Qúrmetti Abay.kz oqyrmandary, menin  búl maqalam birshama basylym betterinde jaryq kórgenin jasyrmaymyn. Mýmkin búl maqalamen keybir oqyrmandar tanys ta shyghar. Biraq kýndelikti aqparat jýiesinde arakidik: «biz - qúldyq sanadaghy halyqpyz» degen sóz әli de jalghasuda. Ony aitushylardyng arasynda mәjilis deputattary da, últ patriottary da kezdesedi.  Janashyrlyqpen aitylghan osy sózding uytyn olardyng ózderi týsine me? Sondyqtan, osy mәselening aq-qarasyn oqyrmandar aqylyna salu ýshin - maqalany elimizdegi qazaq sayttarynyng kósh basy Abay.kz-ge úsynudy jón kórdim.

1. Qúrsaulanghan shyndyq. Ol kimge kerek?

Árkim-aq: «Men óz bilgenimmen oilaymyn, maghan ózge bireuding aitqanynyng әseri shamaly», - deuge beyim. Búlay dep aitqany - adamnyng óz ereksheligin sezingeni. Jәne de ol ózin solay sezingennen alabóten rahat kýige bólenedi... Adam balasynyng búl «astamshyldyghyn» moyyndamaudyng ózi әbestik. Sebebi, әrkimning ózi ómir sýrip otyrghan orta shyndyghyn tanugha óz betimen úmtylysa, aiyp pa eken? Búdan ózgeshe bir ilik izdeuding qajeti de joq siyaqty..

Qúrmetti Abay.kz oqyrmandary, menin  búl maqalam birshama basylym betterinde jaryq kórgenin jasyrmaymyn. Mýmkin búl maqalamen keybir oqyrmandar tanys ta shyghar. Biraq kýndelikti aqparat jýiesinde arakidik: «biz - qúldyq sanadaghy halyqpyz» degen sóz әli de jalghasuda. Ony aitushylardyng arasynda mәjilis deputattary da, últ patriottary da kezdesedi.  Janashyrlyqpen aitylghan osy sózding uytyn olardyng ózderi týsine me? Sondyqtan, osy mәselening aq-qarasyn oqyrmandar aqylyna salu ýshin - maqalany elimizdegi qazaq sayttarynyng kósh basy Abay.kz-ge úsynudy jón kórdim.

1. Qúrsaulanghan shyndyq. Ol kimge kerek?

Árkim-aq: «Men óz bilgenimmen oilaymyn, maghan ózge bireuding aitqanynyng әseri shamaly», - deuge beyim. Búlay dep aitqany - adamnyng óz ereksheligin sezingeni. Jәne de ol ózin solay sezingennen alabóten rahat kýige bólenedi... Adam balasynyng búl «astamshyldyghyn» moyyndamaudyng ózi әbestik. Sebebi, әrkimning ózi ómir sýrip otyrghan orta shyndyghyn tanugha óz betimen úmtylysa, aiyp pa eken? Búdan ózgeshe bir ilik izdeuding qajeti de joq siyaqty..

Degenmen, búl - dәl osylay tújyrymdap qoya salatynday tym qarapayym mәsele emes. Ony keninen úghu ýshin, әrkimge, aldymen, ózining qanday qoghamda ómir sýrip otyrghandyghyn anyqtap aluy qajet. Qazirgi sarapshylar «qazaqstandyq avtoritarizm» turaly kóp jaza bastady. «Avtoritarizm (latynsha auctoritas - biylik, yqpal etu degendi bildiredi) - antiydemokratiyalyq jәne zansyz biylik etuding týri. Oghan aziyalyq despotizmdi, tiraniyany, әskeriy-polisiyalyq jәne fashistik rejimder men kazarmalyq kommunizm týrlerin jatqyzugha bolady. A. jaghdayynda bir adamnyng nemese klannyng zansyz biyligine shek qoyylmaydy jәne ol halyqtyng baqylauynan tysqary, azamattar men qoghamdyq úiymdardyng qúqy men erki shekteuli. Múnday qoghamda demokratiyalyq sheshimder bolmaydy, nemese, halyqqa onyng aldamshy týri úsynylady. Halyq sayasy manupulyasiyalardyng obektisine ainalady». (Filosofiyalyq ensiklopediyalyq sózdik. M.: 1989)

Biz osyndaghy aitylghan belgilerding birazy bizding qoghamgha tәn ekendigin, qoghamdyq qatynastar jýiesinde tolyghymen oryn alghandyghyn bayqaymyz. Endeshe bizge de: «demokratiyasy shekteuli avtoritarlyq qoghamda ómir sýrudemiz» - dep moyyndaugha negiz bar.

