Últy men elining keleshegin oilap, óz betterinshe úiymdar men qozghalystar jәne partiya qúryp, el qamyna kirisken últshyldar atalmysh baghyttarymen qarapayym halyqqa ne berdi?
Osy býginge deyin, 1990-shy jyldary qúrylghan últshyl baghyttaghy dara kýsh dep tanylghan «Azat» qozghalysy, 2000 jyldan song qúrylghan «Últ taghdyry», bertindegi «El bolashaghy», «Arman», sonday-aq Jeltoqsangha qatysty onnan astam úiymdar, nemese «Allajar» sekildi birneshe qorlar men halyq qozghalystarynyng payda bolghanyna az uaqyt bolghan joq. Biraq osy últshyl úiymdardyng basy-qasynda kimder jýrgeninen mýldem beyhabar qarapayym halyq búlardyng birin bilse, birin bile bermeydi.

Últy men elining keleshegin oilap, óz betterinshe úiymdar men qozghalystar jәne partiya qúryp, el qamyna kirisken últshyldar atalmysh baghyttarymen qarapayym halyqqa ne berdi?
Osy býginge deyin, 1990-shy jyldary qúrylghan últshyl baghyttaghy dara kýsh dep tanylghan «Azat» qozghalysy, 2000 jyldan song qúrylghan «Últ taghdyry», bertindegi «El bolashaghy», «Arman», sonday-aq Jeltoqsangha qatysty onnan astam úiymdar, nemese «Allajar» sekildi birneshe qorlar men halyq qozghalystarynyng payda bolghanyna az uaqyt bolghan joq. Biraq osy últshyl úiymdardyng basy-qasynda kimder jýrgeninen mýldem beyhabar qarapayym halyq búlardyng birin bilse, birin bile bermeydi.
Degenmende, júmyssyz, baspanasyz - kýisiz jýrgen halyqty sonynan ertpek bolghan úiymdardyng arasyndaghy serkeliginen «seriligi» asyp týsetin keybir top jetekshileri júrtty aitqan jerge jinap alyp, biylikke emes, tek ózderine senui kerektigin aityp jar salsa, júrt senbegende qaytsin? Saylau nauqany kezindegi: «Meni deputattyqqa saylasandar - aspandaghy aidy qoldaryna ústatamyn» dep qaryndaryn dauylpaz etip soghatyn deputattar saylanyp alghannan keyin, aidy emes, kóbinese dauylpazynyng tayaghyn halyqtyng qolyna ústatyp ketetinin búl kýnde «ekining biri egizding synary» biledi. Sóitken el qalaulylaryn tek telearnadan ghana kórip jýremiz. Osy kezde taghy da kýii bolmay kýibeng tirlikpen arpalysqan halyqty, Kókten týsken Payghambarlar sekildi «jarylqaymyn!» degenge ertken qanday onay desenshi! Kedeyshilik degbirin alyp, bolashaqqa az-kem ýmitpen jýrgen kezde bireu kelip: «Barlyq mәselendi sheship beremiz. Biz biylikting senderge jasamaghan keremetterin jasap beremiz! Júmyssyzdyqty joyamyz! Jer alyp beremiz! Kredit degen tajalgha tosqauyl qoyamyz!» dep túrsa, sónuge shaq qalghan ýmitting qayta lapylday jónelmesine kim kepil?! Bir qaraghanda últshyl úiymdardyng jetekshilerining baghytyndaghy osy bir «epizodtary» el qalaulylarynan asyp týspese, bir eli qalyspaytyn synayly. Óitkeni, olardyng da basynda dýrkirep attary shyghady da, keyin kele siyrqúiymshyqtanyp, eng sony «ózinen-ózi» joghala salady. Sosyn keyingi kezde kóptegen úiym mýshelerine belgili bolghanday, búl jarylqaushy úiymdar ózderine «últ mýddesi ýshin» әldebir jaqtan bólingen aqshany jeke bastaryna paydalanyp ketetini taghy bar. Mine, sondyqtan býgingi kýnde sany bar da, mәnisin úghu qiyn úiymdardyng janadan qúrylyp, janasha ataugha ie bolyp otyrghany - qazyghy týpsiz qarjygha kep sayatynday.
