«Atameken» Últtyq kәsipkerler palatasy eki jyl qatarynan QR Bilim jәne ghylym ministrligimen birlesip, qazaqstandyq joghary oqu oryndarynyng bilim beru baghdarlamalaryna tәuelsiz baghalau jýrgizip keledi.

Elimizding joghary oqu oryndarynyng jýiesinde ótkiziletin reyting – joghary oqu ornynyng bәsekeli artyqshylyqtaryn anyqtau, onyng bedelin kóteru jәne bilim beru qyzmetterining últtyq jәne halyqaralyq naryqtarynda onyng abyroyyn kóteruge baghyttalghan.

Biylghy jylghy reyting qorytyndylaryn tanystyrghan Palata men BGhM ókilderi óz pikirlerin jariya etti. «Reyting 17 kriyteriy boyynsha jýrgizildi, olar: júmyspen qamtylghan týlekterding payyzy jәne olardyng ortasha ailyq enbekaqysy («Enbek resurstaryn damytu ortalyghy» aksionerlik qoghamy úsynghan mәlimet), oqu ayaqtaghan song júmys izdeu úzaqtyghy, sonday-aq, baghdarlamalardyng ózektiligin baghalau», – deydi atamekendikter.

Bilim beru baghdarlamalarynyng negizine - biznesting JOO týlekterding naqty bilimine, iskerligine jәne daghdylaryna degen qajettiligi alynuy tiyis, yaghni, bilim beru baghdarlamalaryn júmys berushilerding úsynystaryn eskere otyryp dayyndau qajet degen qorytyndy jasalyp otyr. Óitkeni, dәl osy tәsildi qoldanatyn joghary oqu oryndary reyting nәtiyjeleri boyynsha ýzdikterding qatarynda keledi.

Mәselen, Rudnyy industrialdyq institutyn «jylu energetikasy» mamandyghy boyynsha bitirgen týlekter  100% júmysqa ornalasady. Búl kórsetkish  L. N. Gumiylev atyndaghy EÚU-men salystyrghanda, birshama joghary (69%). Nege? Óitkeni atalmysh oqu orny ERG kompaniyasymen tyghyz baylanysta júmys isteydi jәne júmys berushimen birge bilim beru baghdarlamalaryn jasap, óz týlekterining júmysqa ornalasuyna kepildik beredi. Búl tezis bilim beru baghdarlamalarynyng ózektiligi ýshin beriletin balldy rastaydy. Qazirgi kezde Rudnyy Industrialdyq institutynyng "Jylu energetikasy" mamandyghy boyynsha bilim  baghdarlamasy qol jetkizuge bolatyn 5 balldyng 4,8 úpayyn iyemdenip otyr.

Alayda júmys beushilerdi bilim baghdarlamalarynyng ózektiligi, jalpy alghanda, 32 payyzgha ghana qanaghattandyrady (666 bilim beru baghdarlamasy).

«QR-dyng 60-tam astam joghary oqu orny bolashaq júmyssyzdardy dayyndaydy dese de bolady. Keybir joghary oqu orny sapaly bilim beruge tyryspaydy, esesine diplomdardy basyp shygharyp, tez aqsha tabuda. Óitkeni bilimge emes, qújatqa súranys bar», – dep qorytyndy jasaydy zertteu toby.

«Atameken» múnday betalyspen kýres retinde әkimshilik әdisti úsynady, yaghny oqu oryndary bolashaq júmyssyzdardy dayyndamauy ýshin olardyng liysenziyalaryn qaytaryp alu qajet. Sonymen qatar Reyting nәtiyjesi memlekettik bilim beru granttaryn bólu kezinde eskerelui tiyis. Oljas Ordabaevtyng aituynsha, nashar mamandy dayyndaytyn joghary oqu ornyna memlekettik qarajat bólinbeui kerek. Yaki,  «Atameken» ÚKP Memlekettik bilim beru granttaryn bólu erejelerine ózgeristerdi engizudi úsynady (QR BGhM-nyng №122 búiryghy): eger JOO reytingting tómengi bóliginde bolsa, komissiya múnday bilim ordasyna memlekettik tapsyrys boyynsha oqytu qúqyghynan aiyrugha qúqyly.

