-Qazaqstanda qalyptasyp otyrghan diny ahual jayynda ne aitasyz? Diny agenttik tóraghasy «qalypty» dep bagha bergenimen, halyqtyng senimin kýmәn biylep otyr...

-Meni býgingi biylikke, Ýkimetke riza qylyp otyrghan bir mәsele bar. Ol - keshteu bolsa da, elimizdegi diny ahual jayly әngimeni endi qozghay bastaghany. Búghan deyin, Konstitusiyamyzda kórsetilgen «zayyrly memlekettigimizdi» tar kenistikte týsinip, ony basqasha qabyldap kelgen edik. Zayyrly memleket bolu degenimiz - qoghamda bolyp jatqan ishki jaghdaylardan basty alyp qashu emes, kerisinshe sonyng ortasynda jýrip, baqylap-qadaghalau, rettep otyru bolmaq. Bastysy - Islam bolsyn, basqa bolsyn, dindi sayasatqa ainaldyrmau kerek edi. Biraq biz basqa jolmen jýrip kettik. Basqa memleketterde biylik pen qogham dinning barlyq aghymdaryna aralasyp, ne bolyp jatqanyn bilip otyrady. Bizde osy jaghy kemshin qaldy. Qajet bolsa, qarjy da bólu kerek edi. Meshitti ústaugha, kitaptar shygharugha qarajat qajet qoy. Biz qarjy bólmegesin, diny úiymdargha shetelden vagon-vagonmen qarjy kele bastady. Sol qarajatqa shyqqan kitaptar tegin ainalymgha týsti. Radikaldar óz dinin nasihattap jatqanda, biz ýnsiz qala berdik. Áyteuir, endi bolsa da, osy taqyrypqa kónil bóline bastaghanyna shýkir deymiz. Teledidar, basylymdar - jalpy BAQ-ta da, qoghamdyq kezdesulerde de diny ahual jii sóz bolyp jýr.

-Qazaqstanda qalyptasyp otyrghan diny ahual jayynda ne aitasyz? Diny agenttik tóraghasy «qalypty» dep bagha bergenimen, halyqtyng senimin kýmәn biylep otyr...

-Meni býgingi biylikke, Ýkimetke riza qylyp otyrghan bir mәsele bar. Ol - keshteu bolsa da, elimizdegi diny ahual jayly әngimeni endi qozghay bastaghany. Búghan deyin, Konstitusiyamyzda kórsetilgen «zayyrly memlekettigimizdi» tar kenistikte týsinip, ony basqasha qabyldap kelgen edik. Zayyrly memleket bolu degenimiz - qoghamda bolyp jatqan ishki jaghdaylardan basty alyp qashu emes, kerisinshe sonyng ortasynda jýrip, baqylap-qadaghalau, rettep otyru bolmaq. Bastysy - Islam bolsyn, basqa bolsyn, dindi sayasatqa ainaldyrmau kerek edi. Biraq biz basqa jolmen jýrip kettik. Basqa memleketterde biylik pen qogham dinning barlyq aghymdaryna aralasyp, ne bolyp jatqanyn bilip otyrady. Bizde osy jaghy kemshin qaldy. Qajet bolsa, qarjy da bólu kerek edi. Meshitti ústaugha, kitaptar shygharugha qarajat qajet qoy. Biz qarjy bólmegesin, diny úiymdargha shetelden vagon-vagonmen qarjy kele bastady. Sol qarajatqa shyqqan kitaptar tegin ainalymgha týsti. Radikaldar óz dinin nasihattap jatqanda, biz ýnsiz qala berdik. Áyteuir, endi bolsa da, osy taqyrypqa kónil bóline bastaghanyna shýkir deymiz. Teledidar, basylymdar - jalpy BAQ-ta da, qoghamdyq kezdesulerde de diny ahual jii sóz bolyp jýr.

-Endi búl ahualdyng ushyghuyna ne sebep?

