IV

Tamaqtanyp alyp qalagha shyqtyq, Sәbit keliskenimiz boyynsha mening qasymda bolady. Astanagha deyin qashyq emes, avtobuspen bir saghat qana jol.Sәbit jol ýstinde keshegi keshte úmyt qalghan mayda-shýida aitpaghandaryn aityp keledi.

Qazaqstanda qazir 25,5 million halyq túrady eken, onyng 13 milliony ghana qazaqstandyqtar. Sәbitting aituynsha, 12,5 million sheteldikterding jartysy osy jerde tughandar bolghandyqtan qazaqstandyq azamatqa iye. Biraq, búl sifrlar naqty emes, 2029 jylghy derekter. Onyng týsindirui boyynsha, sanaq jýrgizilgen kezde ontýstiktin, әsirese batys aimaqtyng kóptegen adamdary jasyrynyp qalghan nemese shet elge shyghyp ketken. Búlay etuding basty maqsaty  -  jaldyq kelisim boyynsha, jalgha berilgen merzimde jergilikti halyqtyng sany (qazaqtar men qazaqstandyq azamattyghy barlar, olardan tughan balalar) sol ordanyng halqynyng kem degende 50 payyzyn qúrauy tiyis. Sanaq qorytyndysy boyynsha qazaqstandyqtar elde sәl ghana jartysynan kóbin qúraydy eken, biraq  aimaqtardy aralaghanymda, kýdigim kóbeye týsti.

IV

Tamaqtanyp alyp qalagha shyqtyq, Sәbit keliskenimiz boyynsha mening qasymda bolady. Astanagha deyin qashyq emes, avtobuspen bir saghat qana jol.Sәbit jol ýstinde keshegi keshte úmyt qalghan mayda-shýida aitpaghandaryn aityp keledi.

Qazaqstanda qazir 25,5 million halyq túrady eken, onyng 13 milliony ghana qazaqstandyqtar. Sәbitting aituynsha, 12,5 million sheteldikterding jartysy osy jerde tughandar bolghandyqtan qazaqstandyq azamatqa iye. Biraq, búl sifrlar naqty emes, 2029 jylghy derekter. Onyng týsindirui boyynsha, sanaq jýrgizilgen kezde ontýstiktin, әsirese batys aimaqtyng kóptegen adamdary jasyrynyp qalghan nemese shet elge shyghyp ketken. Búlay etuding basty maqsaty  -  jaldyq kelisim boyynsha, jalgha berilgen merzimde jergilikti halyqtyng sany (qazaqtar men qazaqstandyq azamattyghy barlar, olardan tughan balalar) sol ordanyng halqynyng kem degende 50 payyzyn qúrauy tiyis. Sanaq qorytyndysy boyynsha qazaqstandyqtar elde sәl ghana jartysynan kóbin qúraydy eken, biraq  aimaqtardy aralaghanymda, kýdigim kóbeye týsti.

- Qalghan 3 million qazaqstandyqtar qayda? - dedim shydamay. Sýitsem, aqshasy bar adamdar basqa elderge kóship ketipti. Aytpaqshy, Qazaqstandy basqarushylar Londonda túrady, sol jaqta túryp eldi basqarady. Elding әr salasynda ózining ýlesi bar adamdar, isterin atqarushy iskerlerge tapsyryp qoyghan, ózderi sayasy túraqty, tabighaty búzylmaghan, әleumettik jaghynan auqatty elderde ómir sýredi, bay adamdar sanalady. Olardyng balalary da Qazaqstanda túrmaydy, biraq Qazaqstannyng baylyghynyng arqasynda auqatty ómir sýrip jatqanyn biledi. Tipti ortang qol auqatty kisilerding ózderi shetelderde ómir sýredi. Búl dәstýr qazir jappay modagha ainalghan.

Jastar jaghy jappay derlik deuge bolady, sheteldik bilim alghandar. Kóp jaghdayda sol jaqta qalyp qoyady. Nege olay ekenin keyin ózing týsine jatarsyng dedi Sәbiyt. Zeynetkerler az, kópshiligi zeynet jasyna jetpey óledi. Bala tuu kýrt tómendep ketti, әr otbasynda bir ghana baladan tuady, eki balany tuu  -  siyrek jaghday.

