Jarapazan - mausymdyq-kýntizbelik ghúryp folikloryna jatatyn kóp taralghan bayyrghy janr. Ahmet Baytúrsynúly: «Jarapazan - ramazan degen sózden shyqqan, oraza uaqytynda balalar, bozbalalar týnde ýiding tysynda túryp, jarapazan ólenin aitady. Oraza ústaghan adamdar, sauap bolady dep, jarapazan aitqandargha qúrt, may, irimshik, bir sharshy shýberek basqa sol siyaqty nәrseler beredi. Jarapazandy kәsip etip, oraza uaqytynda el aralap, kýndiz jýrip aitatyn ýlken adamdar bolady. Jarapazandy eki adam bolyp jýrip aitady. Biri jarapazan aitqanda, ekinshisi qostaushy bolady», - dep jazady.

Jarapazan aitudyng keng auqymda alghanda jýie-jýlgesi mynaday: әdette ramazan aiynda auyl aralap óleng aitushy (jarapazanshy) ýy iyelerinen syilyq dәmetedi, tilenedi, talap etedi, aldymen olardyng ýiin (әrbir jabdyghyn, jihazyn sanamalap) maqtaydy, qarymyna tartu-taralghy alady, sodan keyin bata beredi, sonymen birge kýnәhar jandardy o dýniyede tozaqta nebir qiynshylyq, auyr jaza kýtip túrghanyn eskertip, sauapty mol jasau paryz dep diny uaghyz-nasihat aitady. Demek, jarapazan aitudyng qúrylym-týzimi bylay deuge negiz bar: ýidi maqtau, diny nasihat aitu, syilyq alu, bata beru.

Jarapazan aitushynyng baspanany madaqtauy bylay:

Ýiin-ýiing ýy eken,

Ýiding kórki shy eken,

Saba kórki - bie eken,

Sandyq kórki - týie eken.

Áshekeylep syrlaghan,

Aq sarayday ýii bar.

Jarapazan - mausymdyq-kýntizbelik ghúryp folikloryna jatatyn kóp taralghan bayyrghy janr. Ahmet Baytúrsynúly: «Jarapazan - ramazan degen sózden shyqqan, oraza uaqytynda balalar, bozbalalar týnde ýiding tysynda túryp, jarapazan ólenin aitady. Oraza ústaghan adamdar, sauap bolady dep, jarapazan aitqandargha qúrt, may, irimshik, bir sharshy shýberek basqa sol siyaqty nәrseler beredi. Jarapazandy kәsip etip, oraza uaqytynda el aralap, kýndiz jýrip aitatyn ýlken adamdar bolady. Jarapazandy eki adam bolyp jýrip aitady. Biri jarapazan aitqanda, ekinshisi qostaushy bolady», - dep jazady.

Jarapazan aitudyng keng auqymda alghanda jýie-jýlgesi mynaday: әdette ramazan aiynda auyl aralap óleng aitushy (jarapazanshy) ýy iyelerinen syilyq dәmetedi, tilenedi, talap etedi, aldymen olardyng ýiin (әrbir jabdyghyn, jihazyn sanamalap) maqtaydy, qarymyna tartu-taralghy alady, sodan keyin bata beredi, sonymen birge kýnәhar jandardy o dýniyede tozaqta nebir qiynshylyq, auyr jaza kýtip túrghanyn eskertip, sauapty mol jasau paryz dep diny uaghyz-nasihat aitady. Demek, jarapazan aitudyng qúrylym-týzimi bylay deuge negiz bar: ýidi maqtau, diny nasihat aitu, syilyq alu, bata beru.

Jarapazan aitushynyng baspanany madaqtauy bylay:

Ýiin-ýiing ýy eken,

Ýiding kórki shy eken,

Saba kórki - bie eken,

Sandyq kórki - týie eken.

Áshekeylep syrlaghan,

Aq sarayday ýii bar.

Aq bókendey qoyy bar,

Qara saqal kermiyq,

Qanday baydyng ýii eken?

 

Aytamyn jarapazan ýiinizge,

Ústaghan ýy ainala shiyinizge.

Qoy bersen, qozy bersen, kópsinbeymin,

Kelipsiz biylghy jyl kýiinizge.

 

Aytamyz jarapazan ýiinizge,

Tuyrlyq ýy ainala shiyinizge.

