Danyshpan Abaydan bastau alyp, Maghjan arqyly jana beleske kóterilgen qazaqtyng tasqa týsken jazba poeziyasy HH ghasyrda Qasymnyng órshil jyrlarymen jalghasyp, Múqaghaliymen birge tútas dәuirdi qúrady.

Áriyne, qazaq poeziyasy qashanda talantty aqyndardan kende bolghan emes. Alayda, tútas poetikalyq mektep qalyptastyrghan, artyna qalyng buyn qalamger ertken shayyrlar siyrek. Sonday sanlaq aqynnyng biri - Qasym Amanjolovtyng aty qashanda qazaq jyrymen qatar atalady. Qasymnyng ómirsheng ólenderi, shynayylyqqa suarylghan shynshyl shygharmalary ózi sheksiz sýigen últynyng qaltqysyz sýiispenshiligine bólendi. Múqaghaly aitqanday «janartau aqynnyn» otty jyrlary qazaq poeziyasyn mýlde jana sapalyq dengeyge kótergen fenomen boldy.

Danyshpan Abaydan bastau alyp, Maghjan arqyly jana beleske kóterilgen qazaqtyng tasqa týsken jazba poeziyasy HH ghasyrda Qasymnyng órshil jyrlarymen jalghasyp, Múqaghaliymen birge tútas dәuirdi qúrady.

Áriyne, qazaq poeziyasy qashanda talantty aqyndardan kende bolghan emes. Alayda, tútas poetikalyq mektep qalyptastyrghan, artyna qalyng buyn qalamger ertken shayyrlar siyrek. Sonday sanlaq aqynnyng biri - Qasym Amanjolovtyng aty qashanda qazaq jyrymen qatar atalady. Qasymnyng ómirsheng ólenderi, shynayylyqqa suarylghan shynshyl shygharmalary ózi sheksiz sýigen últynyng qaltqysyz sýiispenshiligine bólendi. Múqaghaly aitqanday «janartau aqynnyn» otty jyrlary qazaq poeziyasyn mýlde jana sapalyq dengeyge kótergen fenomen boldy.

Qoghamtanu ghylymynyng atasy, Ámir Temirding zamandasy әigili Ibn Haldunnyng sózimen aitsaq, órkeniyet te, últ ta adam siyaqty. Ol da tuady, ósedi, órkendeydi, sosyn qúldyrap, kelmeske ketedi. Olardyng ghúmyrynyng әrqalay bolyp keletini tamyrynyng terendigimen, dәstýrining dingegimen, ruhynyng bekemdigimen, ishki immuniytetining beriktigimen ólshenedi. Ózge óktem kýshter jer betinen joyyp jibergisi kelgen kezde yaky taghdyry әldeqalay talqygha týsken tústa últ, halyq mandayy jarqyraghan, kórik keudeli, kesek minezdi, parasat-payymdy perzentterin dýniyege әkelip, ózin osylaysha opat boludan qorghaydy. Syn saghatta últ múratyn tu etken azamattardyng qaysibiri ózining amanat arqalaghan jan ekenin bilmeui de kәdik. Olardyng arasynda erligimen elding ensesin tiktegen jaujýrek batyr da, dauylpaz ýnimen júrttyng qalghyghan ruhyn oyatqan aqyn da, úiqydaghy últynyng sanasyna sәule shashqan ghalym da, jol tappay sendelgen topty serkedey sonyna ertken kósem de, oraq tildi sheshen de, tipti, jýregi shoqtay janghan, bostandyq jolynda qúrban bop, aqyry esimi eleusiz qalghan óndirdey belgisiz jan boluy da әbden mýmkin. Bizdinshe, HH ghasyr degen alapat alasapyran zamanda «bolu nemese borday tozudyn» aldynda túrghan halqymyzdyng ruhany qalqanyna, ishki immuniytetine ainalghan alyptardyng biri - túighynday shymyr túlghasymen ot pen oqtyng arasynda shynyghyp kelip, tegeurindi jyrlarymen búltty ashqan kýndey bolyp jarq etken jasyn aqyn - Qasym aqyn!