Aqmola oblysynda nemese qazirgi atymen aitqanda, Qazaq ordasynda 1 million halyq túrady, onyng 100 myny sheneunikter, 350 myny әrtýrli qyzmet kórsetu salasynda júmys isteytinder, 50 myny  -  pedagog pen dәrigerler, 100 myny  -  ózin ózi asyraushylar. Búl adamdardy kishkentay Qazaqstannyng belsendi bóligi dep sanasaq, qalghan bóligining 300 myny  -  balalar, 50 myny  -  zeynetkerler, 50 myny -  mýgedekter, onyng ishinde mýgedek bolyp tughandar kóp. Elde júmyssyzdar joq, olar ózin ózi asyraushylar sanatynda.

Sәbit búrynghy biylikte bolghan barlyq  absentee deytinderdi boqtap keledi. Olar demokratiyalyq memlekette ómir sýruding qanshalyqty jaqsy ekenin bile túra, mýmkindikteri bola túra Qazaqstandy sonday elge ainaldyrugha týk istemedi. Eldegi dýniyeni týgelimen qiratyp, iship-jep, óz halqyn qaldyryp dap-dayyn sheteldegi saltanatty saraylaryna ketti de qaldy.

Shetelde túratyn el basshylary elde ne bolyp jatqanynan esh habary joq, ol jaghynyng olargha qajeti de joq. Jalgerler tiyisti jaldyq púldaryn uaqytyly tólep otyr. Jalgha beruden týsken aqshanyng basym bóligi syrtqa ketip jatyr, qalghan bóligi memlekettik apparatqa, jәrdemaqy men zeynetaqygha, qalghan aqshalar 15 jylgha deyin alynghan el qaryzyn tóleuge júmsalady. Taghy bir bóligi, kezinde aty shyqqan Bolashaq úrpaqtyng qoryna tólenedi. Mektep, klinikalar jeke menshikte, yaghny memleket halyqqa bilim beru men densaulyq saqtau mәselesimen ainalyspaytyn boldy. Sәbitting aituynsha Qazaq ordasynda eshtene óndirilmeydi, ósirilmeydi, barlyghy basqa ordalardan tasylady.

Men ýndemey tyndap kelemin, olardy oy eleginen keyin jalghyz otyrghanda ótkizemin. Áueli búl shaldardyng aitqandary ras pa, joq pa, soghan kózimdi jetkizip alayyn. Endi Sәbitting elimizding múnday qúlshylyqqa qalay jetkeni jayly әngimesin kýtip otyrmyn.

Iks saghaty tuyp, jappay tazalau bitken song eldi qayta bólu, ózgertu bastaldy. Bólip alatyn eshtene qalmapty, bәrin biylikte otyrghandar әldeqashan bólip alghan, taghy bir bólikterdi sheteldikterge satyp jibergen. Jer satu bastaldy. Ony mayda-shýida emes, iri dengeyde jýrgizdi: shúrayly egistik, jayylymdyq, shabyndyq, ormandy shatqaldar birinshi bolyp satyldy, sosyn audandardy sata bastady. Odan song shekaradaghy jerlerdi olarmen shektesip  jatqan kórshi memeleketterge satu bastaldy. Biyliktegiler eldi birneshe ordagha bólip alyp jeke - jeke biylemekshi bolyp edi, bәrine kóngish halyq narazylyq bildire bastady. Biraq, odan eshtene shyqpady. Elde kóshbasshy bolatyn eshkim qalmady. Shetelde jýrgen rejimning qarsylastary biylikting múnday avanturasyna qarsy әlemdik qauymdastyqty qarsy qoydy. Biylik amalsyzdan búrynnan saqtap kele jatqan variantty  -  «Aymaqtardy damytu» baghdarlamasyn úsyndy. Búl baghdarlamanyng mәni  -  endi sheteldikterge tek qana qazba baylyqtargha bay audandardy emes, oblystardy ishterindegi azyp-tozghan auyl, audandarymen qosyp týgelimen jalgha beru. Halyqqa  -  búl júmys uaqytsha shara, búl sharanyng nәtiyjesinde aimaqtargha qarjylyq arnalar aqsha tógip, búl aimaqtardyng qarqyndap damuy bastalady dep týsindirdi. Kópshilik búghan kóndi, sebebi elding óz biyligining qolynan eshtene kelmeytinin biletin. Damyghan elderden keletin basqarushylargha sendi. Jalgha beruding sharty halyq arasynda talqylanghan joq. Búl iske shetelderden shaqyrylatyn ataqty sarapshylar kelse jaqsy bolar dep ýmit artty. Keyinirek biylik basyndaghylar jaldyq kelisim-sharttyng keybir erekshe artyqshylyqtaryn jariya qyldy. Mysaly, qazaqstandyq júmysshylar men qyzmetkerlerding jalaqysynyng sheteldiktermen tenestiriletindigi, әr aimaqtaghy jergilikti halyqtyng sany 50 payyzdan kem bolmauy, sapaly bilim beru men densaulyq saqtau qyzmetin qamtamasyz etu. Qazaq elining jerin jalgha beru  jóninde kelissózder bastalghannan keyin 20 jyldyq ýzilisten  son  Birikken Últtar Úiymy janyndaghy Qamqorlyq kenesi júmysyn jalghastyrdy.

