Qasiyetti Ramazan aiynyng alghashqy kýnderi «Jas qazaq ýni» gazetinde qos Beybitting arasynda bolghan «EL TYNYShTYGhY TEK HANAFY MAZHABYN MEYLINShE BEKEM ÚSTANUYMYZDA GhANA JATYR!» atty súqbat jariyalandy. Ekeuara әngimelesushilerding aty da, zaty da úqsas eken. Olay deytinim, súqbat alyp otyrghan Beybit Toqtarbay býgingi jurnalist, súqbat berip otyrghan Beybit Saparaly it kóilegin odan búrynyraq tozdyrghan jurnalist.

Qos jurnalist arasyndaghy   diny ahual jayynda órbigen әngimening tújyrymy boyynsha týrli shiyelenister men qiyndyqtardy tuyndatyp otyrghan býgingi diny basqarma sekildi. Sondyqtan ony taratyp, basshysyn tez arada auystyru qajet degen oy aitylghan. Áueli osy diny basqarmagha syn aityp otyrghan Beybit Saparaly degen kim, soghan toqtalyp óteyik.

Qasiyetti Ramazan aiynyng alghashqy kýnderi «Jas qazaq ýni» gazetinde qos Beybitting arasynda bolghan «EL TYNYShTYGhY TEK HANAFY MAZHABYN MEYLINShE BEKEM ÚSTANUYMYZDA GhANA JATYR!» atty súqbat jariyalandy. Ekeuara әngimelesushilerding aty da, zaty da úqsas eken. Olay deytinim, súqbat alyp otyrghan Beybit Toqtarbay býgingi jurnalist, súqbat berip otyrghan Beybit Saparaly it kóilegin odan búrynyraq tozdyrghan jurnalist.

Qos jurnalist arasyndaghy   diny ahual jayynda órbigen әngimening tújyrymy boyynsha týrli shiyelenister men qiyndyqtardy tuyndatyp otyrghan býgingi diny basqarma sekildi. Sondyqtan ony taratyp, basshysyn tez arada auystyru qajet degen oy aitylghan. Áueli osy diny basqarmagha syn aityp otyrghan Beybit Saparaly degen kim, soghan toqtalyp óteyik.

Beybit Saparaly jazushy, jurnalist, QR Mәdeniyet qayratkeri, Halyqaralyq «Ekologiya» akademiyasynyng akademiygi, «Qaghanat» ghylymiy-mәdeny ortalyghy jәne «Qaghanat» konsorsiumynyng basshysy. Osy ataq, abyroyynyng arasyna «dintanushy» degen taghy bir ataghy bar. Búl ataqty ózi qosyp aldy ma, әlde saqaly men «qajy» ekenin eskergen jurnalistter qosyp berdi me, kim bilsin?! Óitkeni, jurnalist bolu ýshin jurnalistika mamandyghyn, agronom bolu ýshin auyl sharuashylyq mamandyghyn, kólik jýrgizu ýshin arnayy kólik jýrgizu kuәligi qajet. Al, endi búl «dintanushymyz» diny bilimdi qaydan alghan? Qanday medresede diny bilim alyp yaky qay uniyversiytetting dintanu mamandyghyn tamamdaghan? Joq әlde, basyna jarasymdy taqiya kiyip, saqal qoyghannyng bәrin «dintanushy» deymiz be? Jә, jaraydy. Deytúrghanmen, jurnalistting syny pikirin biz de ózimizshe talqylap kórelik.

