Jәmila Jәkisheva: «Meni «zalojniyk» qylyp ústap otyr»
26 mamyrda tútqyndalghan «Qazatompromnyn» eks-preziydenti Múhtar Jәkishevting júbayy Jәmila Jәkisheva onymen әli jolygha almaghan. ÚQK eshqanday sebepsiz kezdesuge rúqsat bermey otyr jәne onyng advokattary men qoghamdyq qorghaushylaryn da tergeuge qatystyrmay otyr. Sonymen birge onyng otbasyna da qysym kýsheye týsken.
ÚQK Jәmila Jәkishevany jaqynda tergeuge shaqyruy mýmkin. Búl turaly ÚQK-ning baspasóz hatshysy K.Beknazarov «Respublika» gazetining tilshisine bergen súhbatynda mәlimdedi. «Tergeushilerding oghan qoyatyn súraqtary bar» dedi ol. Al J.Jәkisheva ÚQK adam qúqyn kópe-kórneu ayaq asty etip otyrghanyn, otbasyna qysym jasalyp, kýieui ýshin ózining kepildikke alynyp otyrghanyn aitady.
- Jәmila, ótken aptada sizdi Qorday keden beketinde Bishkekke ótkizbey qoyypty. Ne ýshin?
- Meninshe, búl - qysym jәne kýieuimning ýstinen qozghalghan iske tikeley qatysty. Meni «zalojniyk» qylyp ústap otyr әri oghan qysym jasap otyr,
26 mamyrda tútqyndalghan «Qazatompromnyn» eks-preziydenti Múhtar Jәkishevting júbayy Jәmila Jәkisheva onymen әli jolygha almaghan. ÚQK eshqanday sebepsiz kezdesuge rúqsat bermey otyr jәne onyng advokattary men qoghamdyq qorghaushylaryn da tergeuge qatystyrmay otyr. Sonymen birge onyng otbasyna da qysym kýsheye týsken.
ÚQK Jәmila Jәkishevany jaqynda tergeuge shaqyruy mýmkin. Búl turaly ÚQK-ning baspasóz hatshysy K.Beknazarov «Respublika» gazetining tilshisine bergen súhbatynda mәlimdedi. «Tergeushilerding oghan qoyatyn súraqtary bar» dedi ol. Al J.Jәkisheva ÚQK adam qúqyn kópe-kórneu ayaq asty etip otyrghanyn, otbasyna qysym jasalyp, kýieui ýshin ózining kepildikke alynyp otyrghanyn aitady.
- Jәmila, ótken aptada sizdi Qorday keden beketinde Bishkekke ótkizbey qoyypty. Ne ýshin?
- Meninshe, búl - qysym jәne kýieuimning ýstinen qozghalghan iske tikeley qatysty. Meni «zalojniyk» qylyp ústap otyr әri oghan qysym jasap otyr,
Olar meni kórgennen bastap bireulerge telefon sogha bastady. Kuәligimdi alyp qoydy. Basqa kabiynetke baryp, ózara sóilese bastady. «Men ne bolyp jatqanyn súraghanymda, «Kýte túrynyz, kýte túrynyz» dedi. Sóitip, jarty saghattay túrdym. Bir mezgilde bastyghy kelip, «Siz shekaradan óte almaysyz» dedi. Onyng aituynsha, mening kuәligim jaramsyz bolyp shyqty, kompiuter oqymay qoyghan. Olay boluy mýmkin emes. Osy kuәlikpen osy beketten 4-5 mamyr kýni ghana ótkenmin. Jaqynda Astanagha da osy kuәlikpen úshyp baryp keldim. Men osyny aitsam, ol «Men eshtene de bilmeymin, basqa eshtene aita almaymyn. Qalay bolghanda da búl kuәlikpen óte almaysyz» dedi. «Jaraydy, endeshe» dep men tólqújatymdy berdim. «Tólqújatymdy oqy ma eken?» dep, әdeyi kompiuterge qarap túrdym. Ol monitordy ózine búryp alyp, kólegeylep, kórsetpey qoydy. Sosyn birer minuttan keyin «Sizding tólqújatynyz da jaramsyz, kompiuter oqymay túr» dedi mizbaqpastan. Biraq men kompiuterge shyqqanyn kórip túrdym. Olar «biz eshtene bilmeymiz, tólqújat bursyna habarlasynyz» dedi.
15 mausym kýni men ne ýshin kedennen ótkizbey qoyghanyn, ne bolghanyn týsindiru turaly ÚQK tóraghasy A.Shabdarbaevtyng atyna telefonogramma saldym.
- Kelgennen keyin tólqújat burosyna bardynyz ba?
- Bardym. Ondaghylar an-tang boldy. Bәri dúrys, múnday boluy tipti mýmkin emes ekenin aitty.
- Bishkekke nege bara jatyr ediniz?
- Ata-anam sonda túrady, kishkentay egiz qyzym sol jaqta kanikulda edi. 12 mausym -tughan kýnderi, 10 jasqa tolyp jatyr. Ýsh kýnge solargha bara jatqanmyn.
«Múhtardan eshqanday habar joq»
- Múhtardan ne habar bar?
- Eshqanday habar joq. Tek bir ret kerek zattaryn súratqan zapiskasyn aldym. Boldy.