Joq, búl jerde bir kәdik bar, búlay boluy mýmkin emes nәrse, býkil bir eldi halqymen qosyp elu jylgha jalgha beru mýmkin emes deymin ishimnen Sәbitti tyndap otyryp. Televizordy kóremin, eski gazetterdi oqyp shyghamyn, sosyn baryp bir qorytyndy jasaymyn. Men kýdikti bolyp bara jatqandaymyn.

Qalada kóshelerdi aralap úzaq jýrdik. Barlyq jerdegi jazular baqyrayyp aghylshyn tilinde jazylghan. Astanany bir jaghynan tanyghandaymyn da, ekinshi jaghynan tanymay da qaldym. Biraz jerleri ózgere de qoymapty, tozyp eskirgen, kýngirt basqan siyaqty. Biraq, adamdary jarqyrap «men múndalap» kiyingen bop kórindi. Kóshelerde tek qana әdemi mashinalar jýrip jatqanyn kórdim. Ertisting sol jaghynda kezinde maqtanysh qiqumen  salynghan ýiler onsha kóbeymegen. «Astana maqtanyshy» jәne Ministrler   ýilerin  ornynan taba almadym. Sәbit olardyng 10-y jyldary órtenip ketkenin  aitty. Aqorda men Qazmúnaygazdyng da ghimarattaryn kórmedim, Bәiterek qana ornynda qalypty. Sәbit Bәiterekke kóteriluge úsynys jasady. Men búryn ol ghimaratta bolmaghanymdy,  radiusy jarty kilometr kenistikti kóru ýshin ghana 100 metr biyiktikke kóterilmeymin dep bas tarttym. Eger osy keng dalada jan-jaghy birneshe kilometrge sozylatyn ýlken qalany salghan bolsa, adamzat balasynyng enbegining jemisin tandana maqtanu ýshin shyghugha bolar edi. Qazirgi  óte qayghyly kórinisting qanday qyzyghy bar.

Qalagha onsha kónilim toymady. Qalanyng búrynghy kezde jii kezdesetin syrtqy jyltyrlyghy, ótirik jelbuazdyghy qazir joq. Kóktem aiy bolyp túrsa da qaladan jasyl aghash pen jerdi kómkergen kókti kóre almadym, kýngirttik basym. Kóshelerde atau degen joq, bәri nómirlengen. Qaladaghy  kósheler men alandargha ataularyn berip mәngi este ústaugha layyq tarihy túlghalardyng bolmaghany ma? Taghy bir erekshelik: kóshelerde adamdar óte az, alysta ornalasqan kishkentay qalashyq pa dep qalasyn. Sәbitke osy oilarymdy aittym. Onyng aituynsha qalada negizinen sheneunikter men qyzmet kórsetu salasynyn  adamdary túrady, bәri  júmysta, balalar bala baqsha men mektepterde. Qala halqynyng sany jarty million shamasynda. - Adamy kóp jerge - «Kók bazargha» alyp barayyn. Ol jerde neshe týrli adamdardy kóresing -  dedi Sәbiyt.

