Qazaqtyng qaysar túlghasy, memleket jәne qogham qayratkeri Imanghaly Núrghaliyúly Tasmaghambetovtyng ayauly anasy Dildә Matayqyzynyng dýniyeden ótuine baylanysty ardaqty aghamyzdyng kóniline – jebeu, jigerine – medet bolsyn, degen aqshanqan peyilmen atalmysh dýniyeni úsyndym...

Avtor

(Dala dastanynan ýzindi)

Imanghaly Núrghaliyúly Tasmaghambetovke!

 «Men Shynghyshanday baqytty bola almadym!»

Napoleon Bonapart

«Órteyin dep otqa kómdim,

Ot jýregim janbady...»

Shәkәrim Qúdayberdi.

 

Ardaqty agham, syilasym!
Essizderge – qighashym,
Teksizderge – qimasym,
Abadanym, Imashym!

Jýregime syighasyn,
Izetim zor, syy basym.
Ilki toptyng ishinde,
Ilip alar túlghasyn!

Asyl-múrat últtyn,
Mýdde-múnyn qughansyn.
Baba qybyn qúbaqan,
Kisilikpen jighansyn!

Súrly-satpaq say-belden,
Kerbez-kórkem Ay kórgen.
Bayanyna barynnyn,
Baquatyng say kelgen...

Myng qúbylghan dýniye,
Múnsyzdyghyn úrlasyn.
Belin budy beybaghyn,
Bastan batpan úrghasyn!

Qara qalam – aldaspan,
Qany tamghan syrlasym.
Tas uatqan ot tilim,
Dauyldatqan búrqasyn!

Qanym qyzyp túrghasyn,
Shyn aqiqat – úlgha syn.
Ádildikti attaman,
Attyng basyn búrghasyn.

Qyzyl esti teristen,
Qyjyldasyp, kerisken.
Armanymnyng aq dәni,
Mazalady meni ishten.

Suaryp kýn núrymen,
Kómkerip dýr-gýlimen.
Tozghan aidyng synyghyn,
Japtym joryq jyrymen.

Kónili-kýp alashtyn,
Janar-jasy qúrghasyn!
Múzdymúhiyt-zarymdy,
Qalyng qazaq tyndasyn!

Bissmillah – Til nәri!
Úly Allanyng qúlymyz!
Álhәmynan әldenip,
Baghalanghan qúnymyz.

Qorghanymyz Ál-Hafiiyz!
Peyish tóri – tura Jol.
Uaghdagha ilandym,
Kýnәmizdi jughan Ol!

IYe-iylham búiyrghan,
Imanymmen syiyngham!
Jeti nasyr, aq núry,
Sybyzghylap qúiylghan.

Aspan asty, jer ýsti,
Haqtyng isi kelisti.
Jalghyz Ózi sheshetin,
Ony menen teristi.

Tanghy sahar tәubeni,
Qabyldaghay, IYemiz!
Janabyna ylayyq,
Basymyzdy iyemiz!..

Raqymgha múqtajbyz!
Jarylqaghay, Jabbarym!
Jaghym talmay Kýrsindi,
Dәriptedim, maqtadym!

Dil suaty – Qanaghat.
Din quaty – Ynsap-ty.
Jarylqaytyn qanasty,
Toltyratyn qúrsaqty.

Talay shortan short synar,
Nәpsi toryn qúrghanda.
Kýibeng qughan kýnkilmen,
Túnshyghady tyrbandap...

Ala jipti attama,
Jalau jalghap jylmangha.
Bayany joq bes kýnde,
Bylapytqa bylghanba!..

Aldamshygha «ah» úrma,
Alqauyn úq Ámirdin.
Han IYening – haqy emes,
Búiryghy Haq Tәnirdin!

Tanbalama sýiekti,
Sybaylasyp syrdangha.
Han IYeni qaytemiz,
Jan IYemiz túrghanda!

Ghafuur Jalghyz IYemiz!
Múhammedim – Elshisi!
Ýmbet sýigen nәbiyge,
Tuylmaghan teng kisi!

IYen aqsa mol meyir,
Iman tatyr tilge shyn.
Múhammedting ýmbeti,
Eki dýnie – birgesin!..