Sózdi súqbattaghy ýndeuge qatysty pikirden bastasaq Beybit Saparaly bylay depti «...Bas mýfty shynymen oryndy paydalanatyn bolsa, músylman ýmbetine jyl on eki ay ishinde jýzdegen mәrte qymbatty úsynystar tastay alady, әrdayym taqualyqqa shaqyra alady. Ol tanda da, keshte de, tipti týn ortasynda da meshitter men medreseler, zamanauy ghalamtor mýmkinshiligin paydalanyp milliondaghan jamaghatqa toqtausyz ýn qata beredi. Allany nege kóp úlyqtap jatsyng dep oghan eshkim syn tagha almaydy. Al aitary tapshy dinbasy kóp tolghatyp, tek әkim-qaralar men Ýkimet mýshelerin ghana nysanagha ústap, diny mәseleden góri sayasi-ekonomikalyq jaghdayatty kóp kóksep, qandy oqighalar oryn alghanda joq bolyp ketip, jeke basy ýshin syn saghat taqalghanda taban asty bar bola qalyp, siz aityp otyrghanday qayshylyqqa toly ýndeu jariyalaydy».

Myna sózden keyin Beybit qajy ózi bayyrghy jurnalist bola túra gazet-jurnal oqyp, teledidar qaraudan qalghan-au, sirә degen oida qalasyn. Baspasóz betterine jariyalanghan Bas mýftiyding ýndeuleri men týrli manyzdy taqyryptardaghy kólemdi maqalalaryna kóz júma qaraghany qalay?!

Mәselen, 2003 jyly Dinbasy Á.Derbisәli hazret týrli qughyn-sýrgin men soghys jyldary qaza tapqan marqúmdardy eske alu maqsatynda «Ótkenge qúrmet - elge qúrmet» degen ýndeu jariyalady. Elimizdegi barlyq meshit imamdaryna sәuir aiynyng songhy senbisi zirattardy tazalau kýni, al 31-mamyrda shahitter men týrli zobalang qúrbandaryna arnap qúran baghyshtaudy tapsyrdy. Búl jyl sayynghy ýrdiske ainaldy.

2004 jyly Mәskeuding Riga metro stansasynda beybit adamdardyng qanyn tókken lankester men Soltýstik Osetiyanyng Beslan qalasyndaghy mektep oqushylaryn kepildikke alghan jauyzdardyng is-әreketi músylmanshylyqqa ýsh qaynasa sorpasy qosylmaytyndyghyn naqty Qúran ayattary men payghambar hadisterine sýiene otyryp aiyptady. Osy jaghdaydy mysal ete otyryp, el músylmandaryn fanatizmnen aulaq bolugha shaqyrdy.

2005 jyly Syrdariya arnasynan tasyp, ejelgi ruhany ordamyz Otyrar audany men Qyzylorda oblysynyng keybir auyldaryn su basqan kezde, Dinbasy Á.Derbisәli hazret «Qiyndyq bólissek qana jenildeydi» degen ýndeu tastady. Qiyndyqqa tap bolghan otandastarymyzdy sabyrgha shaqyryp, barsha el túrghyndaryn jәrdem beruge shaqyrdy. Sonday-aq, osy jyly Úly otan soghysynda erlikpen shayqasyp, tylda janqiyarlyqpen enbek etken atalar men apalardyng enbegin býgingi úrpaq ýlgi tútyp, olargha әrdayym qúrmet kórsetuge shaqyratyn «Atalar erligi bizge ýlgi» degen ýndeu jariyalady.

2006 jyly «Hizbut-tahriyr» aghymy men ismatullashyl tobynyng bet perdesin ashyp, el músylmandaryna atalmysh úiymdardyng qyzmeti men aram oiyn әshkerelep, el birligi men yntymaghyna syzat týsiredi dep pәtuә shyghardy. Osy jyly Iraq músylmandary shiit jәne sunnit bolyp bólinip, qyryq pyshaq bolyp jatqanda Qúrandaghy «Mýminder anyghynda bir-birimen bauyr» ayatyn basshylyqqa alyp, olardy ózara kelissóz jýrgizip, ortaq mәmilege keluge ýndedi.