Bazar alanynda topyrlaghan halyq, biz shet jaghynan bir oryngha kelip otyrdyq. Jastardy, onyng ishinde balalardy kóru qanday ghaniybet. Men tek qana shaldardyng arasynda ómir sýrip soghan әbden ýirenip qalsam kerek. Endi jan-jaghymda jýgirip jýrgen balalar men jastardy, әielderdi kórip týsiniksiz tolqugha týstim, kónil-kýiim kóterile bastady.

Biz júrttyng arasyna baryp jýreyik, kóreyik, sóileseyik dep bazardyng ortasyna qaray jýrdik. Anda-sanda meni  úyaly telefondardyng dauysy selk etkizip tang qaldyrdy. Jastardyng telefondarynda  úshyp kele jatqan bombanyn, nayzaghaydyng dauysy, jolbarystyng yryly, bir ýiir jylqynyng ayaghynyng dýrsili, qatyrlaghan qardyng syqyrlauy siyaqty dauystar estiledi. Talghamdaryna bereke bersin deymin ishimnen.

Adamdardyng ózara neshe týrli tilde sóilegenin bayqadym. Negizinen qytay, nemis, orys, aghylshyn, ózbek tilderinde. Qazaq tili basqa tilderding arasynan ghana estiledi. Qazaq jastary ózara tek «qospa» tilde ghana - qazaq, aghylshyn, qytay jәne orys tilderimen aralastyryp sóileydi. Múnysy nesi degendey tandanyp Sәbitke qaradym. Onyng aituynsha júrt tek qana aghylshyn men qytay tilin ghana ýirenedi eken, sebebi shetelge bilim alu ýshin ketudi  armandaydy. Kete qalsa, qaytyp kelmesi anyq.

-  Sonda, elde kim qalady?

Sәbit mening súraghyma jauap berip ýlgermedi, jaqyn jerden qatty dauyspen úrysyp jatqan adamdardyng sózderi estildi. - Kirispe, әueli ne janjal ekenin bilip alayyq dep Sәbit meni eskertip jatyr. Shu shyqqan jerge jaqyndaghanymyzda, ýsterinde últtyq kiyimderi bar qazaqtyng ýsh qariyasy jas jigitterge nege qazaqsha emes, aghylshyn tilinde sóileysinder dep úrysqannan keyingi janjal eken. Qariyalar jastargha úrysyp, olardyng barlyq qasiyetti degen nәrselerden ada bolghanyn, otanyn satyp jatqanyn aityp keyip jatyr. Jastar tili synbaghan bala siyaqty jartysy qazaqsha tilmen shaldargha, olardyng kezinde sheteldikterdi ýlgi etkenin, sol kezde bolashaqty oilamaghanyn, endi jastardy ýiretpek bolghandaryn betterine basyp jatty. Úzyntúra jas jigit: «Sol kezdegi ózderinning úrandaryng men iydealdaryndy eske týsirinizdershi  - «NAN  -  bәrimizge han!», «Payghambardyng qasynan tabylayyq!», «Bayyp al da, elden qash!» dep aqyl aitqan sizder emes pe edinizder? Óz qaltang men óneshindi toltyryp, tek qara bastarynyzdy oiladynyzdar emes pe? Týsindirip berinizdershi? Otandy osylay sýyge bizdi ýiretken kim? Endi  sol otandarynyz qayda? Mynau bazardyng ortasynda ma? Bizding týgimizdi qaldyrmay osydan 50 jyl búryn satyp jibergen ózderiniz. Sizderding topastyqtarynyz ben satqyndyqtarynnan biz qúl bolyp tudyq! Endi bizden ne kýtesizder?». Jastar shaldardyng eng jandy jerlerin ayamay soqqylady.