Kemel daryn, kesek túlghany әdette zaman, tarihy ahual tudyrady, ómir sýrgen ortasy qalyptastyrady degen pikirding jany bar. Qasym fenomeni taqyr jerden kezdeysoq payda bolghan tamyrsyz qúbylys emes. Qasiyetti Qarqaraly jerinde kindik qany tamyp, Mәdiyding jyrlaryn jattap ósken Qasym Semeyde oqyghan tústa alashshyl ruhty boyyna sinire bastady. Qasym shygharmashylyghynda alash aqyny Maghjannyng ýlgi-әserining kóptigi de bizdi osynday oigha jeteleydi.

Zamanynda tepsinip tendik súraghan marghasqa Mahambetting aduyndy joryq jyrlarynyng ruhy bar, tatardyng últtyq aqyny Ghabdolla Toqaydyng izi qalghan Oraldyng da Qasymnyng shygharmashylyghyndaghy orny bólek. Sondyqtan bolsa kerek, «jalyngha qyzyghyp», «dauylgha qúmartyp», «jelmen jarysyp» ósken Qasymnyng poeziyasyndaghy airyqsha quatty, erekshe tegeurindi, aduyndy otty joldar jauyngerlik dauylpaz jyrlardyng janghyryghynday seziledi. Qúbylghan zamanda qúbylasynan janylmaghan qaysar aqyn osylaysha baghzydan jetken jyraulyq saryn men alash ruhty órshil jyrlaryn europalyq ýlgidegi qazirgi zamanghy poeziyanyng keremet boyaularymen ýndestire bildi.

Qasym - shyn mәnindegi últ aqyny, últtyq aqyn. Búl túrghydan alghanda kenestik kezende «qazaq» degen qasterli sózdi dәl Qasymday asqaq ýnmen, asa maqtanyshpen qoldanghan ekinshi bir aqyndy kezdestiru mýmkin emes.

«Ey, tәkappar dýniye,

Maghan da bir qarashy!

Tanimysyng sen meni,

Men - qazaqtyng balasy!» - dep kýrkirey jyrlaghan ol kýlli dýniyege qazaq bolyp ýn qatty.

Rasynda, qazaqtyng HH ghasyrdaghy poeziyasynda Maghjannan song aqyndyq quaty dәl sonday dengeyde jarqyray kórinip, halyqty dýr etkizgen Qasymnan ózge esim sol aralyqta bolghan joq. Qasymnyng shygharmashylyghy shyrqau shynyna kóterilgen 40-50-jyldardan song Múqaghaligha deyingi aralyqta da dәl osynday jaghday qaytalanghan siyaqty kórinedi.

Búl rette Qasym óz shygharmashylyghyndaghy qanyq últtyq boyauymen, keremettey kesteli kórkem tilimen, en dala tósinde esken erke jeldey erkin әri órshil ruhymen tútas buyndar aralyghyndaghy altyn arqau boldy. Qasym Maghjan bastaghan alash әdebiyeti men Múqaghaliymen birge qayta órlegen qazaq ólenining arasynda altyn kópir qyzmetin atqardy.

Qazaq qoghamynyng orny tolmas qasireti bolghan otyzynshy jyldardaghy repressiya, qughyn-sýrgin jәne qysymmen túnshyqtyrylyp,  eriksiz óship qalghan Maghjannyng órshil ruhyn Qasym zor dauyspen qayta jalghady. Maghjan men Qasymynyng qalam terbeuindegi úqsastyq pen ýndestikting qadam attaghan sayyn kezdesetinine aiqyn kóz jetkizdik.

Mәselen,  «Arystanmyn, aibatyma kim shydar,

Jolbaryspyn, maghan qarsy kim túrar?!» degen Maghjannyng әigili jyr joldary kenestik qysymdaghy Qasymda:

«Ashuyn ber arystannyn,

Jýregin ber jolbarystyn!» - degen aibyndy tilekke úlasty.