Ghún men Týrki túqymy,
Zaman jalyn júlqyndar!
Asyl tekti úlanyn,
Artyq tughan júrtyng bar!..

Qan ansaghan dúshpannyn,
Bassýiegi qorymda.
Mórli bayraq jeldegen,
Móde qaghan qolynda!..

Kýl-Teginning qahary,
Kýn týbine jetkendey!
Bilte qaghan – berekem,
Namys jighan, kek bermey...

Qaghan kegi – qorghasyn,
Berik qaqqan taghasyn.
Shylghau etken ayaqqa,
Jaudyng jyrtyq jaghasyn!..

Er Týrikting baytaghy,
Orda-Balyq – tiregi.
Sary teniz, Aq teniz,
Emen-jarqyn jýzedi.

Álem-alty órkennin,
Keppeytúghyn siyasy.
Eng shoqtyghy biyigi,
Týrki imperiyasy.

Aya-aynala, súlu su,
Inju kól, múz dariya.
Arqyraghan kóp ózen,
Alty arysqa jariya.

Altyn taghy alauly.
Baraqaty qasynda.
Jarty jerdi qamtyghan,
Kiye-tәji basynda...

Topyraghynda Túrannyn,
Sibirde de – týrkiler.
Oghyzdar men hazarlar,
Týrki dese silkiner.

Edil qaghan – Atilla,
Jauda ketken kegi myn...
Qytay menen Rimdi,
Eniretti Edilim!

Qaghandyghyn, handyghyn,
Halifatyn arabtyn.
Horezm men Parsyny,
Er qaghanym taratty.

Tarazymdy tәrkilep,
Farabymdy búiyrtty,
Núrly Otyrar – Farabym,
Otty júrtyn úiytty...

Úlys qúty tayghanda,
(Jatqa alaqan jayghanda)
Qanjar salsang qandasqa,
Qabir qalar qay manda?!.

Qúiyn – qúryq shaldyrmas,
Tegeurini aldyrmas.
Zorgha zәru qarasha,
Qara qardy taldyrmas!

Tudy Temir, Temirshi.
Jenisterdi qúshqan myn.
Qamauteri jarylyp,
Aqty qany dúshpannyn!

Tәnir Ózi tandaghan,
Bes qaruyn qamdaghan.
Keudesi ken, quat zor.
Sayypqyran, Er Qaghan!

Qonyrat qyz – anasy.
Bolmaq emes, jәy kisi...
Aq bәibishe – qonyrat,
Shynghys Qaghan – Qay kisi!?.

Shekken tepki teksizden,
Keudesi lyq qayghysy.
Týrikke Haq búiyrtqan,
Jannyng jaysan, jaylysy.

Tiyegi – Úly Dalasy,
Sýiegi – týrik balasy!
Qonyrattyng jiyeni,
Qazaqqa joq alasy...

Aq kiyizge kótergen,
Shynghys handy Týrkiler!
Nayman, kerey, qonyrat,
Asqaq aty dýrkirer!

Jalayyr men qypshaghym,
Qiyatym hәm merkitim.
Altay tauyn andyzdap,
Eren ósken, erki tyn!..

Tәnirine tabynghan,
Qabyl bolyp batasy!
Kóshpendisi Altaydyn.
Aldaspannyng atasy.

Shynghys – týrki qaghany,
Múrageri Ghúndardyn.
Qaghanaty Týrkinin,
800 jyl túrghan Kýn!

Ana sózi Shynghystyn,
Qazaq-nayman tili edi.
«Shaghatay» dep atalghan,
Týrki tilding biri edi.

Tengesinde Shynghystyn,
«Qazaq» degen sóz bar-dy.
Imanymen kýidirgen,
Satqyndar pen azghandy.

Qara tuy Qaghannyn,
«Qara sәlde» atalghan.
Taza tili qazaqtyn.
Aralaspas jat arman.

El basshysy – «Qontayshy»,
«Han» sózi joq mongholda.
Qazaq tili – «Han» degen,
Tasqa basqan tanbamda!

Nókerleri qaghannyn,
Týgelimen týrkiler.
Altyn, Tegin, Úrynhay,
Reti joq irkiler.