-  Shaldardy búl jastar beker aiyptap otyr, búl qariyalar kezinde NAN men onyng qasyndaghylargha qarsy kýreskender, al myna jastar koloniyadan bosanghandar. Ony jastar bilmeydi jәne bilgisi de kelmeydi. Olar barlyq qariyalardy birdey baghamen ólshep otyr.

- Aldymen kimning kim ekenin bilip almay ma!  Búl mәselede elde qalghandar men koloniyada otyrghandardyng esh kinәsi joq qoy. Koloniyada otyrghandardyng jalgha beru mәselesine qanday qatysy bar?

- Qalay týsinedi, kim týsindiredi? Diyrektorlar kenesi me? Búl shaldar jarty jyl boldy, osynda kýnde kelip jastarmen teketireste útylsa da qaysarlyqpen  sózben ýgitteuin jýrgizip keledi.

- Sondaghy maqsaty qanday?

- Óz sózderin júrtqa jetkizu.

Tezirek búl jerden ketuge asyqtym. Iyghym dirildep, denem selkildep barady. Sәbit  sәkige otyrghyzyp bir tabletkany ishkizip jatyr. - Ne degen súmdyq. Qariyalardy syilasa etti.

- Keybir súraqtargha jauap tabu mýmkin emes. Qarapayym jauap tabu, onay sózben týsindiru qiyn. Ne sebepten búl jastardyng sonshama ruhany topas bolghandaryn jýre-jýre kóresin, sosyn ózin-aq týsinesin. Men de alghashqy kezde sen siyaqty olardy jek kórushi edim, qazir ayaymyn. Olardyng ótkendi týsingeninen ne payda, bolashaqtary joq qoy. Búl jastar ómirden ótkennen keyin de elimiz bostandyqqa jete almaydy. Memleket, Otan, Halyq degen ólshemder olardyng sanasynda joq, sebebi  ýiretpegen. Olar ómirge  jekelep nemese top bolyp jol salady. Aqylymen ozghandary bilim alyp, sosyn shetelden júmys tauyp ketse, qalghandary osynda qalady da әr jerden júlyp, júlqyp ómir sýretin bolady. Mýmkin olardyng balalarynyng joly bolyp erkin elde ómir sýrer. Biraq, ol qanday el bolady? Sol sebepten de búl jastar, bizderdi  -  bizding kezimizde qoldy bolghan Qazaqstannyng adamdaryn jek kóredi. Al ol sheshim qabyldanghan kezde oghan qarsy boldyq pa, bolmadyq pa, ony anyqtaghysy da kelmeydi. Endi ol mәselege oraludyn  qajeti bar ma?

Mas bolghym kelip ketti. Toyyp alyp eshteneni sezbesem, kórmesem, bilmesem, oilamasam. Qaytar jolda ýlken supermarketke kirdik. Tauarlardyng attary men baghalary aghylshyn tilinde. Alghashqyda qazaq tili latyn әrpine kóshken eken dep oilasam, olay emes eken. Qyzmet kórsetu tili de aghylshyn tili. Sәbitting aituynsha múnday jaghday tek ýlken magazinderde, sheteldikterge ynghayly boluy ýshin. Astana bolghandyqtan osylay boluy tiyisti. Shaghyn dýkenderde orys tili paydalanylady.

- Qazaq tili qay jaqta paydalanylady?

-  Auylda.

- Auyl tiri me?

- Aman qalghan auyl ghana.

- Aytpaqshy aitys aqyndarynyng taghdyry ne boldy? - dedim bazardaghy shaldar men jastardyng sóz talasy esime týsip.

-  Olardy kezinde jurnalisterdi qamaghan siyaqty  týrmelerge japty. Halyqtyng shyndyqty aitatyn eng songhy jolyn osylay qúrtty. Biraq, aitysqa qatysqany ýshin emes, basqa jeleumen. Keybireuleri qashyp ýlgerdi, biraq basqa elderdegi qazaq diasporalary qazir qauqarsyzdanyp ketken, aitystarynda syn joq. Keybir qazaq diasporalary aitys degendi tipti úmytqan dese bolady. Aytys dәstýri óz halqynyng ortasynda ghana, óz tamyrynan nәr alghanda ghana ómir sýre alady. Óz halqynyng jaghdayyna degen ystyq sezim men yqlasy bolghanda ghana ol quat alady, órkendeydi.

