Seysenbi, 12 Qarasha 2024
Janalyqtar 3235 0 pikir 29 Tamyz, 2011 saghat 10:46

Múhan Isahan, Aqmaral Satybaldy. Oraza ait - Alashtyng aituly merekesi

Músylmanshyldyqty san týrli mindetterge jegiluden nemese qatyp-semip qalghan dogmalardan túrady desek qatelesemiz. Islam beybitshilik (arabshada «islm» sózi beybit ómir maghynasynda) dini bolghandyqtan, adamzat balasyn quanyshqa bóleuge qúmbyl túrady. Ásirese, músylman qauymynyng yntymaghy men birligin arttyrugha erekshe basymdyq beredi. Yaghni, Haq ýkimderining astarynan júmyr basty pendelerdi mәngilik baqytqa jeteleytin hikmetti ghana kóre alamyz. Ásili, Alla-taghala qúlshylyq qyludy búiyra otyryp, adamzat balasyn ilahy shuaghy mol lәzzattargha bóleydi. Dinimizdegi әrbir ýkim hikmetke toly әri adamdy quanyshqa keneltuge negizdelgen. Tek, ol hikmet pen zor quanyshty haq ýkimderin qaltyqsyz oryndaumen ghana tereng sezine alamyz.

Músylmanshyldyqty san týrli mindetterge jegiluden nemese qatyp-semip qalghan dogmalardan túrady desek qatelesemiz. Islam beybitshilik (arabshada «islm» sózi beybit ómir maghynasynda) dini bolghandyqtan, adamzat balasyn quanyshqa bóleuge qúmbyl túrady. Ásirese, músylman qauymynyng yntymaghy men birligin arttyrugha erekshe basymdyq beredi. Yaghni, Haq ýkimderining astarynan júmyr basty pendelerdi mәngilik baqytqa jeteleytin hikmetti ghana kóre alamyz. Ásili, Alla-taghala qúlshylyq qyludy búiyra otyryp, adamzat balasyn ilahy shuaghy mol lәzzattargha bóleydi. Dinimizdegi әrbir ýkim hikmetke toly әri adamdy quanyshqa keneltuge negizdelgen. Tek, ol hikmet pen zor quanyshty haq ýkimderin qaltyqsyz oryndaumen ghana tereng sezine alamyz.

Islam dinindegi qoyny-qonyshy hikmetke toly ilahy zor quanyshtyng biri Oraza ait merekesi ekeni әmbege ayan. Músylman әlemi otyz kýn orazadan keyingi Shәuual aiynyng alghashqy ýsh kýninde Oraza ait merekesin toylaydy. Payghambarymyz (s.a.u) Oraza ait merekesin alghash ret hijranyng ekinshi jyly (624 jyly)  atap ótken. Bizge jetken salih derekkózderge qaraghanda Islamgha deyin Mәdina halqy әrbir jyly eki kýn úlan asyr toy jasaytyn bolghan. Mekkelikter: «Búl qanday mereke?» dep súraghanda, mәdinalyqtar: «Jahiliyet dәuirinen beri toylap kele jatqan merekemiz» dep jauap bergen.  Búny estigen Haq Elshisi (s.a.u): «Alla taghala sizderding búl merekelerinizdi Fitr (oraza aity) men Qúrban merekesi etip ózgertti», dep búiyrady. Osy hadistegi «Fitr merekesin» Islam ghúlamalary «Otyz kýngi orazadan keyingi «Oraza ait merekesi» dep biledi. Osylaysha, Alla Elshisi (s.a.u)-nyng bastamasymen eskining sarqynshaghy jana ilahy eki merekemen almastyrylghan bolatyn.