«Órtke shomylyp óskendikten», «ishtegi órtti jasyra almaghan» Qasym aqyn Maghjannyng sarynymen «Kýn», «Tәniri» degen úghymdardy qayta janghyrtty. Tereng tamyrlargha boylap, tarihy sanany janghyrtyp, «Kýn bop tuyp, kýnshe sýigen» ol «Kýnnen tughan» Maghjansha «Ózim tәnir - bir qúda» dep jyrlady. Qalamy men qaruyn qatar ústap, «serining semserindey sertke tapqan ólenin» aqberen otty jyrlargha oraghan aduyndy aqyn búghaugha baghynbay, alyp qúrlyqty at túyaghymen dýbirletken bayyrghy bahadýr babalarynday buyrqanyp, busanyp sóiledi.

Maghjan jyrlaryndaghy erkindikting bir simvoly - en dalada erkin esetin erke jel. Sondyqtan bolsa kerek, ózge ólenderinde kóptep qoldanylumen qatar Maghjanda «Jel» taqyrybymen atalatyn derbes eki jyr bar. Búl әriyne, kezdeysoqtyq emes. Búl rette Qasymnyn:

«Men - dauyldyng úlymyn,

Túra almaymyn dauylsyz.

Qarsy alugha dayynmyn,

Soqsa da dauyl damylsyz» - degen joldary Maghjanmen keremettey ýndestik, jalghastyq tabady.

Osy jel men dauyl sóz-balamalary keyinnen eki aqynnyng erkindikke qúshtar tabighatyn tanytatyn assosasivti termindik sózderge ainalyp ketti.  Al Qasymnyng aqyndyq bolmysyn jarqyrata ashyp, qalam quatyn anyq tanytqan alghashqy jyr jinaghynyng aty «Dauyl» ekeni kózi qaraqty oqyrmangha jaqsy belgili. Búl beyneli sóz shynynda da Qasymnyng búrq-sarq etken minezdi, qyzu aqyndyq quatyn tanytatynday.

Osynday «maghjandyq saryndar» Qasymnyng qalamynda qayta oyanyp, qazaq ólenining qútty qonysymen qayta qauyshqanyn ashyq aitpau әdilettilik bolmas edi.

Qasymnyng «Sayran tau, samal jaylau, syrnayly ózen», - dep sýiispenshilikpen jyrgha qosqan Saryarqanyng sary dalasyn Maghjan bir kezde «Saryarqa sayran jerim-ay!», - dep jyrlaghan bolatyn.

Osy orayda bodan kezde qazaq elining astarly sipatyn bildiretin «Saryarqa» sózi termin deuge layyq simvoldyq sóz qyzmetin atqarghan-tyn. Tughan elge degen perzenttik tabighy mahabbatyn keng kósilip, erkin, ashyq jyrlay almaghan aqyn, qalamgerler osynday әdiske jýgingen edi. Mine, Maghjan leksikasyndaghy osynday simvoldyq úghymdardy Qasym dәl tauyp,  qayta tiriltti, arnasyn keneytti. Búl ruhtas eki aqyn shygharmashylyghynyng sózsiz sabaqtastyghy.

Qasym turaly oilaghanda eng aldymen onyng ómir turaly keng auqymdaghy filosofiyalyq oi-payymdarynyng týiini tәrizdi әigili «Ózim turaly» atty tolghauy eske týsetini anyq. Aqynnyng oghan qanshalyqty mәn bergenin osy shygharmasyn úzaq jyldar boyy jazghanynan andaugha da bolady. «Ózim turaly», beynelep aitqanda, Qasymnyng ózine ózi qoyghan eskertkishi ispetti. Andaghan adamgha onyng osy tolghauy men Maghjannyng «Jan sózi» atty úzaq jyry arasynda da aiqyn ýndestik pen úqsastyq bar.