Sonday-aq zertteu aishyqtaghan taghy bir tújyrym - bilim beru granttarynyng maqsatqa say qoldanylmauy. Bilim beru jәne agrarlyq baghyttardaghy týlekterding mamandyq boyynsha júmysynyng tómen prosenti bayqalady. Mәselen, 2018 jyly 2886 jas maman bilim beru granty negizinde bilim baghyty boyynsha oqu ornyn ayaqtady. Alayda 1010 týlek qana (35%) mamandyq boyynsha júmysqa ornalasty, al 1255 (43%) mamandyghy boyynsha júmys jasamaydy, 621 (22 %) týlek mýldem júmys istemeydi. Agrarlyq baghyt boyynsha 1552 týlek bitirdi, onyng ishinde 169 (11%) óz mamandyghy boyynsha júmysqa ornalasqan bolsa, 954 (61%) mamandyghyna say júmys istemeydi, 429 (28%) júmysqa ornalaspaghan. Eger mysal retinde oqu aqysynyng ortashalanghan bir jyldyq mólsherin alsaq  – 350 myng tenge, onda memleket bilim baghyty boyynsha 2,6 mlrd. tenge, agrarlyq baghyt boyynsha 2 mlrd. tenge tiyimsiz júmsaghan bolyp túr.  Dәl osynday betalys aqyly bólimning týlekterinde de bayqaldy, osydan mektep týlekterining arasynda kәsiptik baghdarlau júmystary az jýrgiziledi, týlektermen jәne olardyng ata-analarymen jýrgiziletin júmystyng tiyimdiligi tómen, sonday-aq mektep pen joghary oqu oryndarynyng arasynda ózara baylanys joq degen qorytyndy jasaugha bolady.

Jalpy alghanda, Qazaqstan qoghamynda joghary bilimge degen ýlken súranystyng boluy jәne enbek naryghynda mamandargha qajettilikting artuy qoghamnyng jәne jeke túlghanyng әrtýrli uniyversiytetterdegi bilim sapasy turaly qoljetimdi jәne senimdi aqparatqa degen qyzyghushylyghyn tudyratyny týsinikti. Bilim beru naryghynda uniyversiytetterding bәsekelestigi kýsheyip keledi. Ghylym men bilimning kommersializasiyasy jaghdayynda uniyversiytetterge, tipti studentterge investisiyalaugha dayyn investorlar payda bolyp jatyr, alayda sheshim qabyldau ýshin әrtýrli uniyversiytetterdegi zertteu dengeyi men bilim beru qyzmetining sapasy turaly obektivti mәlimetterge múqtaj. Búl reytingtik zertteu – osy qajettilikting ornyn toltyrady.

90 mamandyq boyynsha reytingter әri ministrlikke, әri abituriyent pen onyng ata-anasyna, әri JOO ózara bәsekelestigine, әri әleuetti júmys berushi retindegi bizneske paydaly bolmaq.

Mamandyqtar jәne ónirler boyynsha reytingterdi jeltoqsan aiynynng ortasynan bastap «Atamekennin» saytynan qaraugha bolady.

Anyqtama ýshin:

Reytingti qalyptastyru barysynda 90 mamandyq qamtyldy, 2000 bilim beru baghdarlamasy baghalandy, QR-dyng barlyq ónirindegi 700 sarapshy 6000 saraptamalyq qorytyndy shyghardy.

Reyting 17 kriyteriy boyynsha jýrgizildi, olardyng ishinde: júmyspen qamtylghan týlekterding payyzy jәne olardyng ortasha ailyq enbekaqysy, oqu ayaqtaghan song júmys izdeu úzaqtyghy, sonday-aq, baghdarlamalardyng ózektiligin baghalau bar.

Jýrgizilgen reyting barysynda týlekterding júmysqa túru dengeyi 74%-dy qúraytyny anyqtaldy, týlekterding ortasha ailyq enbekaqysy – 103 285 tenge.

Diplomdy alu uaqytynan bastap júmysty izdeu úzaqtyghy orta eseppen 3,5 aidy qúraydy, «Kólik qúrylysy» mamandyghy boyynsha týlekter tez júmys tabady – 2 ai, al «Sheteldik filologiya», «Stomatologiya», «Keden isi» mamandyqtarynyng týlekteri júmys izdeuge 5 aidan asa úzaq uaqyt júmsaydy

TOP 10 Jogharghy oqu orny

Kóshbasshy oryndargha mamandyqtar bólinisinde bilim beru baghdarlamalarynyng eng kóp sanyn úsynghan jәne olardyng sapaly oryndaluyn, olardyng mazmúndyq resimdeluin kórsetken, saraptamalyq qauymdastyqtyng baghalauy boyynsha zamanauy betalystardy eskere otyryp, olardy janarta bilgen joghary oqu oryndary aldy, búl oqu oryndarynyng týlekterine enbek naryghynda súranys óte joghary jәne t.b. 

Búl orayda,

KAZGUU Uniyversiyteti

Halyqaralyq aqparattyq tehnologiyalar uniyversiyteti

Sýleyman Demiyrel atyndaghy Uniyversiytet

Qazaqstan-Britan tehnikalyq uniyversiyteti

M. Qozybaev atyndaghy Soltýstik Qazaqstan memlekettik uniyversiyteti sekildi oqu oryndary 2018 jylghy Reytingte de kóshbasshy oryndargha ie bolghan.