Óitkeni, bizding qoghamda da:

a) biylik qogham ómirin tolyq baqylap otyr;

b) demokratiyalyq ýrdisterdi týrli joldarmen shekteuge úmtylysyn ashyq jýrgizip otyr.

Mysaly, osydan biraz uaqyt búryn - biylik partiyasy tóraghasynyng búrynghy birinshi orynbasary, biyl - Preziydent kenesshisi óz súhbattarynda: «Biz biyliktemiz, sol sebepti de bizding qalauymyz qashanda oryndalatyn bolady» - dep aghynan jaryldy. Solay dey otyryp, olar: «Biz óz sheshimderimizding memleket pen ony qúraushy halyq mýddesine tolyq say ekendigin dәleldeuge әzirmiz» degen sózdi qalay da aitpaydy. Nege deseniz, avtoritarly biylik ondaygha ýirenbegen, әri, ony qajet etpeydi. Olar ýshin bir ghana shyndyq  -  «óz qalauy» ghana bar. Odan ózge shyndyqtyng boluy tiyis emes.

(Keyde oilaymyn: «Osy uaqytqa deyin biylik josparlaghan reformalardyng kóbi derlik ayaqsyz qaluy mýmkin, sodan - biylikting halyqpen aqyldaspay sheshim qabyldap, ol sheshimder sózsiz oryndalaryna shamadan tys sengendiginen bolar» dep... Biraq ol jobalardyng kóbi ayaqtausyz qaldy emes pe? Sondyqtan da býginde qoghamda «Ol jobalargha halyqtyng qansha qarjysy shyghyndaldy?», «Ol ýshin kim jauapty?», «Ayaqsyz qaluynyng sebebi nede?», «Jobalar әuel bastan qate boldy ma, bolmasa, onyng iske aspauyna tótenshe bir jaghdaylar әser etti me?» degen súraqtar qordalanghan ýstine qordalana týsude. Eshqaysysyna jauap berilmeude).

Alayda, «shyndyghy shyndyq bolmay shyqqan» biylik óz qateligin moyyndaudan әrkez basyn alyp qashugha tyrysady. Áriyne, múnday «bosandyq» biylik týgili jeke adamdargha da tәn qúbylys. Mýmkin sodan bolar  - biylik әr kez «bizde bәri jaqsy», «jospar boyynsha damudy qamtamasyz etudemiz» jәne t.s.s. uәdelerdi ýiip-tóguden ainyghan emes. Uәdeler oryndalmay, qalyng elding túrmys jaghdayy onala almay sharshaghan halyqtyng biylikke degen senimi «qarqyndy» joghalyp jatsa da - narsisizmmen shalyqqan biylik ony kórgisi kelmeydi. Álde, ol (biylik) «óz oiymmen jýremin» degenge qatty senip ketkeni sonshalyq - senimning sarqylyp bara jatqanyn kóre almaytyn qalge týsken be?..

Degenmen de, sóitken biylik arasynan anda-sanda bireuleri shyghyp «qazaq qúldyq sanadan arylmaghan halyq» dep qoyatynyn qaytersin! (Oghan «Últym» degende  auzynan jalyn atatyn keybir azamattar da ýn qosyp qoyatyny taghy bar!) Olar, sirә, «qúldyq sanadan» arylmaghan halyq óz shyndyghyn izdemeydi, joghyn joqtamaydy, bәrin de úmytyp ketedi dep sanaytyn bolsa kerek. Nemese, «qoghamnyng túralap qaluy sonyng ghana әserinen» dep oilay ma eken?..

Al, endi, әdil saylaular ótkizip halyqtyng tandauyn bayqap, әuel bastan biylik jýiesin jaylaghan korrupsiyany joyyp - halyqtyng jasampazdyq qabiletin synap kórgen kim bar? Onyng ornyna: «E-e, búlar qúldyq sanadaghylar ghoy, qolynan ne keledi» dey salu - halyqtan oqshaulanyp ketken biylikting óz qateligi men qogham mýddesine kereghar bolmysyn aqtap aludyng eng onay, eng tóte joly.