Jebe, Shynqay, Múqaly,
Shәmshi menen Alaqús.
Toqtabek pen Ketebek,
Tastýnektey taramys.

Joshy menen Batu han,
Nar senimge jarapty.
Alauly Altyn Ordany,
«Tәnir syiy» sanapty...

Orasan kýsh ormandy,
Ylghy otqa oraghan...
Altyn Orda 300 jyl,
Shygharmaghan tabannan!

Taqymy Edil qaghannyn,
Ghasyr boyy basty da...
Qaghanatty Hazardyn,
100 jyl týsti astyna.

Azap, qorlyq, taptalu,
Qabyrghasyn syndyrghan.
Boz samalday bostandyq,
Janar aldyn túndyrghan.

Zalym Petr Birinshi,
Jarlyq qyldy, zar qaghyp:
«Músylmandy qyryp sap,
Kózboyaumen aldalyq!»

Berekesiz kýy keshti,
Biyliginde az-aq kýn.
Jany qalmay shoshyndy,
Qaharynan qazaqtyn!..

Myng jyl aldyn Qashqariy,
Týrki tilin týletken.
«Júldyzdy aspan» kartasyn,
Úlyqbegim – núr etken.

Arada ótip toqsan jyl,
Kopernik tuyldy.
Úlyqbekting qolyna,
Qúya almaydy suyndy.

Bir qol shyghyp jenimnen,
Bir ghaziz bas jaghadan.
Yntymaghym úiysqan,
Ótken kýnim alaman!

Kók aspannyng tireui,
Qara jerding qyrtysy.
Kók Týrikti demedi,
Kýresuge júrty ýshin!

Jusan-samal, tughan jer,
Atameken ayauly.
Ruhynmen tazartam,
Keudemdegi qayaudy.

Taghdyr – Tәnir jazuy.
Ghaffar isi qiramas.
Sybaghasyn Qaghannyn,
Qayyrshygha syilamas!

Kópe-kerneu kesirlik,
(Kókiregimdi kirletti)
Qayyry joq qaragha,
Qaghanymdy ýlgi ettim!

Esim hanym eruli,
Ense biyik qandasym!
Qasym hanym qaruly,
Quat-qolyng talmasyn!

Týlki jazyp týginen,
Shybyn janyn qorghay ma?
Qalyng nudyng qysasyn,
Alla jazdy mandaygha...

Shanshuly elim qapaly,
Jyqty tauyn – tapaly,
Berekesiz bes kýnde,
Jetpis jamau shapany.

Azarlyqtyng dauysy,
Qarqylynday qarghanyn.
Qútyrdy qúl-qútanyn,
Qúdyqqa sap qarmaghyn!

Namys – týni qantardyn.
Ayazy atan jyghatyn.
Bekzatsyzdyq – beydaua,
Dilmar bilmes shyn atyn.

Aqpannyng aq týtegi,
Qydyrma jel, qarang kýn.
Syya qoymas kóilegi,
Shyn Adamgha – nadannyn.

Qúralaydyng salqyny,
Qyraulaghan qyrqany.
Qara nadan – tar tesik,
Qarandaydy shyntaghy.

Auzy qisyq bolsa da,
Bay balasy sóiledi.
Dóp tiygizgen ghalymnyn,
Sardar sózi beyneli.

Qara ormanday qalyng em.
Qatar siyrek azarday.
Órt-ózegim auyr zar,
Qayghym qara qazanday.

Arystanday aibarly,
Namysty elim, qaydasyn?
Alayaqtar Ay bardy,
Asyryp san ailasyn.

Eki ezui kópirgen,
Kóseutildi «kósem» kóp,
Sayrat kýndi, tәtti eles.
Ózeuregen «esem» dep.

Qamshy ústar Qadirmen,
Úlyqsyzdan ulanghan.
Shat-shadyman kýn keshti,
Shatalardan tughandar.

Qandykóilek kiygenin,
Kórgensizge ylaylandy.
Qotanayaq jabylar,
Jaryspastan bәige aldy...