-Onyng sebebin osydan 3-4 jyl búryn da aitqan edim, qaytalayyn, tәuelsizdik alyp, etek-jendi jinay bastaghan tústa Ýkimet te, mýftiyat ta dinning damuyn óz betimen jiberdi. Oghan baqylau bolghan joq. Men Qyzylorda qalasy әkimining orynbasary bolyp qyzmet atqarghan 7 jylda Elbasy ónirge 7 mәrte keldi. Al sol 7 jylda búrynghy mýfty Rәtbek qajy da, qazirgi Ábsattar qajy da bir ret kelmedi. Basqa oblysty aitpay-aq qoyayyq, halqynyng 99 payyzy - qazaq, týgeldey derlik músylman oblystaghy jaghday osynday. Nemene, sonda mýftiyding júmysy preziydenttikinen de kóp pe eken? Mine, mәsele qayda jatyr. Men Reseydi maqtamaymyn, biraq patriarhyn bólip aitu kerek. Reseyde qanday apatty jaghday bolsa da, basy-qasynda jýredi. Halyqty ruhtandyrady, birlikke shaqyrady, jaratushydan solarmen birge kómek súraydy. Ystyq-suyqta da, qysy-jazy halyqtyng óz ortasynda jýredi ol. Al bizdegi jaghday janaghyday. Sonyng aqyry, osy uaqytqa sheyin biz islamnyng qanday aghymyn ústanatynymyzdy da bilmeymiz. Ras, men islamtanushy ne dintanushy da emespin, biraq dintanushy, dinge jaqyn aghayyn, dos, imamdardan osyny súraghanymda sasqalaqtap qalatyn. Mine, endi-endi ghana Islamnyng qay jolymen jýruimiz qajet ekenin batyl aita bastady. Biraq búghan deyin bireu Islamabadty, endi bireui Saud arabiyasynyng ústanymyna erip, sony tartyp, jaqyndarynyng arasyna sinirip te bitti. Ras, dindi oqu kerek, diny bilim alu kerek, biraq, sonyng basynda negiz de boluy qajet qoy. Qazir 72 týrli aghym bar desek, sonyng 72-sin mengerip, qaysysy bizdiki ekenin saralap bitkenshe, azamattar adasyp ta ýlgeredi. Mýftiyat osydan 15-20 jyl búryn naqty qay aghymmen, qay jolmen jýretinimizdi batyl aiqyndap berui qajet edi. «Jigitter, myna jol - bizdiki!». Boldy, búdan artyq eshtene qajet emes. Songhy 15-20 jylda elimizde 2 mynday meshit túrghyzylypty. Sauapty is, әriyne. Kóbin kәsipkerler, qaltaly azamattar kótergen. Esesine osy 15-20 jylda elimizde 1 ghana kitaphana boy kóteripti. Meshit ishinde 1 ghana adam uaghyz aitady. Al ortasha kitaphanada 10 mynday kitap bolady. Ol degeniniz - 10 myng oi, 10 myng bilim qory, 10 myng tәjiriybe. Sol ýshin de 1 meshit salynsa, sonyng janyna 1 kitaphana salynuy qajet edi. .

-Tәuelsizdik alghan tústa elimiz jibergen qatelikterdi dóp basyp aittynyz. Sonda búghan ruhany biylik qana kinәli bolghany ma?

-Býgingi diny ahualgha qatysty sóileyik, kózimiz kórip jýr, jastar dinge ketip jatyr. Dinnen tayanysh tappaghandar ómirden de ketip jatqanyna kuә bolyp jýrmiz. Bolmasa, qoghamdyq júmystardan bas tartyp, bólinip, bólshektenip barady. Búl qoghamnyng jauapkershiligining joqtyghy. Men búl jerde biylikti kinәlaudan aulaqpyn. Búl - qoghamnyng kinәsi. Óitkeni sol balalardyn, ol meyli menin, tuysymnyn, kórshimnin, dosymnyng ne basqa da tanystarymnyng balasy bolsyn, qalay minezi ózgerip, qalay alystap bara jatqanyn, onyng qanday kitap oqyp jýrgenin, qanday ortamen aralasyp jýrgenin ózimiz kórip jýrdik qoy. Onyng otbasymen aralaspay, basqa dinge ótip bara jatqanyn da kórip túrdyq. Ras, halyqtyng kózinen jasyryn ekonomikalyq, sayasy oqighalar oryn alyp jatsa, ony biylikten kórer ek, al múnyng bәri ózimizdin, yaghni, qoghamnyng kóz aldynda ótip jatqan oqighalar ghoy. Biz nege sol balalar ózgerip bara jatqanyn kórgende, olarmen sóilespedik, olardy tyndamadyq? Ózimiz kinәli... Taghy bir mәsele - dindi iydealgha ainaldyrugha bolmaydy. Balany imam ne moldagha shәkirt qyp berip, basybayly dinge baylap bergen dúrys emes. Áke-sheshe tәrbiyesin joqqa shygharghan bir adam ne zang joq. Balany dinge jiberip, ata-ana jauapkershiligin alyp tastauymyzgha bolmaydy. Mәselen, men balamdy ne nemeremdi eshbir moldanyng tәrbiyesine basybayly bermeymin, onyng tәrbiyesine jauapty adam - mening ózim.