Kenester odaghy kezinde Alladan búryn birinshi orynda Kompartiyagha senip jýrgen halqymyz, elimiz egemendigin alghan son, kerisinshe, jana qoghamdy tanuda ózgeshe bir daghdarysqa kezikkendey.
Kezinde jappay halyqtyng auzyna op-onay iligip, shaynamgha da jetip, biraq  óneshten ary qaray ótpey qalghan «Últ taghdyry» atty bolashaq últymyzdyng joqtaushysy bolar dep kýtken búl qozghalysty, qazirgi kýnde halyq arasyndaghy ýlkeni de, kishisi de, tipti studentter qauymy da úmytqaly qash-shan! Múnyng ishinde qazaqtyng salt-dәstýrinin, ana tilimizding órkendeuine ýn qosady degen niyettegi «Arman» atty qozghalystyng jetekshisi Ermek Narymbaevtyng isti qolgha alar-almasta týrmege toghytylghany taghy bar. 2006 jyldyng qyrkýieginde qúrylyp, qúramynda 200-den asatyn mýshesi bar «El bolashaghy» respublikalyq halyq qozghalysynyng jetekshisi Baghdat Áripov: «Shanyraqtan» jer alyp beremin!» dep biraz halyqtyng tizimin jasap, sol kezdegi Alatau audanynyng әkimine «tabystady» da, birer jyldyng ainalasynda ózi kózden búl-búl úshty. «El bolashaghy» qozghalysynyng úiymdastyrghan jinalystaryna qatysyp, aitqanyn eki etpey jýrgen halyq, qozghalystyng uәde etken «jerin» ansap әli jýr. Al «Azattyq» radiosynda búrynghy úiym jetekshisi Baghdat Áripovtyn: «Elden ketuge mәjbýr boldym» degen Erjan Qarabekke bergen súhbatynda aidy aspangha shygharghan әlgi zpizodtaryndaghy kezekti kórinisining kuәgeri bolasyz. («Azattyq» org. 2010 jyl, 19 qazan.) «El bolashaghy» atty úiymnyng bar ekendiginen beyhabar jurnalist E.Qarabektin: «Biylik tarapynan qanday qudalau kórdiniz? Qanday qysym jasaldy? Sizder respublikalyq dengeyde bar-joghy bir-eki ret qana aksiya jasapsyzdar ghoy...» degen saualyna:
-«ÚQK-ler ústap, «Shanyraqta» eki adam jalghan qújat jasap, jer satyp ústalghanyn aitty. Sol ekeuine maghan: «Shanyraqtyn» jerining bәrin satqyzghan, halyqty biylikke qarsy qoyyp, bolashaqta revolusiya úiymdastyrmaq bolghan» dep jalghan týsinik jazdyrghan. «Menen alayaq jasaghysy keldi», dey kele, «Osydan bastap ÚQK -ler kýnde shaqyryp mazamdy ala bergen song elden ketuge mәjbýr boldym, biylik sonyma týsti», degendi aitady. «Bolashaq revolusionerdin» tilshige bergen mynaday jauabyn - balagha kәmpit ústatyp aldap qoya bergenmen birdey demesk shara joq. Súhbat sonyndaghy «bolashaq revolusionerdin» múnday jauaptaryna qarsy qarsha boraghan hattardan, (búrynghy úiym mýshelerining de, mýshe emesterding de) ózin qoldaghan birde-bir adamnyng pikirin kórmeysiz. Úzyn sózding qysqasy, olardyng internettegi jazghan pikirlerinde - «AQSh-tan sayasy baspana súraytynday sen kim edin? Elde jýrgende sayasatker, patriot retinde seni kim tanushy edi? Sayasy baspana súrap elden bezetindey, biylik saghan qanday qyspaq kórsetti? Shetelge ketuge mәjbýr bolghan sayasatkerlerding taghdyry halyqqa belgili. Al sen eline qanday enbek sinirdin? Patriot bolsang kýresuding ornyna nege qashasyn? «El bolashaghy» atty úiymnyng barlyghyn estigen emespiz. «Shanyraqtaghy» 4000 ýiding qújattaryn jasap berdim degening jalghan! ÚQK-ning shaqyrghanyna bola AQSh-qa ketip ne boldy?» osylay jalghasyp kete beredi.