Minezi «órtke tiygendey dauylday» bolghanymen, jany nәzik Qasym aqyn Maghjannyng lirikalyq jyrlaryn erekshe ýndestikpen jalghastyra bildi. Osynday ruhany tuystyqty qos aqynnyng «Oramal» degen ortaq atpen atalghan ólenderinen de anyq angharamyz. Tek taqyryby ghana emes, maghynasy men saryny, tipti buyn sanyna deyin úqsastyq bayqalatyn attas ólenderge shayyrlar maydangha attanghan jauyngerding artynda qalghan múnlyq jannyng saghynyshyn arqau etken. Búl orayda Maghjannyng «Oramaly» Qasymnyng qalamynan:

«Oramalgha, tilesen,

Jýregimdi orap al.

Kirshiksiz aq oramal,

Kóz jasymmen jughanmyn.

Janym sendik, qabyl al,

Bir sen ýshin tughanmyn.» - dep qayta tughanday bolady.

Maghjan men Qasym múrasynda osynday attas, taqyryptas, oraylas ólender kóp. Aytalyq, eki aqyn da «Alatau» dep óleng shygharyp, ekeui de súlu Kókshege arnap jyr marjandaryn tizgen.

Qasym men Maghjannyng ólenderining ýndesetin tústarymen qatar ómirlerinde de birin biri qaytalaytyn kezender boldy. Maghjandy 30-shy jyldary «últshyl-bayshyl aqyn» dep qughyn-sýrginge salghan kenestik ker zamandaghy súrqiya sayasat 50-shi jyldary Qasymdy da dәl sonday jeleumen qaralap, qysym kórsetti. Eki aqyngha taghylghan búnday aiyp negizsiz emes bolatyn. Olar shynynda da halqyn sheksiz sýigen últshyl aqyndar edi.

Qasym Amanjolov әriyne, óz zamanynyng perzenti. Ol Kenes ýkimetining túsynda erjetti, oqydy, onyng keybir iygilikterin kórip, maydanda «ortaq Otandy» birge qorghady. Degenmen, bolmysy bostandyqty tu etken onyng jyrlarynda ozbyrlyqqa kónbeu, óktemdikke tózbeu, әdiletsizdikke qarsy túru sezimi aiqyn bayqalady. Mәselen Qasymnyn:

«Basqanyng «jerin, suyn» tartyp alyp,

Bir tamshy tatyrmapsyng shóldegenge.

Talay «er» qalghan jalghyz jetim bolyp,

Talay әiel qalypty jesir bolyp,

Talaydyng auyzynan jyryp jepsin,

Sorlatypsyng talaydy «kesir» bolyp.

Tarihyndy tekserip, tergep jatyr,

«Liga nasiy» syqyldy qúrylghan top» - degen jyr joldary sol tústa saltanat qúrghan zúlymdyqqa qarsy jazylghanday әser qaldyrady.

Qasymdy keninen tanymal etken soghys jyldaryndaghy, jalpy maydan, erlik taqyrybyndaghy jauyngerlik jyrlary - qazaqtyng baghzydaghy joryq jyrshylary - jyraular poeziyasynyng qayta janghyrghan alapat ruhy deuge layyq. Búl túrghydan alghanda, Qasym Amanjolov ózining aldyndaghy kýresker aqyn Mahambetting joryq jyrlaryn qayta tiriltip, ony jana zamangha layyqty týrde qayta jalghastyrdy.

Qasym Amanjolovtyng ólenderindegi órshil ruh pen aqjarma sezim, airyqsha janashyl beynelilik, kórkemdik kóru kenistigining kendigi barshany tәnti etip, oqyrmandy birden baurap aldy. Onyng ystyq sezimge toly syrshyl ólenderi jogharydaghy siyaqty asa әserli teneu, tapqyr sóz, tosyn suretpen qabysqanda oqyrmangha ghalamat әser beretin qúdiretke iye.

Qazaq degen halqyn qaltqysyz sýigen Qasym Amanjolov Maghjan siyaqty erkindikti, bostandyqty ansap:

«Ese tiyer, enshi alar,

El bolsam dep oilaushy em.

Qazaqpyn dep aita alar,

Men bolsam dep oilaushy em» dep ashyq jazdy.