-«Halyqty biriktirude Islam synaqtan ótip jatyr» degendi aitasyz. Jastardyng jappay dinge bet búruyn sonyng kórinisi dey alamyz ba?

-Júma namaz ne tarauyq namazdaryna meshitke adamdar kóp jinalady. Auyldarda myndaghan adam bolsa, qalada 10 myndaghan adam júma sayyn meshitke aghylady. Al solar ne ýshin barady, sony zerttegen jan bar ma? Jaqsy, bir toby ruhany baimyn dep barady, ekinshileri kýnәdan tazaramyn dep barady. Keremet! Biraq búlar sol 10 myndyqtyng qansha payyzyn qúraydy? Óitkeni solardyng ishinde baratyn jeri, senetin adamy, bolmaghandyqtan meshitke baryp jýrgender de bar. Osynyng ara-jigin anyqtau kerek. Imamdar, teologtar sol adamdardyng arasyna baryp, әngimelesip, mәn-jaydy anyqtap, sodan keyin ghana sheshimin aituy kerek. Sodan keyin ghana biz biylikke ne halyqqa talap qoya alamyz. Halyqtyng dinge jappay bet búruy batystan kele jatqan jahandanudyng qorghanys mehanizmi sekildi sipat alyp otyr. Biraq Islam da jahandanudyng bir týri ghoy. Qazir әlemde Islam ayastynda ýlken qaqtyghystar boluda. Din - ruhany qúral emes, sayasy qarugha ainalyp ketken jayy bar. Sebebi, múnay qory, auyz su azayda, ekologiya kýrt tómendep ketti, din - solardyng syltauyna, qúralyna ainalghan. Sol ýshin de bizge sheteldikterding qanday dinmen, qanday Islammen kele jatqanyn aiyra biluimiz kerek. Ol ýshin biz Islamnyng qanday jolymen jýretinimizdi ruhany biylik anyqtap, halyqqa nasihattap berui shart. Halyqqa jaqyny ne? Bizde dala demokratiyasy bolghan, erkin ósken halyqpyz. Meyirban, qonaqjay, bauyrmal qazaq. Islamdaghy jolymyzdy anyqtaghanda da osy mәseleler eskerilgeni dúrys. Biz qay aghymmen jýretinimizdi anyqtay almay jýrgende, sheteldik radikaldy aghymdar óz tәrtibin ornata bastady. Búryn jasqana sóileushi edi, qazir batyl әreketke kóshken. Basqosularda óz degenderin ashyq aityp jýr.

-Bizdikiler de ýnsiz qalyp jatqan joq qoy. Sol júma namazdarda meshitterde, basqa oryndarda da uaghyz aitylyp jatady...

-Ras, halyq arasynda uaghyz aityp jýrgen azamattar bar. Olar - imamdar, moldalar, dindarlar. Alayda onyng aityp jýrgen әngimesin jattap alsa, kez-kelgen adam uaghyz aita alady. Tipti diny ekstremisterding de, ózge aghym ókilderining de aitar uaghyzy - sol. Búl jerde mәsele basqada, sol uaghyz aituyshynyng týr-túlghasynda, kelbetinde bolyp otyr. Qazaq ózi sózden búryn sóileushining týrine qaraytyn halyq qoy. «Týsi iygiden týnilmeydi». Sondyqtan imamdar tek sózimen emes, jýris-túrysymen de halyqqa jaqyn boluy tiyis. Qazir kórip jýrmiz, qaryny qabaqtay, jap-jas moldalar bar. Kisimen sóleskende shikireyip, mensinbey, kókirek kere tildesedi. Imam osynday bolu kerek kim dep aitty? Qay kitapta solay jazylghan? Arab elderining imamdaryna qarasan, qyzyghasyn, sýisine qaraysyn. Túlghaly, týr-sipaty kelisken, bizdikiler bolsa, jylman-jylman, kózderi oinap túrady. Qazir uaghyz aityp, týnde basqa tirlikpen jýrer bolsa, «úzynqúlaq» degen bar, onyng bәri halyqtyng qúlaghyna jetpey qoymaydy. Sondyqtan múnday imamdar myng jerden jaqsy sóilegenimen, halyqty sonynan erte almaydy.

