiya memleket baspasynyng Germaniya astanasy Berlinde orys tilinde «Bilim basy» degen ataqpen basyp shygharghan kitaptaryn Týrkistan (endi Orta Aziya bolyp atalady) memleket baspasy qazaq, ózbek, týrkpen tilderinde audaryp 10 kitap qylyp shyghardy» - deydi. Ghylym kitaptaryn tәrjimalaghandar:  Halel Dosmúhamedov, Baytas úly Ábdolla, Ysmayyl úly Q, Esbol úly Myrzaghazy, Ghalymjan úly P, Áuez úly Múqtar siyaqty qazaq oqyghandary edi. Tómende «Bilim basy» sanalatyn kitaptar turaly sol kezdegi gazet-jurnaldarda jariyalanghan tanystyrylymdardy toptastyryp nazarlarynyzgha úsynyp otyrmyz.

1. Professor Yu. Vagner. «Aua turaly әngimeler». «Bilim basynyn» birinshi bólimi. Audarushy Ysmayyl úly Q. –m. Tashkent. 1924 jyl. 77 bet. Bәsi 35 tiyin.

«Búl kitapsha «Bilim basy kitaphanasynyn» birinshi bólimi. Yu.Vagner jazghan kitapshalardyng eng onayy osy kitapsha. Qazaq balasyna eng bir kerek kitapsha. Biraq búl kitapsha qazaqshagha nashar audarylghan...»./«Enbekshi qazaq» gazeti. №307, 1925 jyl/.

2. Professor Yu. Vagner. «Su turaly әngimeler». «Bilim basynyn» ekinshi bólimi. Audarushy Esbol úly M. Tashkent. 1924 jyl. 90 bet. Bәsi 30 tiyin.

«Búl kitapshada qazaq tiline audarugha eng onay kitapshanyng biri. Kitapshada jazylghan bilim jemisteri adasqangha aiday kerek. Biraq, qazaqshasynyng jibi týzu emes, jaqsy jazylghan jeri tazdyng shashynday...».

3. Professor Yu. Vagner. «Jerding jaratylysy jayyndaghy әngimeler». «Bilim basynyn» ýshinshi bólimi. Audarushy Áuez úly Múqtar. Tashkent. 1924 jyl. 96 bet. Bәsi 40 tiyin.

«...búl kitapta tau jynystaryn jel qaghu jәii, búl rette auanyn, sudyn, jelding әseri, jel qaghudan ne bolatúny, jer ýsti óte shaban bolsa da, birte-birte tegistelip otyratúndyghy әdemi jazylghan. Odan keyin tas kómir, kómir-almas, graniyt, metaldardyng jaratylysy bayandalghan.

Kitap qazaqshagha óte әdemi audarylghan... búl kitapty әr bir hat biletún qazaq, múghalim, shәkirtter oqyp shyghulary kerek».

4. Professor Geyki. «Fiziykelik jagharapiya». «Bilim basynyn» tórtinshi bólimi. Audarushy: Baytas úly Ábdolla. Tashkent. 1923 jyl. 204 bet. Bәsi 1 som.

«Adam balasynyng kórip, estip, iskep, tyndap, tatyp biletún dýniyedegi nәrseler – kórinis fiziykege jatady...

Búl kitapta ana bes kýzetshi baqylap biletún tabighat mýshesining bәri de qysqasha әdemi jazylghan... .

Ábdolla joldas orys kitabyn qazaqshalaugha sheber. Kitaptyng sózi hat biletún qazaqqa týsinikti. Búl kitap mektep sayyn bolghany on. Múghalim qolyna alyp otyryp balalargha sabaqty әngime qylyp aitugha jaqsy qúral. Hat taniytún qazaq búl kitapty oqu kerek...».

5. Professor Geyki. «Geologiye». «Bilim basynyn» besinshi bólimi. Audarushy: Ghalymjan úly P. Tashkent. 1924 jyl. 231 bet. Bәsi 85 tiyin.

«... jerdi Iýnan-grek «geo» deydi.» «logiye»si bilim degeni, sonymen geologie – jer bilimi bolady.

Búl kitapshanyng qazaqshasy oqushygha týsinikti, beretún bilimi anyq. Bú kitapshany jaqsylap oqyp, ishindegi onay tәjiriybesin óz qolymen istip kórgen jastar jerdi әlip-biydey oqidy, jer qyzyqty bolyp ketedi. Bú kitapshany qolgha alyp otyryp múghalimder balalargha sabaq berse, taudy, dalany, joldy, ózendi kezip jýrip balalardy jer men tanystyryp baulysa, bú tәrbiyeni basynan ótkergen jastar, bәigige qosatún attay, bilim bәigesine dayarlanady. Osylardan baryp bizding qazaq bilimpazdary shyghady...».

6. Professor Yu. Vagner. «Ósimdikterding tirshiligi men týzelui turaly әngimeler». «Bilim basynyn» altynshy bólimi. Audarushy Dosmúqambet úly Halel. Tashkent. 1924 jyl. 104 bet. Bәsi 45 tiyin.

«Bizding qazaq, mekteptebindegi baladan bastap shalyna sheyin, ózi men birge tuyp, bir ósken ósimdik, januarlar ómirinen qabarsyz. Ósimdik, januardyng ómirin, búl ómirding ózgeris-qúbylysyn tekseretún bilim jolyn ómir bilimi deydi...

