Mәdeniyet ministrligining «Til turaly» zang jobasynyng tóniregindegi dau-damay tolastar emes. Eng әueli eldegi orys qauymy, úiymdary jobagha basynan baqayshyghyna deyin qarsy ekendikterin ekilene aitysty. Tipti, qyzdy-qyzdymen Maksim Akimov degen Reseylik әleumettanushy «Qazaqstannyng týp iyesi  baghzy zamannan beri kóship-qonyp jýrgen qazaqtar emes, osy jerge auyldar men qalalar salyp, «órkeniyetti» әkelgen orystar» degen maghynadaghy zangha tompaq, tatulyqqa tastaq asa auyr sóz aitty. (http://old.abai.kz/content/orystar-oyanyndar). Onyng aldynda zang jobasy erikkenning erinbese ekilenip, sóz kókparyna salatyn dýniyesine ainalyp jatqanda últtyq úiymdar qayda qarap otyr degen alang kónilmen (http://old.abai.kz/content/memlekettik-til-meselesi-ylttyk-yiymdar-nege-nsiz) alangha sóz aitqanbyz.

Aqyry, últtyq qozghalystar men úiymdar, ziyalylardyng da tóbesin kórdik.

«Jalyn» jurnalynyng redaksiyasynda ziyaly qauym, úiymdar men qozghalystardyng jetekshileri (surette) bas qosyp, tebinip shyqqandar tilim-tilim etken zang jobasyna  - qasarysqan qarsylyqqa qalay toytarys beremiz dep jinalypty.

Mәdeniyet ministrligining «Til turaly» zang jobasynyng tóniregindegi dau-damay tolastar emes. Eng әueli eldegi orys qauymy, úiymdary jobagha basynan baqayshyghyna deyin qarsy ekendikterin ekilene aitysty. Tipti, qyzdy-qyzdymen Maksim Akimov degen Reseylik әleumettanushy «Qazaqstannyng týp iyesi  baghzy zamannan beri kóship-qonyp jýrgen qazaqtar emes, osy jerge auyldar men qalalar salyp, «órkeniyetti» әkelgen orystar» degen maghynadaghy zangha tompaq, tatulyqqa tastaq asa auyr sóz aitty. (http://old.abai.kz/content/orystar-oyanyndar). Onyng aldynda zang jobasy erikkenning erinbese ekilenip, sóz kókparyna salatyn dýniyesine ainalyp jatqanda últtyq úiymdar qayda qarap otyr degen alang kónilmen (http://old.abai.kz/content/memlekettik-til-meselesi-ylttyk-yiymdar-nege-nsiz) alangha sóz aitqanbyz.

Aqyry, últtyq qozghalystar men úiymdar, ziyalylardyng da tóbesin kórdik.

«Jalyn» jurnalynyng redaksiyasynda ziyaly qauym, úiymdar men qozghalystardyng jetekshileri (surette) bas qosyp, tebinip shyqqandar tilim-tilim etken zang jobasyna  - qasarysqan qarsylyqqa qalay toytarys beremiz dep jinalypty.

Sóz de, pikir de, oy da kól-kósir boldy. Tynysh kelip, tyrs etpey ýnsiz qaytqandar da kezdesti.

Sóitip, dóngelene otyrysqan júrt qazaq tiline qarsy shyghyp, qanyn ishine tartyp, qazaqqa qarayyp otyrghandargha qatysty ýndeuding aldyn-ala dayyndalghan núsqasyn talqygha salysty. Ári últtyq úiymdar men ziyalylar birlesip dayyndap jatqan «Memlekettik til turaly» zang jobasyna baylanysty da mәlimdemeni jariya etuding jay-japsaryn aqyldasty.

Janúzaq Ákim (surette) til mәselesin kóteruding auqymyn keneytip, aimaqtardy da qamtyp, ónir baspasózin keninen paydalanu qajettigin aita kelip, úiymdar men ziyalylardyng bir isti ayaghyna deyin jetkizude birligi kemshin ekenin sonyng kesirinen keyingi jyldardaghy kezdesuler tek qana ýndeuge qol qoymen ghana shektelip kele jatqanyn sóz etti.

Ýndeude preziydentting qazaq tiline qatysty aitqan keybir oilaryn ashyp kórsetu kerek ekenin Ghabbas Qabyshúly (surette) aityp edi, Mereke Qúlkenov, (surette) preziydentke zang boyynsha qarsy shygha almaymyz. Sondyqtan memlekettik til mәselesin kýrdelendirip otyrghan lauazymdy sheneunikterdi tizbelep kórsetsek dedi.

Sóitip, әngime biylikting әreketin mәlimdemege qalay qosu turasynda jalghasyp ketip, biraz jerge barghanda aqyn Temirhan Medetbek (surette): «ýndeudi halyqqa arnayyq. Qazaq tilining jaghdayy - halyqtyng mәselesi. Artymyzda qalyng el baryn bilsin» dedi.

Aqyr ayaghy mәlimdemege ózgerister engizilip, Ýkimet dayyndaghan «Til turaly» zang jobasy men últtyq úiymdar hәm ziyalylar dayarlap jatqan «Memlekettik til turaly» zang jobasyna qatysty ýndeu aldaghy aptada júrtqa jariya etiletin bolyp kelisip, jiyn tarqady.

Aytpaqshy, ótken jyly qyrkýiekting 22-si kýni ótken «Memlekettik tildi qoldau» jiynynyng (surette) (http://old.abai.kz/content/nyra-matai-bayagy-aktsiya-sol-aktsiya) sәtsizdigi turaly da sóz bolyp, «biylghy ótetin sharada byltyrghy qatelikti qaytalamaymyz kerisinshe, keremet qyp ótkizemiz» desti aqyn-jazushylar men últtyq úiymdardyng ókilderi.Tiri bolsaq, ony da kórermiz...

...

«Abay-aqparat»