Seysenbi, 24 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 126860. Jazylghandar — 113646. Qaytys bolghandar — 1945
Alashorda 7306 25 pikir 11 Jeltoqsan, 2019 saghat 11:22

Smaghúlgha taghzym – býtin Alash pen ziyalylar isine taghzym!

OTANShYL ÚLY AZAMAT

Bizding últtyq tarihy jadymyz sovettik iydeologiya presimen janshylyp, tereng ulanghan. Jana buyn, jas úrpaq búl dertten arylyp keledi. Búl – rasynda, jaqsy ýrdis. Tәuelsizdikke jetken qoghamnyng eng ýlken jetistigi. Al qoghamdyq ómirge endi ayaq basqan úrpaqtyng talgham-týsinigin ghylymy negizde qalyptastyrugha, baghyttaugha, biz - agha úrpaq jauaptymyz. Ol ata-baba molasyna taghzym etuden, olardyng bizge qaldyrghan amanatyna adal boludan bastalady. Osy rette býgingi últtyq jadymyzdyng әlsiregendigin kórsetip túrghan myna faktige kónil audaru paryz. 

Osydan segiz jyl búryn professor Dihan Qamzabekúly bastap, qayratkerding aghayyn-tuysynan Qapar aqsaqal Aytughanov, Ghimadiyden Ojarov, jurnalist Jaqsybay Samrat syndy el azamattary Mәskeuden Astanagha (qazirgi Núr-Súltan qalasyna) Smaghúl Sәduaqasúly sýiegining kýlin jetkizdi. Osy eldik isting zandyq negizin qogham qayratkeri, qazirgi «Qaharmandar» qoghamdyq qorynyng tóraghasy, eks-senator Sabyr Qasymov jýieledi. Búl fakti, әriyne, últtyng tarihi  jadyn býgingi súranysqa layyq janghyrtu әreketi edi. Biraq jetkizilgen sýiek kýlin jerleu isi biraz kedergige tap boldy. Búl jaghdaydy, sóz joq, sanaly týrde jasalghan qarsylyqqa balau tura bolmas. Anyghyraq aitqanda, ol qoghamnyng býgingi ruhany ómirine tikeley qatynasy bar tarihy faktini óz dәrejesinde týsine almaushylyq dep topshylaghan jón shyghar. Biraz uaqyt meshitting janaza shygharu bólmesinde 4 aiday saqtalyp, «Alash arysy sýiegining mәselesi» parlamentte sóz bolyp... aqyrynda S.Sәduaqasúly sýiegi qaladaghy eski ziratqa eldik dәstýrge layyqty qoyyldy. Oghan da shýkir! Kóp keshikpey elorda ziyalylary qauymdasyp, basyna jaqsy belgi de qoydy. Qúlpytasqa «Artymyzgha – anyq kónilmen, aldymyzgha – ashyq kózben qarayyq!» degen qayratkerding óz sózi jazylypty. Múny býgin men bolashaqqa amanat dep týsineyik!..

Smaghúl Sәduaqasúly kim? Búl arada «edi» degen sózdi sanaly týrde aitpay otyrmyn. Óitkeni kezinde qalyptasyp kele jatqan sovettik otarlau jýiesine teoriyalyq túrghydan negizdi, praktikalyq túrghydan sauatty, qarsylyq kýresin bastaghan túlghalardyng biri de biregeyi Smaghúl Sәduaqasúlynyng aitqan pikiri, kórsetken ýlgisi býgin de ózektiligin joyghan joq.  

Búl arada men kezinde Smaghúl tarapynan aitylyp, keyingi ómir turalyghyn kórsetip bergen eki-ýsh faktige ghana jýgineyin. 1923 jyly Orynbor qalasynda ótken III partiya konferensiyasynda kelimsek, gastroler-basshysymaq Vaynshteyn degen (sol kezde ýkimet tóraghasynyng orynbasary) Qazaqstanda qúrylugha tiyis bolghan sosialistik qoghamnyng materialdyq tehnikalyq bazasyn qúru joldary turaly bayandamasyn jasap, «jol kórsetkende, Smaghúl oghan jauap sózinde «joldas Vaynshteyn, siz arqyly aitylyp otyrghan «baza» degen sózdi teris oqysaq «azab» bolyp shyghady. Sol sosializmning bizge azap bolyp kelmeu jaghyn kim qarastyrdy eken?» degen súrau tastaghan. 