Týsinbeytin taghy bir jәit - Baghdat myrzanyng janynda «elden qyspaq kórgen» taghy eki jigit bar. Biraq olardyng aty-jónin, elden nelikten ketkenin aitudan bas tartqan. Sonda olardyng alayaqtan nesi kem, nesi artyq?
Últshyl, patriottardyng baghyty osynday sarynmen jalghasa beretin bolsa, olargha ergen halyqtyng senimine kýnderding kýninde nýkte qoyylary anyq. Degenmen de, býginge deyin 1986-nyng jeltoqsanyna qatysty qúrylghan úiymdardan últ bolashaghynyng taghdyryna alandaytyn lepti bayqaysyn. Kóbinese izgi is-sharalar atqaruynda Beysenghazy Sәduúlynyng jetekshiligindegi «Jeltoqsan aqiqaty» qozghalysynyng jastargha jәne halyqqa bereri mol dep oilaymyz. Jeltoqsan kóterilisining aldaghy uaqyttaghy 25 jyldyghy jaqyndap qalghany barshagha ayan. 25 jyldan beri alghash ret jeltoqsandyqtargha baylanysty «Jeltoqsan aqiqaty» gazetin jaryqqa shygharyp, últyn sýier jandardy bir quantyp otyr.
Endi tayauda ghana qúrylghan Qajymúqan Ghabdollanyng «Qazaq eli» atty halyqtyq qozghalysy biylikti de, beyresmy úiymdardy da bey-jay qaldyrghan joq. Olar 2010 jyly qarashada «Qazaqstannyng batys aimaghy qazaqtarynyng 1-shi qúryltayyn» ótkizbekshi bolghan kezde: «Qajymúqan kishi jýzderding qúryltayyn ótkizbek boldy. Qanday maqsaty bar eken?» degen saual el ishin dýr silkingen edi. Búghan kuә -  aymaqtyq jәne respublikalyq basylymdardyng osy qúryltay jobasy jónindegi maqalalary, eng sony Parlamentting Mәjilisinde kóterilgen mәsele.
Qazaqtyng bolashaq taghdyryn oilaghan Qajekeng ózining redaktorlyq etip jýrgen «Júmadaghy jýzdesu» atty gazetindegi pikirinde: «Mening aitqanym: «Qazaqstannyng batys aimaghy qazaqtarynyng 1-shi Qúryltayy» dep atap, Qazaqstannyng barlyq aimaqtarymen qosa, Qytaydan, Reseyden, Ózbekstannan, Qyrghyzstannan, Týrikmenstannan jәne basqa da europa elderinen qazaqtardy Oralgha shaqyryp, qazaqtyng bolashaghy turaly aqyldasyp, óz otandastaryma ýlgi bolarlyq sharua istemekshi edim...» degen edi. Bir qyzyghy - Qúryltaydyng taqyrybynyng aty aitarlyqtay-aq kýmәn tughyzady eken. Biraq: «Múqym qazaqtyng basyn qosyp, berik biriktiru ýshin, bәlkim tútastay emes, aqyryndap aimaqtan bastasam qalay bolady?» degen oy keldi», deuimen týpki oiyn nyghyzdaghysy keledi. («Júmadaghy jýzdesu» 2010 j, jeltoqsan). Qalay bolghanda da, Qajymúqan Ghabdollanyng qazaqtyng mәselesine at salysamyn degen niyetin endigi jerde iske asyramyn dese, eshkim qolyn qagha qoymaytyn bolar. Osyghan baylanysty «Abay. kz» portalynda, «Dat.kz» sayttarynda jariyalanghan aq jýrekti adal, sengish, momyn qazaqtyng ong bolsyndy aityp, ózderining búl qozghalysty shyn niyetterimen qoldaytyndary jayly tolassyz pikirlerin kóruge bolady. Osyndayda, búrynghy momyn, anghal halyqtyng joghyn joqtap, zaryn aityp ótken úlaghatty jazushylarymyz - Beyimbet Mayliyn, Spandiyar Kóbeev, Qasym Amanjolov, Súltanmahmút Torayghyrov syndy qalamynyng qarymymen gharyshqa ýni jetken maytalmandardyng jazghan ólenderi, әngimeleri eriksiz eske týsedi eken. Nege deysiz ghoy? Sebebi, qazirgi qazaqtyng tolquy men qazan tónkerisi jyldaryndaghy qazaqtyng tolqularynyng bir-birinen aiyrmasy joq bolyp túr. Aty atalghan aqyn-jazushylarymyz da shygharmalarynda naq osy jaghdaydy tilge tiyek etpedi me?
