Álginde Kremli qojayyny qasyna qyruar tilshini toptap alyp, baspasóz jiynyn ótkizgen. Sol jiynda Ekinshi dýniyejýzilik soghystaghy jenisting 75 jyldyghyn toylau taqyryby da sóz boldy.

Putiyn: paradqa qatysu – mindet!

Resey preziydenti 75 jyldyqtyng qúrmetine qolyndaghysy men qorasyndaghy bar qaruynyng tegi jaqsylaryn terip, әskery әleuetin әlemge әigileytin әlemet bir parad ótkizetinin aiqan eken. Maqúl ghoy, otty qarudyng týr-týrin Qyzyl alanda sappen tizip, әskery parad ótkizu – Kremli iydeologiyasynyng búljymas dәstýrine ainalghaly qashan. Sondyqtan, eren sanamay, «jyldaghysynsha óter» dep qoya salar ma ek. Joq. Búl joly Vladimir Putin «búrynghy bodan elderding basshylarynyng barlyghy Mәskeuge kelip, paradty birge kórui kerek» dep sóilepti.

«Men Sovet odaghynyng joqtyghyna ókinemin. Búl olardyng qúqyghy. Biraq eger bizding memleketaralyq qatynastarymyzdyng býgingi erekshelikterine baylanysty keybir memleket basshylary kelmese, olar ýshin búl ýlken qatelik bolady dep oilaymyn. Sebebi búl olardyng óz Otandarynyng tәuelsizdigi ýshin soghysyp, ómirlerin qighan adamdargha layyqty qúrmet kórsetpeytindigin bildiredi», depti Putiyn.

Sonymen, Putinning pikirinshe eger Sovet armiyasy jaghynda soghysqan nemese búryn odaqtas bolghan, Kremliding shaqyrtuyn alghan elderding basshylary 2020 jyly Mәskeuge әskery parad kóruge kelmeytin bolsa – onda búl ýlken qatelik eken. Tipti, soghysta sheyit ketkenderge degen qúrmetsizdik bolady-mys. Sondyqtan, kelu – paryz! Biz osylay dep oy týidik.

Putin kimderdi arnayy shaqyrdy?

Keludi mindettep sóilegen Vladimir Putin men Kremli iydeologtary keler jylghy paradqa biraz elding basshylaryn arnayy shaqyryp, ýshbu hat ta joldaghan. Úzyn-sonar tizimdi týgel terip aitpasaq ta, birli-jarymyn sanap shyqtyq. Putin arnayy aityp, әidiktep shyqyrghandar kimder?

AQSh preziydenti – Donaldi Tramty, Soltýstik Koreya kósemi – Kym Chen Yndy, Germaniya kansleri – Angela Merkelidi, Britaniya premieri – Boris Jonsondy, Fransiya preziydenti – Emanueli Makrondy, Týrkiya preziydenti – Tayyp Erdoghandy, Qytay tóraghasy – Shy Jipiyndi, Ýndistan premierin, Pәkistan preziydentin, Izraili premierin, Serbiya preziydentin, Ukraina preziydentin, Chehiya preziydentin, Venesuela preziydentin, Kuba liyderin, Mongholiya preziydentin, Ázirbayjan, Belorusiya, Qyrghyzstan, Ózbekstan, Tәjikstan, Qazaqstan preziydentterin jәne Armeniya premierin shaqyrghan.

(2015 jylghy paradqa qatysushy sheteldik liyderler)

Kremli aqparyna sensek, qazirding ózinde 17 memleket shaqyrtudy hosh qabyldap, mamyrda Mәskeuge baratynyn aitqan eken.

Taqyrypqa túzdyq retinde aita keteyik, 2019 jylghy Mәskeudegi paradqa sheteldik basshylardan jalghyz eks-preziydent Núrsúltan Nazarbaev baryp qatysqan.

(2019 jylghy Mәskeu parady)

Búl jol paradqa kim barady?

Endigi súraqy osy. Súraqty búlay qoyymyzdyng sebebi bar. Songhy uaqytta keybir memleketaralyq jiyndargha preziydent Toqaev emes, Qauipsizdik kenesining tóraghasy Núrsúltan Nazarbaev baryp qatysyp jýrgendigi aqparat qúraldarynda aityluda. Mysaly, biylghy Mәskeudegi әskery paradqa preziydent Toqaev emes, eks-preziydent Nazarbaev barghanyn jogharyda aittyq. Sәuirde Qytay «Bir jol – bir beldeu» deytin sammit ótkizdi. Oghan Núrsúltan Nazarbaev qatysty. Qazanda Ázirbayjandaghy Týrki kenesining otyrysyna da, Japoniya imperatory Naruhitonyng taqqa otyru rәsimine de elding eks-preziydenti barghan bolatyn. Al qarashada Ózbekstan astanasynda ótken OA elderi basshylarynyng sammiytine de QR Qauipsizdik kenesining tóraghasy qatysqan edi.

Osydan keyingi oy ghoy, Putin shaqyrghan paradqa bizden kim barady degen...

Jalpy Núrsúltan Nazarbaev ózining preziydenttigi túsynda Mәskeudegi paradtardyng túraqty qonaqtarynyng biri boldy. Sonday-aq, әlgindey әskery paradtar óz elimizde de ótkizilip túrdy. Qaranyz...