Ómir bilimi tәmәm bilimning qojasy, qarauyl qaraytún tóbesi, maqsatqa aparatún aq qasqa joly. Ómir biliminen tysqary bilim joq. Bar bolsa, sholaq: basqa tartsa etekke, ayaqqa tartsa keudege jetpeytún qu kórpe...

Búl kitaptyng qazaqshasy artyqsha týsinikti; búl týrli kitaptyng aldynghysy desek kýnәli bolmaspyz. Janylys basylghandary bar. Kitaptyng kinәsi – osy aq».

7. Professor Yu. Vagner. «Januarlar turaly әngimeler». «Bilim basynyn» jetinshi bólimi. Audarushy Baytas úly Ábdolla. Tashkent. 1924 jyl. 126 bet. Bәsi 50 tiyin.

«Bilim – shópti, maldy, adamdy bir tuysqan dep tabady. Birin de bir zәredey zattan shygharyp, órdirip jayady. Adam balasy kóbi ainalasynda birge jýrgen, birge ómir sýrgen shóp bolsyn, balyq bolsyn, qúrt-qúmyrsqa bolsyn, zatqa tereng qarap, tekserip boylamaydy. Kýn ýshin, tamaq ýshin sabylghan ómir talasy múnday oigha oryn qoymaydy. Kóp ýshin búlardy bilim mergeni, bilim  shesheni tekseredi...

Tabighat jyljyp-jymiyp, ózgerip túrady... búl kitapshada osy jazghan bet dәleldengen. Dýnie alty kýnde jaratylghan degen adasqan jol. Dýnie qanday, tabighat qanday, sony jaqsylap bilem desen, osy kitapty oqyp qara.

Ábdolla joldas orys kitabyn qazaqshalaugha sheber, kitaptyng qazaqshasy hat biletún qazaqqa týsinikti. Búl kitapsha mektepte, múghalimde bolghany on. Múny oqyp alghan múghalim balalargha sabaq berse, qúral bolady. Orys tilin bilmeytún jastar búl kitapty oqymasa bolmaydy. Ózgeris, qúbylys jolynan tysqary osy kýni bilim joq...».

8. Professor Yu. Vagner. «Denemizding týzelui men júmys qyluy turaly әngimeler». «Bilim basynyn» segizinshi bólimi. Audarushy: Dosmúqambet úly Halel. Tashkent. 1924 jyl. 128 bet. Bәsi 75 tiyin.

«...bizding qazaq balasy – qoy soya bilmese, jylqy etin búza almasa kisi sanyna kirmeydi. Osy kýngi zerek aqyl jenip tapqan bilimde adam da, januar da bir atagha, bir túqymgha jatady. Maldyng denesin ashy ishegine sheyin bizding qazaq balasy bilse de, óz denesine shorqaq.

Bú kitapshada qazaqtyng jaqsy tilimen adam denesining týzelisi jazylghan... hat biletún qazaq bú kitapshany alyp oqysa, adamnyng dene qúrylysymen tanysady. Bú kitap әsirese mektepte balagha sabaq beretún múghalimge, oqudaghy balalargha óte-móte kerek. Múghalim bú kitapty qolyna alyp otyryp, balalargha sabaq beruine óte jaqsy qúraly dep sanaugha bolady. Bú kitapty mektep basy kitaphanada saqtaghan on».

9. Professor Rosko. «Himiya».

10. Professor Kudryavskiy. «Arghy mәdeniyet». (Ertede júrt qalay tirshilik qylghan). «Bilim basynyn» onynshy bólimi. Audarushy Esbolúly Myrzaghazy. Tashkent. 1924 jyl. 211 bet. Bәsi 70 tiyin.

Qazaq tilin oqu men bilimnin, óndiris pen ghylym tiline ainaldyru ýshin Alash oqyghandary qughyn-sýrginge úshyraghangha deyingi sanauly ghúmyrynda óz azamattyq ústanymdarymen әr salada jantalasa oqulyqtar audardy jәne qúrastyryp jazdy. Jogharyda aitlghan 10 kitap әr qaysysy10 myng tirajben basylyp jalpy 100 myng danamen Altaydan – Astrahangha deyingi «Úly dalagha» taraghan milliondaghan qazaq tildi oqulyqtardyng bir bólshegi ghana. Últtyq sana men tildik tútastyqty qalyptastyrugha ólsheusiz ýles qosqan Alash azamattarynyng enbegin dәripteu men qoldanu ayasynda osy kitaptardy qaytadan basyp, Respublikanyng әr kitaphanalary, oqu oryndary men mektetepterge taratyp berse degen oy aitqymyz keledi. 2017 jyly bastalghan «100 oqulyq» jobasy siyaqty HH ghasyr basyndaghy qazaqtyng alghashqy oqulyqataryna da arnalghan joba jasalsa - babalar múrasyna qúrmet, enbegine izet bolar edi...

Búdan jyl ilgeri, Mәskeudegi «Kýnshyghys baspasynda» jaryq kórgen qazaq kitaptary turasyndaghy jazbamyz da osy saytta jariyalanghan edi:

Abay Myrzaghaliy

Abai.kz