Sonday-aq, islam modernizasiyasynan bas tartpau kerek dep oilaymyn. Áriyne, búl Qúran sózderin búrmalau kerek degen sóz emes, biraq islam býgingi ómirge layyqtaluy tiyis. Bir mysal keltireyin, Rim papasy II Ioann Pavel biylikte otyrghan shaghynda Pim shirkeuine 7-8 breyk-dans biyshilerin shaqyrdy. Qara futbolka, qara shalbar kiygen balalar shirkeu ishinde muzykany danghyrlatyp qoyyp, ainalyp-tónkerilip óz ónerlerin kórsetti. Bolghasyn papanyng qolynan sýiip, onyng әngimesin tyndap tarady. Eng qyzyghy, osydan 1 apta uaqyt ótkende batys basylymdary «Rim papasy biyshilerdi qabyldaghannan keyin әlem boyynsha milliondaghan jastar katolik dinine kirdi» dep jazdy. Mine, janaghy oqighadan keyin milliondaghan jas óz tandauyn jasady. Áriyne, múnymen meshitke balalardy aparyp biyletu kerek dep otyrghanym joq. Biraq basqa da joldardan izdeu kerek. Nege bizde moldalar, din jolyndaghy jandar mәdeny oshaqtargha barmaydy? Nege suret kórmelerin aralamaydy. Olar óz dinimen shektelip qalmauy tiyis.

-Din últqa bólinbeydi. Desek te, úighyrlardyng óz meshiti bar qalada, sheshenderdiki - taghy óz aldyna... Múny qalay týsindiremiz?

-Búl - emdelip, aiyghyp kele jatqan ahual. Ras, qoghamnyng óz zany bolsa kerek, búrynyraq múnday tendensiya qatty bayqalghan. Tatarlar óz meshitin, úighyrlar óz meshitin, sheshender óz meshitin salyp, tek sol meshitterine ghana baratyn. Qazir aralas, el ishindegi ishki kóshi-qon halyqty aralastyryp, búl dertti ózi-aq aiyqtyryp kele jatyr. Búl mәsele mening teologtarmen әngimelerime de talay arqau bolghan bolatyn, olardyng aituynsha dinning últqa bólinisi - kýn tәrtibinen týsken mәsele.

-Birer jyldan beri diny jalpy sauatty kóteru jayy jii sóz bolyp jýr. Dintanu pәnin engizdik, endi mýftiyattyng janynan ghylymiy-zertteu ortalyghy ashylatyny belgili boldy. Sizdinshe, diny sauatty qanday jolmen kótergen dúrys?

-Diny sauatty kóteru ýshin janalyq izdeuding qajeti joq. Kenestik dәuirden múragha qalghan tәjiriybe bar. Ol uaqytta Bilim qoghamdary júmys jasaytyn, onyng mýsheleri audandardy, shalghay auyldardy aralap, nasihattyq júmystar jýrgizetin. Mine, osyny janghyrtsa jetip jatyr. Auyldan kelgen jastar meshitke qashan keledi dep kýtip otyrmau kerek, kerisinshe olardyng ózderine baru qajet. Aldarynan shyghu kerek. Bastaryn bir arnagha toghystyrayyq. Elimizde 170-tey jastar úiymdary bolsa, biylik endi ghana solardyng basyn biriktiru kerektigin týsinip jatyr. Sonday-aq, nege auyldan kelgen jastardy vokzaldan kýtip alyp, jón, baghyt silteytin úiymdar qúrmasqa? Vokzaldan týsip qayda bararyn bilmey túrghan jasty «Qosh keldin!» dep kýtip alyp, qayda, qalay bararyn týsindirip berse, meshitke barar bolsa, dúrys joldaghylaryna jón siltep jiberse, kóshede taratylatyn tegin kitaptardan saqtanu kerektigin eskertse, múnyng ózi olardy adasudan saqtauda ýlken kómek emes pe? Sosyn taghy ir mәsele - din qyzmetkerleri meshit tóniregimen shektelip qalmay, mektepke, balabaqshagha, oqu oryndaryna, emhana, auruhanalargha baryp, uaghyzyn aityp túrghany abzal. Al bizdikiler «jastar meshitke kelsin» deydide qol jayyp otyrady. Al ol jas meshitke jetem degenshe meyramhana, klub, radikal diny aghymdardyng janynan ótedi. Biri bolmasa, biri arbap, joldan ústap qalady ghoy. Sondyqtan meshit qyzmetkerleri oghan qarama-qarsy jýrip, kýtip aluy qajet dep sanaymyn.

Ángimelesken Núrbolat AMANJOL

http://baq.kz/kaz/news/cat/4/5744/