2010 jyly qyzylaghashtyq aghayynnyng basyna Allanyng synaghy týskende Bas mýfty ózi baryp mәn-jaymen tanysyp olardy sabyrgha shaqyrdy. El músylmandaryna tabighattyng tosyn apatyna úshyraghan qandastarymyzgha jәrdem beruge ýndeu tastap, diny basqarma qyzmetkerleri 1 kýndik jalaqylaryn arnayy ashylghan qordyng esepshotyna audardy.

Kórshi qyrghyz elinde dýrbeleng bastalyp, býlik shyqqanda da Dinbasy músylman balasy qanday da bir kýrdeli mәseleni sheshude qaqtyghys pen býlik jolyn emes, tatulyq pen kelisim, týsinistik, kelissóz jolyn tandau kerektigin aityp, aiyr qalpaqty aghayyndy sabyrgha shaqyrdy.

Endi osy ýndeulerding qaysy birin el mýddesine qayshy dey alamyz? Árbir ýndeu kóterilgen mәselening jýz payyzdyq sheshimin taptyrmasa da búl jaghdaylargha diny basqarmanyng bey-jay qarap otyra almaytyndyghy men az da bolsa ýles qosugha degen janashyrlyq әreketining bir kórinisi. Tipti, әrbir ýndeuine ýn qosyp, jer-jerlerden qoldau tauyp ta jatady.

Búghan deyingisin tizbektemey-aq, elimizding bas basylymy «Egemen Qazaqstan» gazetinde 2011 jyldyng ózinde Bas mýfty Ábsattar qajy Derbisәlining tómendegidey ghylymy izdenisten tughan kólemdi materialdary jaryq kórdi. Olar: «Kair medreselerin basqarghan Otyrar imamy», «Islam: dinderaralyq týsinik pen syilastyq», «Kairdegi Beybarys medresesining tarazdyq ústazy», «Ejelgi Kashmir men Deliydegi Týrkistan perzentteri», «Minajat», «Dinaralyq ýnqatysu - týsinistik bastauy», «Din», «Otandy sýiy jәne yntymaq pen birlik», «Týrkiyadaghy jazba jәdigerlerlerimiz», «Dinaralyq týsinistik - asa manyzdy mәsele», «Qazaqstan - Batys pen Shyghystyng altyn kópiri», «Islam. Qúran. Ghylym», «Ózin-ózi óltiru - auyr kýnә», «Qazaq ruhaniyatyndaghy kerderiyler» t.b. Búl enbekterding barlyghy da halyqtyng imandylyghy men diny tanymyn arttyru jolynda jasalghan qam-hareket.

Al, Ramazan aiyna qatysty jenildik jasau ýndeui birneshe jyl qatarynan jalghasyp kele jatqan dәstýrli ýndeu. Jalpy, júrtshylyq dәn riza. Ýndeu Saparaly aitqanday tek qana ministr men әkim-qaragha baghyttalmaghan. Kәsipkerler men jalpy halyqqa da qarata aitylghan. Sondyqtan ýndeu músylmandar tarapynan qyzu qoldau tauyp, nәtiyjesinde alpauyt sauda ortalyqtary men týrli dengeydegi dýkender Ramazan aiynyng qúrmetine jenildekter jasauda. Búl tútynushylardyng býiirin shygharyp, bayytyp jibermese de edeuir jenildik bolary sózsiz. Basqa merekeler kezinde úiymdastyrylatyn týrli arsyz aksiyalar men últtyq sanamyz ben diny qaghidamyzgha jat kórinisterge kóz júma qarap, jamaghat qoldaghan ýndeudi synaghany nesi?! Ramazan keshirim aiy, jomarttyq aiy, músylman balasynyng iygi is jasauda alaman bәigege týsetin aiy bolghandyqtan adamdardy jaqsy iske ýndeu - jeke bastyng qamy ýshin emes, jalpy júrtshylyqqa qajet.