Aynymaly adamy,
Qyz – qylyqsyz, bala – súr.
Jerge jýzin jasyrdy,
Iyq sýier Janashyr.

Qiyas, qiyn, zombylyq.
Zorlyq, jala, qylmysyn.
Kópe-kerneu jәbirlik,
Qúl jasady – úldy shyn.

Opasyzdy mansapshyl,
Onghaq qyzyq jelpidi.
Mәngip әngi esektey,
Eserlenip, kerkidi.

Bitisi kem bosborbay,
Ay betinde – aighyzday.
Miskin-úsqyn mýsirke,
In auzynda bayghyzday.

Biyshigeshting sert-sózi,
Bata jýrmes, bos tabaq.
Qayqandaydy ingendey,
Andyghany qas-qabaq...

Asau ózen, túnyq su,
Bylghanbaydy ylaygha.
Qansyq tusa – tansyqtan.
Sәule qúimas shyraygha.

Sanasy kem sandughash.
Salghan eldi búlghaqqa.
Nәmsiz jerge shóp shyqpas.
Túqym ónbes qúrghaqqa...

Kózi tura Qúdaydyn.
Dәrgeyi dәu – dóng ýsti.
Myng qúbylyp, mort syndyq,
Qasterlemey kenishti...

Izi – suyt, týs – suyq,
Jetesiz kóp, tar manday.
Topqa týser tarpannyn.
Qúr qanqasy qalghanday.

Tensinbegen Tórbasy,
Mensinbegen Tórbiyi.
Talay túma talant,
Jalghyz qaldy erbiyip.

Auma-tókpe qu tirlik,
Biteusizdik býginin.
Bylshyldaydy Bas biyin,
Bylqyldaydy júlynyn...

Qyryq qyrsyq jabysqan,
Qapersizding qasyna.
Býrkengenin qoymasa,
Býrge qaptar basyna...

Jaysandyqqa júghyspas,
Jalang búttyng syltauy.
Qyryq sidik qosylsa,
Tausylmaydy búltany...

Qúrt-qúmyrsqa qaptady,
Arqa kenge jayghasyn.
Jalghan jiyn әupildep,
Moldas qúrdy jayghasyp.

Meyirimsiz jelauyz,
Ýrlep-ýrdi shyraghyn.
Ayaq – kórde, bas – tórde,
Aq shatyrda – qúladyn.

Qústyng qúly qúladyn,
Sadagha ket, súnqardan!
Tyshqan ústap, as qylyp,
Qúba shynnan qúr qalghan...

Nar atannyng tósine,
Qolqa-qalqan jarasar.
Shauyp qana týzersin,
Qisyq bitse qara tal...

Qaspaq qyrghan qat-qabat,
Qarapayym mayyspas.
Qúrttan taza dingegi,
Ala qayyng qayyspas...

...Berekesiz, birliksiz,
Bekke – aila, baygha – syn.
Aybaltandy ótkirle,
Jau tastamas qaylasyn!

Sary ormangha órt qoyghan,
Toqtamysym – asyldan!
Tәmәm júrty sәjde qyp,
Mәsi sýiip, bas úrghan!

Teris týsse boz qalqan,
Batys betkey shang tolghan.
Oraz-Múhammed kepilde,
Opyq jemey, oq jonghan...

Kónili – lay, kózi – las,
Kórisuden ne payda?!.
Serti – shylyq, sóz – bylyq,
Kelisuden ne payda?!.

...Altyn shapaq araymen,
Tapyranym tynystar!
Qyr astynda qúnys bar,
Qynabymda qylysh bar!..

Bazynasy kiyeli el,
Qús-úiqyma jii ener.
Baghy tayghan bayghúsyn,
Bir Allagha sýiener!

Kýldibalam kókjiyek,
Keudem kermek túnady.
Ózek shoqtay shyjghyryp,
Kózimde jas túrady.

Suytqanmen syzdatyp,
Jýregimde jaram myn.
Ystyq qany boyymda,
Qyran menen qaghannyn!..

Meyirimdi Jaratqan,
Qúlatpasa sanaqtan.
Jarau-jaudy sýiregem,
Túlymynan qan aqqan.