Autsayderler qatary

Ókinishke oray, kóptegen ólshemder boyynsha óz jolyn basqalargha bergen oqu oryndary da boldy. Bilim beru baghdarlamalaryn taldau olarda qaytalanatyn moduliderding baryn aiqyndady. Sonday-aq mamandyqqa tikeley qatysy joq modulider barshylyq, teoriya men praktikanyng arasynda baylanys joq. Tym osal bilim beru baghdarlamasy. Bilim beru baghdarlamalary pәnderining sillabustary studentterge aqparat kózderin tandaugha mýmkindik bermeydi. Ádebiyet tizimi shektelgen, keybir pәnder boyynsha salalar boyynsha tiyisti qatynastardy retteytin normativtik qúqyqtyq aktilerge siltemeler berilmegen.

Sonymen, eng tómen oryndargha ie bolghan joghary oqu oryndarynyng arasynda myna uniyversiytetter:

Syrdariya Uniyversiyteti

SilkWay Halyqaralyq uniyversiyteti

Qazaqstannyng teniz uniyversiyteti

Ónirlik әleumettik-innovasiyalyq uniyversiyteti

Ortalyq Aziya uniyversiyteti

Astana Uniyversiyteti

A. Quatbekov atyndaghy halyqtar dostyghy uniyversiyteti

Bolashaq uniyversiyteti

Týlekterding júmysqa ornalasuy boyynsha tómen prosent

Taldau derekteri boyynsha týlekterding mamandyq boyynsha júmysqa ornalasu kórsetkishi 50% tómen bolghan 61 oqu orny anyqtaldy. Osy tizimnen 12 oqu ornynyng júmysqa ornalasu prosenti 50% tómen mamandyqtardyng eng kóp sany (3-15 mamandyq) bar.

Búl baghytta eng kelensiz jaghday myna oqu oryndarynda qalyptasty:

• SilkWay Halyqaralyq uniyversiyteti - 6 reyting boyynsha
• Syrdariya Uniyversiyteti – 5 reyting boyynsha
• Halyqaralyq gumanitarlyq-tehnikalyq uniyversiyteti – 5 reyting boyynsha
• Ónirlik әleumettik-innovasiyalyq uniyversiytet – 4 reyting boyynsha
• Ortalyq Aziya uniyversiyteti - 4 reyting boyynsha
• Shymkent uniyversiyteti - 3 reyting boyynsha
• Astana Uniyversiyteti - 3 reyting boyynsha

Sonday-aq taldau kezinde myna oqu oryndarynda mamandyq boyynsha 30%-dan tómen júmysqa ornalasu kórsetkishi anyqtaldy:

• D. Qonaev atyndaghy Euraziyalyq zang akademiyasy – Halyqaralyq 29%
• Halyqaralyq gumanitarlyq-tehnikalyq uniyversiyteti – Informatika (jaratylys ghylymdary) 29%
• Ónirlik әleumettik-innovasiyalyq uniyversiytet – Kәsiptik oqu 25%
• Ortalyq Aziya uniyversiyteti - Ekonomika 20%

Týlekterding az sany

2018 jyly 5 týlekten az kontingenti bar BB jalpy sany 261 baghdarlama qúrady.

Eng qolaysyz jaghday myna oqu oryndarynda bayqalady:

Bilim beru baghdarlamalarynyng enbek naryghynyng talaptaryna sәikestigi

2019 jylghy Reytingting nәtiyjelerin taldau qorytyndysy boyynsha júmys berushilerding bilim beru baghdarlamalarynyng sapasy men ózektiligine qanaghattanushylyghy:

- júmys berushilerding talaptaryna sәikes keledi: 32,6% Oqu kezindegi júmys

Kelesi anyqtalghan faktor – oqu kezinde júmys isteu. Kýndizgi oqu bólimi týlekterining 13% (8110 adam) 2-kurstan bastap túraqty týrde júmys jasady. Atalghan ólshemshart boyynsha kórnekti mysaldar Qyzylorda qalasynyng Bolashaq Uniyversiytetinde (týlekterding jalpy sany – 3340, olardyng ishinde oqu kezinde júmys istegender – 984, onyng ishinde 248 – 1990 jyldan búryn tughandar), Qazaqstannyng innovasiyalyq jәne telekommunikasiyalyq jýieler uniyversiytetinde (týlekterding jalpy sany – 2542, onyng ishinde oqu kezinde júmys isteytinder – 1283, onyng ishinde 418 – 1990 jyldan búryn tughandar), Qazaqstannyng teniz uniyversiytetinde (týlekterding jalpy sany – 129, onyng ishinde oqu kezinde júmys isteytinder – 83, onyng ishinde 59 – 1990 jyldan búryn tughandar) jәne t.b.