Óz sózinde Beybit qajy biylghy oraza aiyna baylanysty mynaday baybalam salypty: «...Biraq myqtap eskeretin sharighat mәselesi sol, ramazan aiy bәlenshe kýni anyq bastalady dep bir jyl ne bir ay búryn «kóripkelsymaqtardan» basqa jahan músylman elderi ishinde eshkim de aldyn-ala jar salmaydy...

...Songhy on jyl ishinde bizder orazany әlem músylmandarymen dәlme-dәl uaqytta birge bastaghanymyz siyrek. Ne bir kýn kesh, ne erte bastap ketemiz. Qadyr keshimiz de solaysha jyljuda degen sóz. Al músylman elderining jaghrafiyalyq ornalasqan jerlerine qarasanyz uaqyt aiyrmasy 3-4 saghat ainalasy ghana. Songhy ýsh jyl ishinde myng jyl boyghy atam qazaq aitqan «Otyz kýn orazany» qasaqana 29 kýnge qysqartyp kele jatqanymyz, t.b. jangha batqan mәselelerdi yqtiyattap bir jýiege týsiruge bolar edi», - depti.

Ay kýntizbesi boyynsha, bir ay - 29-30 kýn. Sýiikti payghambarymyz (s.a.s.) ómirinde 9 jyl oraza ústaghan bolsa, sonyng 4 jyly 29 kýn, 5 jyly 30 kýn etip ústaghan degen derek bar. 30 kýn orazany qasaqana qysqartyp otyr deu orynsyz uәj. Mәselen, biyl Ramazan Reseyde - 29 kýn bolsa, enshisin alsa da, Reseyding qolastynda jatqan Tatarstanda - 30 kýn. Al, Týrkiyada - 29 kýn. Aldyn-ala eshkim habarlamaydy dep jar salmas búryn astronomiyalyq esepke sýiengen Týrkiya Dianet ister basqarmasynyng saytyndaghy (http://www.diyanet.gov.tr) 1900 jyldan bastap, 2015 jylgha deyin kórsetilgen Ramazan men Qúrban ait uaqyttaryn qarasanyz etti. Týrikter biylghy emes, aldaghy 4 jyldyng uaqytyn jariyalap qoyghan. Jerden jeti qoyan tauyp alghanday jónsiz baybalam saludyng qajeti qansha?!

Sózimizge myna bir riuayatty dәiek etkendi jón kóremiz. Sad inb Áby Uaqqas (r.a): «Birde payghambarymyz (s.a.s.) bizding aldymyzgha kirip kelip, qoldaryn bir-birine úryp: «Ay mynaday, Ay mynaday, Ay mynaday» dep eki ret on sausaghyn kórsetip, ýshinshisinde bir sausaghyn júmyp toghyz etip kórsetti», - dep riuayat etedi. (Imam Ahmad pen Imam Mýsilim jetkizgen). Demek, hadiste aidyng 29 kýn bolatyndyghy da aitylyp túr.

«Din mәselesinde pikirtalasu mәdeniyetin jaqsy mengermegen» dep býkil Qazaqstandaghy imamdargha topyraq shashqan B.Saparaly ózining mynaday jala jabu mәdeniyetimen ýlgi kórsetudi jón sanapty: ...«Tipti, Abay.kz, Zona. kz, BAÁ-gi «әl-Bayan» gazetinde atap kórsetilgendey, ótken jyly bas mufty arab baylarynan Qazaqstan músylmandary qajettilikteri ýshin dep 13 million AQSh dollary kólemindegi jariya sadaqa alypty. Qayda, qanday maqsatta júmsalghany eshkimge belgisiz búl qarajatty tiyisti zang oryndary múqiyattap tekserse, aqiqat jay ornyghar edi. Paqyrdyn, miskinnin, kembaghaldyn, jetimder men jesirding aqysyn jemey mәseleler naqty, josparly jariya týrde jýzege asyrylyp jatsa, halyqtyng әleumettik әlsiz toptaryna óte ýlken sep bolar edi...».