Bizde qazir әrkimge birdey mindetti zandy da búrmalau jii kórinis beretin boldy. Eger búl ýrdis odan әrmen úlghaya berse, onda qogham tolyqqandy totolitarlyq qoghamgha ainalary kýmәnsiz. Ázirge avtoritarly qoghamnyng ushyqqan týrine jatatyn totolitarlyq qoghamnyng sipattary payda boluda. Osyny eskere otyryp, әri, oiymyzdy әrmen qaray órbitu ýshin, biz «totolitarizm elementteri aralasqan avtoritarlyq qoghamda ómir sýrip jatyrmyz» degen tújyrymgha toqtalayyq. Ol bizge osynda sóz bolyp otyrghan «qúldyq sana» fenomenin zerdeleu ýshin qajet.

Ótken jyly 60 jasqa qaraghan shaghynda oqys ómirden ótken ayauly dosymyz, filosof N.Seytahmetov «totalitarlyq qoghamda qoghamdyq sana әrqashan fragmentarlyq (shashyranqy degen maghynada) túrghyda kórinis tabady» - deushi edi. (N.Seytahmetov. Nravstvennyy prinsip germanskogo iydealizma. Almaty, 2007 36-b.).

-  Sebebi, totalitarlyq biylik tek qana óz maqsatyna say keletin oi-pikirdi algha shygharyp, ózine «ziyandy» dep sanaytyn oidy túnshyqtyrumen bolady. Ondayda biylikting әreketi býkil qogham oiynyng tútas palitrasyn qamtymauy sebepti - qolgha alynghan memlekettik sharalar da jeke maqsattardy qamtamasyz etumen úshtasyp jatady. Eng ókinishtisi - múnday jaghdayda qoghamdaghy azamattardyng kóbi osy totalitarlyq biylikke tәn fragmentarlyq sanany «shyndyqtyng shyny» dep qabylday bastaydy. Al, shyn mәnisinde, biylikting kózqarasy qoghamnyng shynayy bolmysynan alshaq boluy sebepti, qogham da ózining potensialdy mýmkindigine say damuyn qamtamasyz ete almaydy. Biylik qansha jerden qaytalap  «barlyghy da el-júrttyng mýddesi ýshin» dese de, shyndyqtyng týbi biylikpen astarlasqan elitarly toptyn, yaghni, totalitarlyq biylikting mýddesi tónireginde bolady. Al osylay bolyp otyrghany sebepti, әri, osyghan baylanysty - qoghamgha úsynylatyn «shyndyq» jasandy bolyp shyghady. Múnda qoghamnyng shynayy kelbetin beyneleytin obektivti shyndyq pen avtoritarly biylik úsynghan, dúrystyghyna shek keltiruge tiym salynghan subektivti shyndyqtyng arasy jer men kóktey bolyp  qayshylyq arta týsedi. Eger qogham ózining shynayy bolmysyna say ómirge qoly jetpese, onda ondaghy basybayly aqparat kózderi arqyly qogham sanasyna sindiriletin «shyndyq» deytin shyndyq - shyndyq emes, týpkilikti maqsatynda jalghan bolady.

Qogham turaly nebir ghylymy teoriyalar bar. Ádette kópshilik «arnayy bilimimiz joq, ony týsinbeymiz» dep, ol turaly oidan qashqaqtap, óz betimen jýrgendi qúp kóredi. Solayy solay-au, arnayy bilim bolghangha ne jetsin! Onda qogham sekildi kýrdeli organizmdi úghu da jenil bolar edi. Biraq býkil halyqty osy baghytta jappay sauattandyru mýmkin emes, әri ol qajet pe? Onyng ýstine, qazirgi jaghdayymyzda tym sauatty әri belsendi qogham avtoritarly biylikting mýddesine esh sәikes kelmeytindikten - onday iydeyanyng jýzege asuy da ekitalay...