Osy ýiding shanyraghy shap-shaq eken,

Jengemiz osy ýidegi appaq eken...

Aytamyz jarapazan esigine,

Qoshqarday qos úl bersin besigine...

 

Jarapazan «Ja-Ramazan», yaghny arapsha «ramazan keldi» degen sózden shyghuy yqtimal degen de pikir bar. Sonymen birge jar, jarlau, jarghy, jar-jar degen sózderding týrik-monghol halyqtaryndaghy týpki maghynasy zan, salt, kәde-yrym degen ortaq mәnde kezdesui - búl ataudyng arghy tamyry terende ekendigin bildiredi. Áytkenmen dәl osy orayda týrikmenderding jarapazandy «Ya, Remezan» dep atauyn eskergen óte oryndy әri búl shyndyqqa jaqyn pikirdi tuyndatady. Búrynghy zamanda qazaqta osy jyrdyng qayyrmasyn kóterinki kónil kýimen «IYә, ramazan!» dep ayaqtap kelip, keyinnen búl sóz dybys ýndestigine sәikes jarapazangha ainalyp ketui de әbden mýmkin.

Qasiyetti oraza aiynda dindi nasihattap óleng aitu sauap dep týsingen jarapazanshylar óner arqyly oraza ústaushylardyng kónilin kótergen, qayyr-zeketin de alghan.

 

Assalaumaghalaykum, aqtan keldik,

Ay tuyp, kýni shyqqan jaqtan keldik.

Aytty dep jarapazan sókpenizder,

Payghambar jolyn qughan Adam edik.

 

Qayyrmasy:

Múhammet ýmmeti aitqan jarapazan,

Bir kelgen on eki aida oraza, iman.

Kóptegen zertteushiler jarapazandy diny salttan tughan óleng týrine jatqyzsa, bir ghana H.Dosmúhamedúly tosyn pikir bildirgen. Ol: «Búl jyrlar jartylay diny sipatty: jarapazanshylar óz ólenderinde sharighatqa iyek arta otyryp, qayyr-sadaqa, syy súraydy. Ádebiyetting búl týri orystardyng «Kolyadovaniyesin» eske týsiredi» dep jazady. Halyq múrasynyng maytalman bilgirining búl pikiri tipti de beker emes, sebebi, birinshiden, islam dinin qabyldamaghan bauyrlas teleuitterde de ýy iyelerinen syilyq súrap aitatyn múnday ólenning týri bar, ony «urey» (qayyrmasyna baylanysty) dep ataghan, mәtini qazaqtaghy osy ólenmen mәndes, ekinshiden, jarapazan jyrynda tuysqan emes slavyan halyqtarynyng kolyadasymen de tipologiyalyq úqsastyq bar, demek búl este joq eski zamannan beri kele jatqan eng bir bayyrghy janr dep týiin jasaugha negiz bar. Mysaly, teleuit mәtini bylay:

Aygha tikken ýiindi, urey!

Altyn menen qúrsasyn, urey!

Onyng ishinde әiekem, urey!

Jetpis bes jas jasasyn, urey!

 

Kýnge tikken ýiindi, urey!

Kýmis penen qúrsasyn, urey!

Onyng ishinde jezdekem, urey!

Jetpis jasty jasasyn, urey!

 

Eger ýy iyeleri syilyq bermese, olardy teleuit balalary bylay dep qaljyndap qarghap, bopsalaytyn:

Aygha tikken ýiindi, urey!

Aylar kelip tyrnasyn, urey!

Kýnge tikken ýiindi, urey!

Jyn-peri kelip tyrnasyn, urey!

 

Jalpy, jarapazannyng әu bastaghy qyzmeti men mәni - shanyraq iyelerine qút-yryzdyqty әserli aq tilek, әdemi alghys-bata arqyly shaqyru, olardan jút-qyrsyqty qaharly sóz siqyrymen quyp alastau maqsatynda jasalatyn magiyalyq sharalar kesheninen tuyndaghany anyq bolyp otyr. Sol sebepten de onyng mәtininde alghys pen qarghys jii kezdesedi. Mәselen, «Kirsin dәulet, shyqsyn beynet», «Bay ýiine bereket, qasha bersin bәleket», «Kirsin dәulet esikten, shyqsyn beynet tesikten», «Kelgende qayyr-zeket bere almasan, jibermes aqyrette mening nazam», «Asyrsyn-au, asyrsyn, jamandyghyn jasyrsyn, osy ýige qastyq qylghan adamdy, qara taspen bastyrsyn!» t.s.s. Týrikmen ýlgisinde de alghys-qarghys qatar qoldanylady:

 

Qarasha kýrkeng ýy bolsyn,

Ýiinizde toy bolsyn.