Aragha ýsh-aq jyl salyp, yaghny 1926 jyly partiyanyng II plenumynda kelesi gastroler-kelimsek Goloshekin «qazaq auyly ýstinen «kishi oktyabrimen» qayta jýrip ótu qajet» dep úran tastap, IY.Stalinning qoldauyn alghanda, oghan Smaghúl taghy da «Goloshekin sózinde demagogiyadan basqa eshtene de joq. Onday revolusiyalyq sharalargha eshqanday da qajettilik joq. Bizding qazaq qoghamyndaghy endigi kezendegi ústanymymyz azamattyq soghys joly emes, azamattyq birlik tútastyq joly bolugha tiyis!» dep, jadaghay konfiskasiya, tótenshe otyryqshylandyru, últtyq mәdeniyetke shabuyl, ziyalylardy joi kursyna ashyq qarsylyq tanytty. 

1928 jyly ol Mәskeuden shyghatyn «Kommunist» jurnalyna maqala jariyalap, sovettik industrializasiya sayasatynyng qazaq ýshin jana otarlau sayasaty ekendigin naqty dәlel arqyly әshkereledi. Múnday mazmúndaghy onyng kemeldik jәne kemengerlik ýlgisin tizbelep aita beruge bolady.

Smaghúl Sәduaqasúly 1927-1928 jyldary F.Goloshekindi Qazaqstandaghy basshylyqtan ketiru әreketin bastap, Troskiy jәne Zinoviev siyaqty oppozisiyalyq ústanymdaghy toppen kelissóz jýrgizip, elge tónip kele jatqan apatty (1929-1933 jj.) boldyrmaugha janúshyra kirisip, sovettik essiz reformalargha ashyq qarsylyq kýres jýrgizdi. 

Al sol Smaghúl sýiegining kýli biraz uaqyt óz ornyn taba almay, jetimsirep túrghany qanday ókinishti? Áyteuir taghy da sol әziz sýiek kýlin jetkizgen azamattardyng parasatty әreketi arqasynda qaladaghy eski ziratqa jerlendi. Óitkeni múnda bir kezderi últ-azattyq kóterilisining әigili kóshbasshysy, songhy qazaq hany Kenesary Qasymúly sarbazdarynyng da sýiegi jerlengen bolatyn. 

Últ qayratkeri Smaghúl Saduaqasúly sýiegining elge jetkizilip, dәstýrge say qayta jerlenui - bizding jana sayasy ómirimizdegi asa manyzdy janalyq edi. Biraq sol tarihy oqigha biylik tarapynan qoldau tappaghandyghy elding oily azamattarynyng kóniline kýdik úyalatqanyn jasyrugha bolady ma? Ony jasyru kimge paydaly, kimge ziyan? Osyny ajyrata almay, eki aghashtyng arasynda adasqanday kýidemiz. Ókinishti-aq! 

Eger búl mәsele әli de resmy negizde eskermese, osy isti astanadaghy ziyalylar men jastar úiymy qoghamdyq negizde qolgha alyp, jyl sayyn jeltoqsannyng bir kýni (Smaghúldyng ómirden ozghan kýni) OTANShYL ÚLY AZAMATTYNG basyna taghzym etip, dúgha baghyshtaudy nege dәstýrge ainaldyrmaydy?! Búl eldik-otanshyl әreketten әldebir qúpiya sayasy astar izdeuge eshqanday da negiz joq. Múnday әreketten kómeskilengen, laylanghan jadty arshyp tazartu әreketin ghana kórgen jón.

Mәmbet Qoygeldiyev,

akademiyk.

Abai.kz

25 pikir