Reyting jýrgizu kezinde anyqtalghan sәikessizdikter

- KazUITS: qazirgi tanda kýndizgi oqu bólimindegi bilim alushylardyng sany – 1528 adam. Búl rette, 1-kursta – 3, 2-kursta – 6, 3-kursta – 5, 4-kursta – 1513.

Birqatar joghary oqu oryndary belgili bir mamandyq boyynsha býkil Qazaqstan boyynsha jalpy týlekterding sanynan týlekterding tym joghary ýlesine iye.

- KazUITS (Zantanu) – 699 adam (QR týlekterining jalpy sanynan 13%);

Anyqtama: 2018 jyly KAZGUU-da zantanu mamandyghy boyynsha týlekterding sany 185 boldy.

- Ónirlik әleumettik-innovasiyalyq uniyversiytet (Mektepke deyingi oqu) – 1077 adam (27%)

Anyqtama: 2018 jyly Abay atyndaghy QazÚPU-da «mektepke deyingi oqu jәne tәrbie beru» mamandyghy boyynsha týlekterding sany 18 adam boldy.

- KazUITS (Avtomattandyru jәne basqaru) – 510 adam (32%);

Anyqtama: 2018 jyly EÚU-da «avtomattandyru jәne basqaru» mamandyghy boyynsha 393 týlek bitirdi.

- Bolashaq Uniyversiyteti (Pedagogika jәne psihologiya) – 393 adam (24%).

Anyqtama: 2018 jyly Qazaq últtyq qyzdar pedagogikalyq uniyversiytetinde pedagogika jәne psihologiya mamandyghy boyynsha týlekterding sany 37 adam boldy.

Oqu kezindegi túraqty júmys (kýndizgi oqu nysany) – dәristerge qalay barghan degen saual tudyrady:

- KazUITS: 2595 adam qúraytyn jalpy týlekterding sanynan –1070 (41,2%);

- Bolashaq Uniyversiyteti: 2972 adam qúraytyn jalpy týlekterding sanynan – 709 (23,8%).

Keshki oqu nysany týlekterining kóp sany:

- Ónirlik әleumettik-innovasiyalyq uniyversiytet: 9393 adam qúraghan týlekterding jalpy sanynan – 6453 adam (69%) – keshki bólimning týlekteri;

- BQITU – 3356 týlekten – 1550 (46%) – keshki bólimning týlekteri.

1990 jyldan ýlken týlekterding sany (kýndizgi bólim)

- KazUITS – 706 adam (2542 týlekten, 28%)

- Bolashaq Uniyversiyteti – 529 adam (3340 týlekten, 16%)

- M.Dulatov atyndaghy QInEU – 257 adam (485 týlekten, 53%)

Akkreditteuding boluy, onyng ishinde sheteldik

Qazaqstannyng ónimderin, onyng ishinde bilim beru qyzmetterining naryghyn halyqaralyq naryqqa shygharudyng ósip kele jatqan qajettiligin eskere otyryp, Qazaqstannyng oqu oryndary halyqaralyq aspektilerding (professor-oqytushylyq qúramnyng qúrylymyna sheteldik mamandardy shaqyrudan bastap basqa elderding joghary oqu oryndarymen yntymaqtastyq turaly sharttardy jasasugha deyin) sol ne basqa kýiinde óz qyzmetterinde oryn alatynyn eskeruge tiyis. Degenmen búl baghytta qazaqstandyq joghary oqu oryndaryn, halyqaralyq bilim kenistiginde olardyng bilim beru baghdarlamalaryn halyqaralyq tanu jәne akkreditteu mindetining erekshe manyzdylyghy bar.

109 joghary oqu ornynan nebәri 30 oqu orny ghana ózderining bilim beru baghdarlamalaryn sheteldik akkreditteu agenttikterinde akkreditteu rәsiminen ótkizdi. Jalpy alghanda, 2036 bilim beru baghdarlamasynan 194 baghdarlama ghana sheteldik akkreditteuden ótken. Qalghan oqu oryndary bilim beru baghdarlamalaryn qazaqstandyq akkreditteu agenttikterinde akkredittedi (1611 baghdarlama) jәne 255 bilim beru baghdarlamasy mýldem akkreditteuden ótpegen.

Avtomattandyru

2019 jyly BJJJB integrasiyalanyp Platonus negizinde Reytingti qúru jәne baghalaudy jýzege asyru boyynsha rәsim avtomattandyrylady. Joghary oqu oryndary aqparatty BJJJB kómegimen úsynatyn bolady.

Avtomattandyru mynalardy qamtamasyz etuge mýmkindik beredi: sapany arttyru, prosesti ontaylandyru, jedeldik, ashyqtyq, aiqyndylyq, Birynghay ortalyqtandyrylghan derekter qory.

«Atameken» ÚKP,

Qoghammen baylanys departamenti.

Abai.kz