Kóp bergenge úl tusyn,

Az bergenge qyz tusyn.

 

Arap-parsy elinde jarapazan jyry joq, al onyng týrik tektes kóptegen halyqtarda ortaq boluynyng bir syry - osy ejelgi janrdyng islamgha deyingi mәdeniyette el ómirinde әbden belgili bolghandyghynyng dәleli sekildi. Búl jayynda M.Áuezov: «...qazaq jarapazandarynyng kóbin alsaq... kýshti sopylyq, óreskel taqualyqty aityp, ózge júrttyng din óleni siyaqty ýnemi sәjde, ýnemi dúgha, údayy kýnәker boludy aityp, kóp tәubamen jalbaryna beretin sózder joq deuge bolady. Búl jaghynan qaraghanda qazaqtyng kóp jarapazany bayaghy aqy súrap aitatyn maqtau ólenderine jaqyn keledi» dep jazady.

Áytkenmen qazirgi jarapazan islamnyng shartyna tolyq beyimdelgen kýide din saltynyng jyry bolyp ómir sýrip otyr deuge bolady. Búl qúbylystyng sebebin M.Áuezov:  «Qazaq ortasyna islәm dinining tarauyna kóbinese qazaqtyng aqyndyqty sýngi sebep boldy degen dúrys pikir. Elge ne jayylsa da, әdebiyet júrnaghy bolyp, әdebiyet ólsheuining birine týsken song ghana jayylatyn bolghan. Ólensiz, әngimesiz, súlu sózsiz kelgen qúrghaq ýgit bolsa, ondaydy el tyndamaghan da, úqpaghan, yqylas qoymaytyn bolghan. Sondyqtan músylmanshylyq din de qazaq elining tabighatyna, ynghayyna qaray úiysyp kelgen.... Jarapazan óleni de sondaylyq din maghynasy men din ýgiti bolyp shyghyp, beri kelgen song qydyrma jarapazanshylar әnge salyp aitatyn boldy» dep týsindiredi. Demek, jarapazan әu basta mausymdyq-kýntizbelik ghúrypqa qatysty týrik halyqtarynyng birligi dәuirinde әldeqashan payda bolyp qalyptasyp, keyinnen islam dinining qaghidalarymen etene toghysqan asa bayyrghy sinkretti janr deuge negiz bar.

Ázirbayjan men týrikmender nauryz kelgende yaremezan, tәjikter «boychechak» (bәisheshek) gýli óngende «kolyadka» aitatyn bolghan degen pikir kezdesedi. Búl derekterden osy janrdyng týp-tórkini baghzy dәuirde kóktemde kýn men týn tenesken tabighattyng janghyru, týleu meyramymen sybaylas payda bolghanyn angharugha bolady. Týrikmen jaramazanyn zerttegen V.M.Belyaev (1962), H.G.Korogly (1976), Sh.Gullyev (2003) sekildi ghalymdar birauyzdan osy maghynada tújyrym jasaghan. Oiymyzdy «Qazaq muzykasynyng antologiyasy» enbeginde jariyalanghan Nauryz meyramynda aitylatyn jәdiyt-jarapazannyng mәtini de dәleldey týsetindey. Búl jarapazannyng erekshe týrin muzykatanushylar 1985 jyly - 1929 jyly tughan Shyghys Qazaqstan oblysy Katonqaraghay audanynyng túrghyny Ú.Aqshalovadan jazyp alyp «Jana jyldyq qúttyqtaudyng siyrek týri. Aldymen úlystyng úly kýni - Nauryzda aitylghan, keyinnen ramazan aiynda aitylatyn bolghan» dep týsinik bergen eken. Ýlgide mynaday sózder kezdesedi:

Aytayyn jarapazan esigine-au,

Sәby bitsin osy ýiding besigine-au.

Jarapazan tek qana din joly emes,

Búiyrtsyn dep aitayyn nesibine-au...