Degenmen, oigha túsau, tilge kisen týsken kenestik kezende «týri - últtyq, mazmúny - stalindik» synarjaq sayasat pen sosialistik realizm degenin istetpey túrmady. «Últshyl» dep aiyptalghan Qasym aqyn teperish kórip, mandayy tasqa tiydi. Soghan qapalanghan qaysar aqyn:

«Álde meni tap dúshpany dey me eken,

Menen qorghap taptyng qamyn jey me eken,

Álde meni tap jolynan tayghan dep,

Seskene me kórip «qúbyjyq» bir bóten» - dep jazdy.

Aqynnyng densaulyghynyng nasharlauyna, ghúmyrynyng qysqa boluyna, shygharmashylyghynyng túsaluyna sózsiz әser etken túrmystyng tarshylyghy, baspanasyzdyq mәselesi ekeni belgili. Ózining izin basa shyqqan Múqaghalidyng sózimen aitqanda «Qasym-taghdyr» sol kezgi qazaq qoghamynyng basyndaghy ahualdy sezimi sergek aqyn jýreginen ótkize surettedi, ghúmyr keshken әleumet ómirin әdemi lirikagha úshtastyrdy. Sonyng nәtiyjesinde ol qazaq әdebiyetine tútastay әleumettik saryn alyp keldi.

Qansha tauqymet tartsa da, «tughan jer topyraghynda tip-tik ósken qara emendey qasarysqan» Qasym-qazaq qayysqan joq, taghdyryna moyyghan joq, ol «dozaqtyq jalynyna janyn salsa da, janam dep seskenbedi». Ózi aitqanday «arpalys alaqúiyn zamanalar arbasyp túryp alsa da», erkindik ansaghan aqberen aqyn tәkappar túrysynan, tekti qalpynan janylmaghan qalpy tize býkpey ómirden ótti. Ol ózining erkimen ómir sýrdi, óz qalauymen ghúmyr keshti, «kýlemin be, jylaymyn ba - tek óz erkim» dep, kýlse - quanghannan emes, jylasa - qinalghannan emes, tek ózi qalaghandyqtan ghana solay etetinin jariya etti. Qiyndyqtar qabyrghasyn qayystyrsa da, eshkimge alaqan jaymady, bezbýirek jasandy jýiening qysastyghyna moyymady. Onyng tәkappar bolmysyn syndyryp, moyyndatqysy kelgender onyng әr qadamyna tosqauyl qoydy. Alayda aqyn:

«Jyghylam dep jýre almaymyn jay basyp,

Jýgiremin kiyip-jaryp, aiqasyp,

Mýlgy bersin, ilby bersin qorqaqtar

Ish pystyryp, jal-júlt qarap, bayqasyp» - dep, «keudesinde tynghan dauyl kýshting tu alyp qayta shyghar» sәtin kýtti. Jaulary senimsizdik tanytyp, ynsapsyzdary «janyn kýidirip, qasqyrday talaghanymen», onyng boyyna erekshe ruh bitti: «úlan-baytaq tughan eli kókiregine tútas syiyp, «ot shashqan janartauday» jýregine erekshe quat, kýsh berdi. Ol endigi ómiri men ólenin tughan eline arnady. Dauylpaz aqynnyn:

«Tughan el, búl dýniyede sen bolmasan,

Ózimdi otqa atar em әldeqashan» - dep jyrlauy da sondyqtan.

Qapasta ghúmyr keshse de erkindikke úmtylyp, bostandyq alar baqytty bolashaqqa sengen aqynnyng asyl armany azattyqpen birge aiday aqiqatqa ainaldy. Onyng quatty dauysyn Múqaghaly bastaghan shoghyrday top ilip әketip, tәuelsizdikke jalghady. Mine, tәuelsizdik túghyryna qonghan qútty beleste ardaqty aqynynyng toyyn býkil halyq bolyp dýbirletip toylap jatyr. Endeshe, dýniyede qazaq degen tughan eli barda Maghjannyng múragerindey bolghan Qasymnyng janartau jyrlary da mәngi jasay beredi.

Aqyn baqyty degen de osy shyghar.

Darhan QYDYRÁLI
tarih ghylymdarynyng doktory