Qúranda kýmәnning kóbi kýnә ekenin eskertken. Sondyqtan әrtýrli alyp-qashpa әngimege qarap, kuәgersiz ýkim aitu sharighat túrmaq adamgershilik qaghidasyna qayshy emes pe?!

Bas mýfty Á.Derbisәli hazret elimizding әrtýrli aimaqtarynda meshit ashu saltanattaryna qatysyp jýr. Qonaqshyl qazaq halqy auylyna at terletip kelgen Dinbasyna qúrmet kórsetip, biri iyghyna shapan japsa, endi biri әbzeldep at mingizip jatady. Dinbasy sol syilyq berushiden: «Búl syilyqty maghan berip túrsyz ghoy, ә?! Múny ne istesem de óz erkim ghoy», - dep súrap alady. Álgi adam basyn qayta-qayta iyzep: «IYә, búl sizge arnalghan syilyq», - degen song shapandy sol auyldyng eng ýlken qariyasynyng iyghyna jauyp, al sәigýlikti múqtaj otbasynyng balasyna mingizip ketedi. Syi-siyapat kórsetushi adamdar «búl syilyq sizge arnalghan, óziniz aluynyz kerek» dep shulasyp qalyp jatady. Múnday jaghdaygha óz basym birneshe ret kuә boldym. Eger Bas mýftiyding iyghyna jabylghan shapandardy jinasa, tek qana sol shapandardy satugha arnalghan bir dýken ashugha bolady. Sonday-aq, mingizilgen attardyng da birneshe ýiir jylqy bolar kezi boldy. Múny mysal etip otyrghan sebebim, jeke basyna jasalyp otyrghan syi-siyapattan bas tartqan adam paqyr men miskinnin, jetim men jesirding aqysyn jep, qayyrymdylyqtan týsken qarajatty jeke basynyng paydasyna asyryp otyr deui - baryp túrghan jala. Diny basqarmanyng budjeti men qayyrymdylyqtan týsken qarajat tek qana asyl dinimizding jolynda júmsalatyndyghyna esh kýmәn joq. Eger tittey de úyatynyz bolsa, búl japqan jalanyz ýshin diny basqarma men onyng Basshysynyng aldynda keshirim súraghanynyz jón.

Arysy Mekkege bir ret, berisi Týrkistangha tórt ret baryp, «dintanushy» atanghan aqylmangha aitarym, әueli 3 jyl medrese qabyrghasynda yaky 4 jyl Islam uniyversiytetinde arnauly diny bilim alyp, sosyn auyldyq meshitte jalaqysyz imam bolyp qyzmet atqarsyn. Auyl jamaghatynyng ruhaniyatyn kóterip, sosyn audandyq dengeyde qyzmet jasasyn. Qala, oblys ortalyqtaryndaghy meshitterde qyzmet atqaryp, shynayy ahualmen qanyqsyn. Bir sózben aitqanda barlyq baspaldaqtardy basyp ótip, týrli dengeydegi jamaghatpen júmys jasap kórsin. Osy qyzmetter barysynda otbasyn asyray otyryp, halyqty ruhany nәrmen susyndandyrsyn.

Qazaqstandaghy barlyq imamdar sauatsyz dep sanaytyndar, býginde talas-tartys tughyzyp otyrghan týrli mәselelerge qatysty Qúran men sýnnetke jәne Hanafy mazhabynyng ústanymyna say tyng enbekter jazsyn. Aqylgha qonymdy tyghyryqtan shyghar týiitkildi joldy núsqasyn. Al eger búlay batyl qadam jasaugha nәpsisi jibermey yaky bilimi jetpese, negizsiz ósek-ayang aitatyn eki eli auyzgha bir eli qaqpaq dep auzyna tas salyp jýrsin!