Jafar bin Múhammedting jetkizuine qaraghanda Alla Elshisi (s.a.u) Oraza ait merekesi kýnderi әdemi kiyimderin kiyip jýretin. Oraza aitynyng namazyn oqymay túryp, may men qúrma jeytin. Hasan as-Sabiyt: «Eki aitta da Haq Elshisi (s.a.u)  bizge әdemi kiyinudi, júpar iyis sebudi, jaghdaygha qaray semiz maldy shaludy búiyratyn edi», deydi. Osy hadiske baylanysty Islam ghúlamary músylmandardy Oraza aitynyng tang sәrisinde boy dәret alyp, tisterin tazalap, múntazday taza hәm әdemi kiyimderin kiyip jýruge ýndeydi. Oraza ait namazynan búryn pitir sadaqa berip, meshitke baryp uaghyz-nasihat tyndaudyng mustahab (amaldardyng abzaly) ekenin aitady.

Payghambarymyz (s.a.u)-nyng «Merekenizdi tәkbirmen (namaz) bezendiriniz» degen hadiysi Oraza ait namazy haqynda aitylghan. Hanafiya mazhabynyng ghúlamalary Kәusar sýresindegi «Fasally ly Rabbiykeni...» (Sondyqtan, ait namazyn oqy) Oraza ait namazyna jasalghan ishara dep biledi. Osyghan oray bizding mazhabymyzda Oraza aitynyng namyzyn oqu uәjip (mindetti) sanalady. Al, Shafiyler men Malikiylerde sýnnet muәkkada (uәjipke jaqyn sýnnet), Hanbaliyada paryz kifaya (eshkim qylmasa, barlyghyna kýnә jazylady) bolyp tabylady. Oraza ait namazy kýn nayza boyy kóterilgende (kerahat uaqytynyng shyghuy, yaghni, kýn shyqqannan keyin qyryq bes minut ótken son) meshitterde oqylady.

Uahab ibn Mýnabbihting jetkizuine qaraghanda Alla-taghala júmaqty osy Oraza ait kýni jaratyp, Tuba (jannattaghy ósimdik) aghashyn osy kýni ekken. Jebireyildi de osy kýni payghambarlargha uahy týsiretin perishte retinde tandap, perghauynnyng siqyrshylarynyng tәubasyn da osy kýni qabyl etken. Osy kýni shaytannyng әskerlerin bir jerge jinalyp: «Siz nege kónilsizsiz?», dep shayttannan súraghanda, ol: «Alla-taghala býgin músylmandargha keshirim berdi. Endi olardy qaytadan nәpsisine baghyndyru ýshin júmys isteuimiz kerek», dep músylman qauymynyng keshirimge ie bolyp, úshpaqqa shyqqanyna qatty ókinedi eken.

Imam Ghazaliyding jetkizuine qaraghanda osy kýni barlyq perishteler tang alakeuimde jer betine týsip: «Ua, Múhammedting ýmbeti, oyanyp syrtqa shyghynyzdar. Alla-taghala sizderding barlyq kýnәlarynyzdy keshiredi», dep oraza ústaghan músylmandardy izgi habarmen sýiinshilese, Alla-taghala músylmandardyng Oraza ait namazyn oqugha meshitterge kelgenin kórip: «Sender kuә bolyndar. Men olargha sheksiz rizamyn. Olardy keshirdim»  deydi eken.

IYә, Jaratushysyna jýgingen júmyr basty pende Oraza ait merekesinde perishtedey pәk kýige bólenip, Haq shúghylasyna shomyp, haqiqat syrlaryna qanyghady. Aghayyn-júraghat arqa-jarqa bolyp, bir sәt kýibeng tirshiliktegi ókpe-nazdy úmytyp, qoyny-qonyshyna simaghan quanyshyn bir-birimen bólisedi. Múnday berekeli shaqta bir-birine degen jyluar sezimi atqaqtap, kónilding tútastyghy arta týsedi. «Ayt qútty bolsyn!» dep, aq týiening qarnyn jaryp, úlan asyr toy jasaydy. Endeshe, Qúday-taghala halqymyzdy osynday quanyshtan aiyrmay, dәiim aittan aitqa aman esen jetip, últymyzdyng mereyi tasyp, birligi men tirligi arta bersin dep tileymiz!

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1227
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 2940
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 3243