Degenmen, qogham ómirin úghudyng eng qarapayym әdisteri bar. Eger әrkim  qoghamdy jeke adam taghdyrymen úshtastyra qaraugha ýirense,әri qogham ómirin jeke adam ómirimen salystyra qaraugha ýirense - kóp nәrsening júmbaghy onay ashylady. Ol ýshin adamgha shym-shytyryq teoriyalardyng da qajeti joq - adamnyng ómirlik tәjiriybesining ózi jetkilikti: mәselen, kez kelgen adam tabighatynan berilgen bolmysyna say ómir sýre ala ma? Joq. Eger onday zaman tusa jer betinde әldeqashan újmaq ornauy tiyis bolatúghyn. Adamdardyng kópshiligi ózderine mýmkindik retinde berilgen «júldyzdy ghúmyryn» óz bastarynan ótkermey-aq ómirin sarqyp alady. Degenmen, qalay bolghanda da, adamnyng ómiri bos ótti deuge sirә da bolmas. Ol, bәribir, ózine tabighat jýktegen úrpaq jalghastyru, aldynghy úrpaqtan óz boyyna sinirgen tәjiriybeni (til, mәdeniyet, salt-dәstýr) keler úrpaqtyng boyyna egu siyaqty negizgi adamy mindetterin jýzege asyrady.

(...Bireuler búl missiyany oryndau jolynda keremet etikshi bolyp alady. Biraq ol qabiletine say kompozitor bolghanda - qoghamgha әldeqayda mol payda әkeler me edi?..Endi ol basqa әngime ghoy).

Yaghni, adam sanasy (qoghamdyq sana) kóbine-kóp adamnyng (qoghamnyn) shynayy bolmysyna say kele bermeydi. Onday kezderde biz jeke adamgha qatysty alghanda: «Qolynyng qysqalyghynan erik-jigerin tolyq iske asyra almady» - dep, ózgeni de, ózimizdi de júbatamyz. Áriyne, sonshalyqty qayghyratynday búl tragediya emes, búl - taghdyr. Jeke adamnyng taghdyry bolghandyqtan biz oghan janashyrlyqpen qaray alamyz.

Al óz potensialyn iske asyra almay jatqan qogham turaly ne aitugha bolady? Oghan qatysty janashyrlyq tanyta alamyz ba? «IYә» desek qateleser edik. Óitkeni, biz jeke adamgha qatysty alghanda oqighadan tysqary túramyz. Bólek jaratylysqa say onyng tәni men jan azabyn ózimizdiki siyaqty qabylday almaymyz, tek - janashyr ghanamyz. Al qogham ómirinde biz oqighanyng ishinde túramyz. Sol sebepti de qoghamnyng zary men múny, qinalysy, mesheuligi, nemese, qatygezdigi jәne t.s.s. qúbylystar - sol qoghamda ómir sýrip jatqan әrbir adamdy jan azabyna úshyrata alatyn qúrsaulaghan syrtqy kýshter retinde kórinis tabady.

Qogham qolynyng qysqalyghynan emes, ózining ómirin dúrys úiymdastyra almauynyng saldarynan ózining tolyq potensialdy mýmkindikterin ashpaydy. Sonyng arqasynda qoghamnyng әrbir mýshesi qinalys pen kýizelis jaghdayyna týsedi. Múndayda bóten bireuge emes, ózine ózing «janashyr» bolu (kýresu) qajettigi payda bolady. Sonyng ózinde, onday jogharghy «kýreskerlik qasiyet» kim kóringenge emes, mesheu qoghamnyng qasiretin «óz qasireti» dep úghatyn, qogham bolmysyn fragmentti túrghydan emes, ózi ómir sýrip otyrghan qoghamdy jәne tarih logikasyn birshama tútas qamtugha qabiletti adamdargha ghana tәn bolady.

Osynday astarly aqiqatty úgha qoymaghan bizding keybir lauazymdy túlghalarymyz ben últshyl patriottarymyz «qazaq әli de qúldyq sanadan qútyla almay jatyr» dep qaytalaghandy tәuir kóredi...

Atýsti qúlaq salghan adamgha bәri de solay siyaqty: qúldyq sanamen jýrgen sorly qazaq óz tiline múrnyn shýiirip qaraydy, әdet-ghúrpy men salt-dәstýrlerin úmytuda jәne t.b. degendey. Eger basqasha týiinder bolsaq, onda, búny - osy tarihy kezenge jetip, bizding sanamyzda qalyptasqan qazaq bolmysynyng birtindep joghalyp bara jatqanyna narazylyq retinde aitylghan, әri halyqta oghan qarsy túrugha qayrau ýshin aitylghan jan aiqay dese de bolar edi... Degenmen, osy «qúldyq sanadan qútyla almaghan qazaq» degen sózding tónireginde de biraz oilanyp kórgen artyq emes.

Ábdirashit BÁKIRÚLY

Filosof-publisist,

«Abay-aqparat»

(Jalghasy bar)