«Sizdi mýftiylikke úsynyp jatsa, qalay qaraysyz?», - degen saualgha qúramynda ózinen basqa qyzmetshisi sausaqpen sanarlyq mekemening basshysy B.Saparaly bylaysha jauap beripti: «El auzyna qaqpaq bola almaysyz. Anghal qauym kim únap qalsa, sony dereu bolashaq muftiylikke layyq eken dep jatady. Ózgeristi, janghyrudy qalaghandyqtan bәiek bolyp, bata berisip jatady. Qarapayym jamaghattan bastap jer-jerdegi dindarlar qauymy Elbasynyng aldyna deyin key-keyde osynday úsynystar kóterip qalatynyn songhy on bes jyl boyy estip kelemin. Ýlken ýmit arqalap, shyn niyetimen pikir bildirgen el ardaqtylaryna istiyghfar aityp, alghystan basqa aitarym joq», - dep aghynan jarylghan aghamyz ótken qúryltaylarda mýftiylikke layyq dep ózi sanaytyn birshama kisilerding aty-jónin atay kele aldaghy uaqytta alda-jalda qúryltay kezekten tys ótip jatsa, ýnsiz qala almaymyz, - depti. Sóitip mýfty boludy jatsa-túrsa armandap, týs kórip jýrgen qajy: «Bizding atymyzdy aityp bas mýftiylikke úsynar bolsa, qiyn da syndarly kezende enbegimizdi elep eske alyp jatqan jamaghatqa dәn rizashylyghymyzdy bildiremiz. Bas muftiylikke tap osy almaghayyp zamanda kimder layyqty degen kókeydegi úsynystarymyzdy da býkpesiz ortagha jayyp salamyz», - dep sypayylyq synay tanytypty. Demek, әngimeni әriden әkelip, «mýfty bolugha men әbden layyqpyn, mýfty bolugha dayynmyn» degen sózdi aiqaylap aitqysy kelip túr. Kókek óz atyn shaqyrghanday, búl sózderi B.Saparaly myrzanyng kezekten tys qúryltay bolyp jatsa, óz-ózin úsynu maqsatyn kózdegen saylau aldy baghdarlamasy ispetti. Alayda, óz salasy boyynsha «Elarna» telearnasynyng kósegesin kógerte almay qyzmetten shettetilgen adam, 11 million músylmannyng ruhany kókjiyegin ashyp, diny basqarmanyng bedeli men mereyin arttyryp, týrli diny mәselelerdi sheshe alatyn ruhany basshy bolugha layyq dep kim aita alady?!

«Ótkelde at auystyrmaydy» demekshi, býgingi bar mәselening sheshimi Bas mýftiydi auystyru emes, zaman talabyna say qyzmeti týzelip kele jatqan diny basqarmagha jan-jaqtan qoldau kórsetu. Bolashaqta mýfty bolatyn adam, býgingi mýftiymen dengeyles bolmayynsha diny basqarmanyng júmysyn damytyp-órkendetui jәne onyng ishki-syrtqy bedelin ústap qaluy neghaybyl. Qúdaygha shýkir, býginde diny basqarmada Mysyrda, Týrkiyada jәne Núr-Mýbarak Egiypet Islam mәdeniyeti uniyversiytetinde bilim alghan bilikti de bilimdi mamandar qyzmet etude. El músylmandarynyng ruhany iydeologiyasyn bir ghana adamgha yaky sausaqpen sanarlyq ghana qyzmetkeri bar diny basqarmagha artyp qoy dúrys pa?! Qit etse, diny basqarmagha qaray shoqpar ala jýgirmey onyng mәrtebesin kóterip, qarjylyq tetigin sheshu qajettiligi uaqyt kýttirmeytin mәsele ekenin jauyr bolsa da aitudan jalyqpau kerek. Sonda shtat ta kóbeyip, qyzmetting órisi de keneyedi, bedeli de artyp, birshama mýmkindikterge de ie bolary haq. Ár tústan itshe talamay, júdyryqtay júmylyp, biriniz «qajy», biriniz «dintanushy», endi biriniz «jurnalist» bolyp, meyli kim bolsaq ta ata dinning janashyry hәm jәrdemshisi bolayyq!