 

 

Eski jyl ketip qalghan esirkeydi-au,

Jana jyl jetip kelgen neni isteydi-au.

Jana jyl jetip kelgen jýkpen keler,

Júbaylar jana-jana júppen keler.

Ádette qalyptasqan salt boyynsha jarapazanshylar syilyq alghannan keyin ólenin batamen ayaqtaydy:

Balalardyng mingeni,

Jorgha-jorgha tay bolsyn.

Jorghalatyp kelgende,

Baydyng kónili jay bolsyn.

 

Ay jaghyna qarasan,

Altynnan terek ornasyn.

Kýn jaghyna qarasan,

Kýmisten terek ornasyn...

Bólshil-bólshil, bólshil bol,

Boztorghayday tólshil bol.

Bәiterektey býrli bol,

 

Payghambarday núrly bol.

Bismilla, allahu akbar!

Jarapazan tәuelsizdik kezende qoghamda diny bostandyqtyng oraluyna baylanysty el arasynda qaytadan kórinis tauyp otyr. Auyldyq jerlerde, jýrginshiler poyyzynda jarapazan aitushylar әredik-әredik kezdesude, sonymen birge ony belgili әnshiler de sahnada oryndap jýr. Tipti úyaly baylanysqa SMS arqyly jarapazan joldap, birlik súraytyn jarapazanshylar da kezdesui - osy janrdyng jana zamangha beyimdeluge mýmkindigi bar ekendigin tanytady.

Jaramazan atauyn keybir ónirde jarapazan, jaramazdan, jәdiyt-jarapazan, tipti sahar dep te ataytyn bolghan. Mәselen, Kókshetau oblysynyng shyghys audandarynda sahar aitu dәstýrge ainalghan.

Sahar aitqan balalar,

Elden eldi aralar.

Saharshy bala jatpaydy,

Aytudan kýnә tappaydy.

Tәtesi jýzik berse eger,

Saharshy bala toqtaydy...

Múndaghy sahar degen sóz sәre (tang sәri) degen maghynany bildiredi. Mәselen, QHR Shynjan Tarbaghatay ónirining qazaqtary «sәre ishu» degendi «sahar ishu» dep qoldanghan. Búl sóz jayynda belgili tilshi ghalym N.Uәly «Tang sózimen tirkese aitylatyn sәri («tang sәri») - osy sahar sózining dybystyq ózgeriske úshyraghan týri. (sahar - sәr-sәri). Diny saltqa baylanysty sahar, sәre sózi «tang ertengi tamaq» degendi bildiredi. Oraza tútqan dindar adamdar sәresin (saharyn) qúlqyn sәriden ishedi» dep jazady. Demek, auyz bekitkender sahar ishken mezgilde aitylatyn jarapazannyng týrin sahar, al ony aitushyny saharshy dep atau da qalyptasqanyn angharugha bolady.

Jarapazandy oraza aiynda keyde el sәresin ishken elen-alanda, keyde kýndiz, kóbinde auyzashardan song keshki alageuimde oraza ústaushylardyng kónilin kóteru, boyyn sergitu, uaqytyn ónegeli nasihatpen órnektep ótkizu maqsatynda qydyrma jarapazanshylar aitatyn bolghan. Jarapazan belgili dәrejede ónerpaz jandardy tabys tabugha yntalandyratyn foliklorlyq teatrdyng mәueli bútaghyna ainalghan kәsiby de ómirsheng janr bolghan deuge tolyq negiz bar. Jarapazanshynyng tabysy turaly belgili ghalym Á.Qonyratbaev «Oraza aiynda ýlken aitushylar jarapazan aityp, týie alsa, kishigirim aitushylar ýy jaghalap, әielderden auyz ashargha qúrt, may, irimshik, súraghan» dep jazady.

 

Qyrghyzdar jarapazandy ramazan, jaramazan, týrikter ramazan maniysi (jyry) dep ataghan. Qazaq pen qyrghyz óleninde bәlendey aiyrma bayqalmaydy:

 

Ramazan aityp keldim eshigine,

Qúdayym bir úl bersin beshigine.

Kel-kel, baldar, kelgeli,

Baygha bata bergeli.

Baydyng kónili ashylsyn,

Jýzge kelip qarysyn...

Aqedil TOYShANÚLY,

foliklortanushy, filologiya ghylymdarynyng kandidaty

«Abay-aqparat»