- Onyng ÚQK taghayyndaghan advokaty Igori Spiridonov sizben taghy habarlaspady ma?
- Ótken beysenbi kýni (11 mausym- B.Q) men onymen kezdestim. Ol shynymen de Múhtardyng advokaty bolyp taghayyndalghan, aldyn ala tergeuge qatysu turaly qújaty, rúqsaty bar. Ózi dúrys adam siyaqty, әiteuir amalsyzdan jýrgen siyaqty. Ol qajet bolsa, ózim qalaghan advokatqa isti tapsyratynyn aitty.
- Múhtardyng densaulyghy qalay? Jalpy, onyng qay jeri auyrady?
- Spiridonov jaghdayy jaqsy ekenin aitty. Biraq men ózim ony kórgen joqpyn. Men qazir sizge medisinalyq terminderdi aita almaymyn, midaghy qan ainalysyna qatysty, sosyn qan qysymy bar.
«Múhtardyng shetelge ketem degen oiy bolghan joq»
- Songhy kezde jaghdaydyng qiyn bolyp ketkeni belgili ghoy. Sonyng bәrin kórip-bilip otyryp, Múhtar elden ketip qalugha tyrysqan joq pa?
- Joq. IYә, ol ózine qatysty birdene bolatynyn bildi, tekseru bolatynyn da. Ásirese Kvyatkovskayanyng mәlimdemesinen keyin. Biraq soghan qaramastan ol ózining adal ekenine senimdi boldy. Tútqyndaytynday eshtene býldirgen joq qoy. «Shetelge ketem» degen oiy mýlde bolghan joq.
- «Múhtar men Múhtar Áblyazov - institutta birge oqyghan kurstas, jaqsy dos» deydi. Múhtar qamalghannan beri Áblyazov habarlasty ma?
- Basqany bilmeymin, men ózim onymen sóilesken joqpyn. Mýmkin, ol habarlasqysy keletin shyghar, birdene aitqysy keletin shyghar, biraq men onymen sóilesken emespin.
- Ábilyazov 2001 jyly da qughyndaldy. Ol kezde sizding otbasynyzgha osynday qysym boldy ma?
- Joq. Ol kezde Múhtar Ábilyazovqa qatysty boldy ghoy. Bizge eshtene bolghan joq.
- Múhtardyng tuystary qalay? Qysyp, qughyndap jatqan joq pa?
- Ázir tynysh siyaqty. Mamam - jetpisten asqan ýlken adam, qiyn, uayymdap otyr. Eger ony qyssa, tergeuge sýirelese, ne aitugha bolady?!. Bilmeymin...
«Areva», «Toshiba» kompaniyasy da Jәkishevtiki me?»
- Óziniz bilesiz, ÚQK «Jәkishev Qazaqstan uranynyng 60 payyzyn jekeshelendirip aldy» degen mәlimdeme jasady. Siz búl turaly búryn bildiniz be?
- Mening biletinim, barlyq satu-satyp alu memlekettik komissiyanyng rúqsatymen jýzege asady. Barlyghy bekitiledi, qol qoyylady, múny ol jalghyz ózi esh uaqytta jasay almaydy. Ol tipti jeke bireuge bergisi kelse de bere almaydy. Ol turaly qújattar «Respublika» gazetining saytynda jariyalandy ghoy. Al Kvyatkovskaya hanym aityp jýrgen kelisimderding birazy «Toshiba», «Areva», «Kameka» siyaqty atom rynogyndaghy bedeldi sheteldik kompaniyalarmen jasalghan. Onyng ishinde «Rosatom» da bar. Sol kelisimderding kýshinde qalatynyn keshe «Qazatompromnyn» viyse-preziydenti S.Yashin de aitty. Sonda olardyng bәri Múhtar Jәkishevtiki me? Olardyng bәri korrupsiyamen baylanysty deuge bola ma?
- Songhy kezde qamaudaghy basqa top-menedjerlerding әielderi sizding qasynyzdan kórinbey ketti, súhbat ta bermeydi. Olar sizben habarlasa ma?
- Habarlasyp túramyz, olar meni qoldap otyr. Olar da óz kýieulerining jazyqsyz qamalghanyna narazy. Óziniz bilesiz, olardy qazir «kuә» dep otyr. «Kuәlardy qorghau» degen jeleumen eshqayda jibermeydi, eshkimmen sóilestirmeydi. Qysqasy, qamauda otyr. Áriyne olardyng otbasymen kezdesuge rúqsaty bar, biraq onyng ózi anda-sanda. Onda da ÚQK qyzmetkerleri qasynda túrady. Múnyng ózi - zangha qayshy, adam qúqyn ayaq asty etu. Olar kýdikti emes, qylmysker emes, biraq qamauda otyr.
- Sizding advokattarynyzgha rúqsat bermey qoydy. Endi ne isteysiz?
- Qolymnan ne keledi, sony jasaymyn. Óz advokattarymyzdy qosugha kýsh salamyn. Búl tek mening kýieuime ghana qatysty emes, basqalargha da qatysty. Óitkeni, kez-kelgen azamat ózin-ózi qorghaugha qúqy bar. Búl Konstitusiyada da, halyqaralyq paktilerde de jazylghan.
Súhbattasqan Baqytjan Qúsayyn.
«Azat» gazeti №12(247) 18.06.2009 jyl