Enbek demekshi, Bas mýfty Á.Derbisәli hazret diny basqarmagha kelgennen beri «Islam jәne zaman», «Jahan name», «Islamnyng jauharlary men jәdigerlikteri», «Úlyq imam, imam Aghzam Ábu Hanifa», «Áz-Payghambar hazreti Múhammed», «Qasiyetti Qúran», «Ramazan - núr shashqan ai», «Qúrban ait - qútty mereke», «Kurban ait - blagoslovennyy prazdniyk», «Qazaqstannyng meshitteri men medreseleri», «Islam - religiya mira y sozidaniya» atty enbekteri jaryq kórdi. Múnyng barlyghy da asa izdenispen, shynayy yjdyhattylyqpen dýniyege kelgen enbekter. Ásirese, «Jahan name», «Islamnyng jauharlary men jәdigerlikteri», «Qazaqstannyng meshitteri men medreseleri» atty enbekteri bir-bir ghylymy zertteu instituttary ainalysatyn dýniyeler. Dinbasy Á.Derbisәli hazret ótken ghúlama babalarymyz jayynda tyng derekter tauyp, olardyng enbekterin tanystyruda. Ol ýshin eshkimnen aqy da, alghys ta súrap otyrghan joq. Osynday auyr jýkti mindetsinbey kerisinshe, perzenttik boryshym dep biledi. Sondyqtan auyzdy qúrghaq shóppen sýrtpey, ghalymnyng enbekterin baghalay bilu qajet. Týrli «dintanushysymaqtar» myqty bolsa, tasadan tas atqansha osynday enbekter jazyp, el iygiligine úsynsyn. Bizge qajeti sybyr-sybyr ósek emes, naqty is. Meninshe, әrbir adam «el iygiligine qyzmet etu ýshin basshy bolu shart emes» degen qaghidany ústanyp, dinge, últqa, qoghamgha óz qyzmetining ayasynda ayanbay enbek etip, paydasyn tiygizgeni jón.

Beybit qajy, sizdi qazaq ruhaniyatynyng janashyry, Qúranda ghaybatty bauyrynyng etin jeumen balaghan Allanyng qúly, bóten bireudi ósektep, ghaybattaghan adamdy qústyryp, ayat aqiqatyn sahabalaryna kórsetken payghambardyng ýmmeti dep bilemiz. Sondyqtan layym músylmandyqtan tanbay, naghyz mýminge tәn is-әreket tanytsanyz etti. Qazaqstan músylmandary diny basqarmasynyng qyzmetine tileules bolu - el birligi men yntymaghyn oilaghan sizdey qajynyng azamattyq әri músylmandyq boryshy dep bilemiz.

Jaryqtyq halifa Omar (r.a.) kisi qolynan auyr jaraqat alyp, ózine músylmannyng emes, mәjusiyding (otqa tabynushy) qastandyq jasaghanyn estip jany jay tapqan eken. IYә, ol kisi ólimnen qorqyp emes, aqyret kýni músylmanmen jagha jyrtysyp jatudan qoryqqan-dy. Sondyqtan ay men kýnning amanynda bir-birimizge jau bolmay, syilastyqpen әri qúrmetpen qarayyq! Býgingi tәuelsiz elimizding әrbir agha buyny ózining ýlgili is-әreketterimen ghana keyingi úrpaqtyng sanasynda qalsa eken dep tileymiz. Payghambarymyz (s.a.s.) jәnnatqa kiruimizge kepildik bergen til, kóz, eki búttyng arasyndaghy mýshelerimizge әrdayym saq boludy Jaratqan nәsip etsin!

«Abay-aqparat»