Nayza úshyn batyryp,
Omyratqasyn jayghagham.
Teke-dauysyn baqyrtyp.
Kýtir-kýtir shaynagham!..

Mýkәmmalym manyzdy,
Dәmelisi dónesten.
Telegeyli pәk peyil,
Jinay almas tegeshpen.

Kedey-kepshik, joq-jitik,
Jetim-jesir qol jaydy.
Ghәrip-ghәsir, shyn peyil,
Er múratyn tolghaydy...

...Saqarasyn qazaqtyn,
Kók maysamen kómkerem.
Ary móldir bekzatym,
At suardy ertemen...

Qamys ormay qimadym,
Shegirtkening shyrylyn.
Nәletige negizsiz,
Qaramadym búrylyp.

Kindik qany zangharda,
Tau taghysy emes pe em?!.
Qos qabylan qos tikse,
Jauy qalmas egesken!

Jaylau-jayy shyn-qúzda,
Jolbaryspen teneskem.
Yrghyp-qarghyp ótermin,
Jeti qyrqa-belesten!

Betegeden bel qalar.
Doghasy dýr dónespen.
Beging ketse, el qalar,
Balasy bar tel ósken!

Daralanghan isimen,
Jagha bolghan kishige.
Ot-ruhty Beybarys,
Súltan kirdi týsime...

...Úmytpaydy jebir-jau,
Qan sasyghan tandardy.
Abadanym tórde ústa,
Kenesary qanjardy!

Kenesar – úly han!
Zady asyl, qúshtarmyn!
«Últtyng saghy syndy» deu,
Sandyrghy dúshpannyn.

Almas ruh alapat,
Mәngi ólmeske tendelgen.
Songhy han әr qazaqtyn,
Jýregine jerlengen!

Asyq týsip alshydan,
Bir kýn shyghar Jaz-kýnim!
Tabysarsyng basynmen,
Kenesary Mәjnýnim!

Shemen sherim shegiren,
Qatalaghan kegim en.
Mýmin tóri tura jol,
Matay kóri – bóriden.

Borandatty batysym,
Shyjghyrady shyghysym.
Kóz janaryn jasytyp,
Jaraspaydy túrysym...

Qúlynymdy tay qyldym,
Alqauynday aighyrdyn.
Shýrshitterdi shiritti,
Abylayday aibyndym!

Aqtamberdi nar jyrau,
Tasqa salsang mayyrylmas.
Óshpeytúghyn ór sózi,
Qynabyna qayyrylmas:
«Abylay qonghan keng qonys,
Elsiz bolar deymisin...
Oryn tapqan er jigit,
Jersiz bolar deymisin.
Orda tigip ornasa,
Tórsiz bolar deymisin!»

Topyraqtyng qadiri,
Tatyghanda tandaygha.
Jer tarpyghan arghymaq,
Jәili jýris tanday ma?!.

«Abylay»-lap attandap,
Qosylady aighaygha!
Bayany ýshin elinin,
At sharshatyp shalghaygha!

Túyaghyn jelge ilgizgen,
Narqyzylyn mingizgen.
Bata berip Bógenbay,
Abylaydy bilgizgen.

Uytty-otty balagha,
Tanba salyp dana agha.
Qyryq ru qazaqtyn,
Sәigýligi sanaghan.

Atoylatyp tezdegen,
Shoqpen qatty jez degen.
Saqta, depti, túlpardy,
Kek alatyn kez keler.

Narqyzyl – kóz qarasy,
Qalyng jýrek jarasy.
«Abylayly» úranda,
Taymaghan esh taghasy.

Qol synsa – jeng ishinde,
Bas jyrylsa – bórikte.
Jaudyng qany qarayghan,
Jibermeydi erikke...

Salaq qylma syryndy,
Dosyna da, qasqa da.
Óning menen týsinde,
Aqberendi tastama!

Taza niyet, pәk peyil,
Túnyq túma laylamas.
Kók bayraghyng – әdil oi,
Oygha – nayza boylamas!

Adalyndy lastama!
Qasyq qanyng aqqansha!
Azaymaghay aibatyn,
Aray Kýning batqansha!..