Býgingi «Qazaq elin» jaqtap otyrghandargha qosa, syny pikirler de joq emes dedik. Qaysy bir portalda Salmyrza atty kisining «Qazaq elin» qatty syngha alghanyna Qajekeng bylay dep jauap qatady: «Osy Salmyrza sekildi salbókseler ózderining qampaq qarnyn toltyrsa ghana baqytty. Mal ekesh maldyng ózi jemge toysa, torsyqtay bolyp, múrny pysyldap, úiqygha kóshpey me? Salmyrzaniki de sol - jyrtqyshtyq nәpsi. Qúlqynynyng qúly boludan aspaghan-últyndy qaytsin?!» dep syn aitushygha ýlken ókpesin jetkizip otyr. Áytse de, Qajymúqan inimiz «auzy kýigen ýrlep ishedinin» keypine týsken ózge últ janashyrlaryna týsinistikpen qarasa eken. Búl jerde Salmyrzanyng da, Qajymúqannyng da pikirlerine aitar qarsy dauymyz joq. Biraq dau әli alda kórinedi. Qajekenning Salmyrzagha bergen jauaby kýnderding kýninde ózining aldynan shyghyp túrmas pa eken degen oy keledi. Bizdi alandatatyny osy mәsele bolyp túr. «Qazaq eli» bolashaqta shynayy últjandy qozghalys boluyna tilektespiz. Alayda, ózinen aldynghy keybir qozghalmaytyn qozghalystar siyaqty búl da qúmgha singen suday bolyp ketpese jarar edi-au. Óitkeni, búl qozghalystyng da bastapqy aryny basqalar sekildi tym-tym biyikten bastau alyp túr.
«Algha» partiyasynyng belsendilerining biri, aqyn Aysúlu Qadyrbaeva búl turaly bylay deydi:
«Keshe ghana qúrylghan «Qazaq eli» qozghalysynyng bolashaghy jayly qazir dóp basyp pikir aitu qiyn. Búl qozghalystyng atynyng ózi elding taghdyrynyng ýlken bir jauapkershiligin iyemdenip otyr. «Qazaq eli» degen sózden men ózim bir kiyelilikti angharamyn. Múnday qozghalysty alyp jýrui ýshin Qajymúqan Ghabdollanyng ózi dayyn boluy kerek».
Endeshe, sayttarda jariyalanghan Qajymúqannyng josparlaryn qalay iske asyratyndyghyn bolashaq dәleldep berer.
Oghan deyin «Qazaq eline» at salysamyn deushilerding enbegin óz paydasyna asyryp, ózderin taqyrgha otyrghyzyp ketpese... Áytpese, barbiyding kóilegin kiygen keybir qozghalys jetekshileri sekildi múhittyng arghy betin toltyratyn týri bar.

«Abay-aqparat»