Azyn-aulaq tamaq jәne araq satyp alyp ýige qayttyq. Sәbit jolda koloniyadan qaytyp kelgenderding keybirining ishtegi  alasapyranyn araqpen túnshyqtyrmaq bolghanyn, biraq odan eshtene shyghara almaghanyn aitty. - Ómir sýru kerek - dedi ol.

- Ne ýshin? Qanday maqsat ýshin? - dedim.

- Balalaryng men nemerelering bar, sen olargha kereksin.

- Men olargha ne bere alamyn? Múnday jaghdayda birdene isteuge bola ma? Bәri sheshilgen, qaytar jol joq.

- Qaytar jol dep neni aityp otyrsyn? - dedi Sәbiyt.

- Búrynghy Qazaqstangha, elding tәuelsizdigine.

- Mine, osy maqsatty ózine qoyyp otyrsyng ghoy. Sen ýshin eng qúndy nәrse sol.

- Kýldirme meni. Men qoyghan maqsat  -  utopiya.

- Bir kenes bereyin. Bizde koloniyadan qaytqandar jayly derekter bar. Solardyng arasynan koloniyada birge bolghan, ózine senimdi adamdar boluy mýmkin. Solardy tauyp sóiles. Ómirge degen maghynaly maqsatty tabugha sonyng kómegi bolyp qalar. Eger odan da kómek taba almasan, osy әngimege qayta oralarmyz. Qazir sen jospar qúrugha dayyn emessin, sebebi az bilesin.

Keshke sol tobymyzben tamaq basynda kezdestik. Mening oraluymydy atap ótpek boldyq. Oralu quanyshy keudemdi esh kernep túrghan joq, koloniyada qalghanym jaqsy edi. Ótken ómirden kóp nәrseni qozghap, biraz әngimening basyn shaldyq. Kópshiligimizding taghdyrymyz úqsas eken. Múnday estelikter kónildi uayymgha toltyrady, әngime-dýkenimiz ólgen adamnyng ýiinde, ótip ketken ómirdi, o dýniyelik bolghan Qazaqstannyng janazasyn shygharyp otyrghanday әser etti.

Es-týssiz mas bolu qolymnan kelmedi. Pәterimdegi televizordy qostym. Janalyq beretin arnalar ónerkәsiptegi tabystardy berip jatyr. Barlyq ordalardaghy óndirilgen ónim bir qazangha qúiylyp jalpy tabys dep sanalady eken. Qazaqstan óndirip jatyr, shygharyp jatyr, damu ýstinde degeni ghoy. Kýlkili jaghdaygha ózin salyp qoyghany nesi? Únaghany  -  bilimdik, tanymdyq baghdarlamalar kóp eken. Filimder әrtýrli  - eskisi bar, janasy bar, tek bizding zamanymyz jayly lentalar joq. Ol jaghy týsinikti nәrse, sebebi biz Qazaqstannyng 20 jyldyq tәuelsizdigi jayly kino týsirgen joqpyz. Elimizding qiyn qystau, taghdyrly jyldary kimdi qyzyqtyrmaq?

Erteng qyzymnyng ýiine jolgha shyghamyn. Búl jerde búdan artyq túra alar emespin. Men ýshin búl jer qorqynyshty janalyqtardy estiytin týrmeden esh aiyrmashylyghy joq. 2 kýnim, 2 jylday bolyp kórindi. Eshkimdi, esh janalyqty estigim kelmeydi. Bәrin úmytqym keledi, eshtene esituge dәrmenim qalmady. Joq bolsam deymin.

Romannyng basyn myna jerden oqy alasyz: http://old.abai.kz/content/aktan-tokish-meng-rtstan-roman, al jalghasyn myna jerden tabugha bolady: http://old.abai.kz/content/aktan-tokish-meng-rtstan-zhalgas

Jalghasy bar

«Abay-aqparat»