Jaydaq payym jigersiz,
Jazyghynan jel ketpes.
Manyz-mýdde terende,
Tister at – tis kórsetpes...

Jabaghy-jýn jamannyn,
Kór-kókeyin teskeysin!
Jәdiger-jer betinde,
Ghadil ghúmyr keshkeysin!

Ala balta suyryp,
Aymauytpen qorghandym.
Syrdariya shalqysa,
Kóne Hazar tolghandy.

Attyng buyn suytpan,
Qamdap jaraq-keregin.
Jaralghangha senbeymin,
Jaratqangha senemin!

Qyzyl inir jylymshy,
Qayym qazaq jylynshy!
Toqsan myng at shapqanda,
Abadanym – BIRINShI!

Kýngey teris tartylsa,
Tilersekti shang qabar.
«Abadannan aiyrylsa,
Hәr bir itke jem bolar».

Alty qanat Alashtyn,
Qozy-laghyn tay dersin!
Qara sudan – lay kórmey,
Qara týnnen – Ay kórsin!

Almaty shәri.

09.12.2018-24.04.2019.

---

Abadan, abdan, abdana – qasqyrdyn ýiirin bastaytyn arlan, kókjal. Abadan – jaugershilikte qol bastaytyn myqty túlgha, kóshbasshy, aqyn-jyraular «Abadan bayraqty» deytin erjýrek qolbasshy. «Shekti Mónke biy, sherkesh Týrke biy, tana Núrke biy aitty» degen sózderde kóp kezdesedi. «Abadannan airylsa, Hәr bir itke jem bolar» Qaztughan jyraudyng óleni.

Ál-Hafiiyz–Alla Taghalanyng 99 esimining biri, Saqtaushy, qorghaushy.

Ál-Ghafuur–Alla Taghalanyng 99 esimining biri, Keshirushi, Keshirimdi.

Janaby – qúzyreti hәm qúdyreti.

Qanas – әielding jatyry, últabary.

Niyqmet – azap-tozaq.

Saygez – sadaq jebesining bir týri.

Temir, Temirshi, Temudjin – Shynghys han.

Ángi esek – esekting erkegi.

Ál-dýrman – әl-dәrmeni, kýsh-quaty.

Jamighy – býkil, kýlli, barlyq, jamaghat. «Atamyz alys bolghanmen, Jamighy qazaq bir tughan» «Ýsh ghasyr».

Esil – ózenning aty.

Orystyng himik ghalymy Mihail Lomonosovtyn: «Tesikten bay balasynyng shyntaghy kórinedi, men sol nadandyq tesikten qorqamyn» degen sózi bar.

«Qúl qútyrsa, qúdyqqy qarmaq salady». Qazaqtyng maqaly.

Qúladyn – tyshqan jep kýneltetin qasiyetsiz qús.

Toqtamys han – Joshy han әuletinen shyqqan Altyn Orda hany. Quatty Joshy úlysynyng birligin qalpyna keltirip, Kók Orda, Horezm, Saraydy, Qajy-Tarhandy, Qyrymdy jaulady. Altyn Ordadan bólinip shyqpaq bolghan Resey jerlerin, 1382 jyly Mәskeudi qiratyp, órtep jiberdi.

Kenesary han – qazaqtyng songhy hany hәm

Mýkәmmal – naqty maqsat-mýdde, iyigilik-qazyna, baylyq-dәulet.

Nәleti – laghynet, qarghys atqan adam.

Beybarys Súltan – bala kýninde Qypshaq dalasynda tútqyngha alynyp, jat jerde erekshe erligimen, asqan talantymen qúldyqtan – qayratkerlikke deyin kóterilgen, Mysyrday alyp eldi biylep, kýlli arab әlemin saqtap qalghan bizding úly babamyz, asa ghajayyp túlgha.

Qúnys – omyrtqanyng artqa qaray shyghynqy mayysuy, yaghni, býkir. «Býkirdi – kór ghana týzeydi» Qazaqtyng mәteli.

«Abadannan aiyrylsa,

Hәr bir itke jem bolar». Shalkiyiz (Shәlgez) TILENIShÚLY.

Hazar – Kaspiy tenizi.

---

Mynjan Bayjaniyn

Abai.kz