Qazaqstandaghy әskery paradtar

2005 jyly jenisting 60-jyldyghynyng qúrmetine әskery sheru ótti. 2009 jyly ótkizilgen sheru Qazaqstan Konstitusiyasynyng 14 jyldyghyna arnaldy. 2011 jylghy sheru el tәuelsizdigining 20 jyldyghyn әspettese, 2013 jyly Jambyl oblysyndaghy «Otar» 40-shy әskery bazasynda ótken jauyngerlik sheru besinshi sheru bolyp tirkeldi. 2014 jylghy әskery sheru Astanadaghy «Qazaq eli» monumentining aldynda ótti. Al 2015 jyly úiymdastyrylghan jetinshi sheru jenisting 70 jyldyghyna arnaldy. Ol búghan deyingi sherulerding ishindegi eng auqymdysy boldy.  2017 jyly әskery parad QR Qaruly Kýshterining 25 jyldyghyna arnaldy. 2018 jyly 7 mamyrda Jambyl oblysyndaghy «Otar» әskery bazasynda jauyngerlik parad ótti. Al biyl, 2019 jyly әskery parad ótken joq. Onyng ornyna «Aybalta 2019» strategiyalyq komandalyq-shtabtyq jattyghuy ótti. Búl sharagha Qazaqstan preziydenti Qasym-Jomart Toqaev qatysty.

Mәskeu kýni býginge deyin neshe ret әskery parad ótkizdi?

1945 jyly eng birinshi parad ótti. Onan song 1965 jyly. Búl Mәskeude ótken ekinshi әskery parad. Jenisting 20 jyldyghyna arnalghan. 1985 jyl. Arada qyryq jyl ótkende Mәskeu ýshinshi ret әskery parad ótkizdi. Osy uaqytqa deyin Mәskeu 29 ret әskery sheru ótkizgen eken. Jenisting 60 jyldyghy, 70 jyldyghy sekildi dóngelek datalarda ótken sheruge sheteldik basshylardy shaqyru Kremliding әdetine ainalghan. Al Mәskeu ótkizgen әskery paradtardyng eng auqymdysy 2015 jyly boldy. Oghan 78 myng әsker qatysty. Mәskeuge parad tamashalaugha 31 memleketting basshysy keldi. Olardyng ishinde Núrsúltan Nazarbaev ta boldy. Al shaqyrtu alghan 50 sheteldik liyder Mәskeuge barudan bas tartty.

(Topoli-M. Zymyran kesheni)

Mәskeudegi parad – Putin agressiyasynyng argumentine ainalghan

Jalpy orystarda memlekettik masshtabta atalyp ótiletin eki merekelik data bar. Jo-joq, mereke kóp qoy, solardyng ishinde Kremli qojayynynyng dindey berik ústanatyny osy ekeui.  Biri – Jana jyl, ekinshisi – osy Jenis kýni. Jenis kýni Qyzyl alanda әskery parad ótkizu Putinning búljymaytyn dәstýri, ainymas saltyna ainalghaly qashan...

(T-90 tankilerining legi)

Biyl da sol dәstýrden ainyghan joq. Dóngelek data bolmasa da әskery sheru ótkizdi. Kremli iydeologiyasy ýshin búl sheru – әlemge aibat sheguding eng ontayly tәsili. Óndirisi ólimshi hәlde. Batys pen AQSh sanksiyasynan ekonomikasy esengiregen. Jalghyz seneri – әskeri, әskery óndirisi, qaru-jaraghy. Sony saudalaydy. 9 mamyr sayyn Qyzyl alangha býkil әskerin (ókilderin) shygharyp, «mine kórinder» deydi. Búl da agressorlyqqa tәn sipattyng biri deydi shetelding shong sarapshylary.

(S-400 Zymyrangha qarsy kesheni)

Meyli ghoy. Stalin men Gitlerding Polishany bólip aluynan (1939 jyl.) bastalghan Ekinshi dýniyejýzilik soghystyng ayaqtaluy men Sovet armiyasynyng jeniske jetuine arnalghan әskery paradty Mәskeu jyl sayyn alaulatyp-jalaulatyp, әskery әleuetin әlemge әigilegensip, asqan pafospen ótkizedi. Toqetiren aitqanda, Mәskeudegi parad – Putin men Kremli agressiyasynyng argumentine ainalghan...

9 mamyr - Jenis kýni. Ekinshi dýniyejýzilik soghysta jeniske jetken Sovet armiyasynyng úlyqtalatyn kýni. Bizde de búl kýndi airyqsha atap ótu degen daghdy bar. Ekinshidýniyejýzilik soghysta qazaq dalasynan shyqqan, qazaqtan shyqqan, eren erlik jasaghan azamattar az emes. Jastary jýzge tayaghan, jýzden asqan sol azamattardyng birsypyrasy aramyzda jýr. Olar erlikpen qan keshti. Maydangha kirdi. Soghys kórdi. Sondyqtan olardyng batyrlyghy әspettelui kerek-aq.  Mysaly, qazirgi uaqytta Qazaqstanda kózi tiri 1 400-ding ýstinde maydanger qalypty. Odan bólek, Leningrad blokadasynda bolghan, tylda enbek etken, kanslagerlerde bolghan (kәmelet jasyna tolmaghan) tútqyndardy qosa eseptegende 87 mynghy juyq ardager bar. Olargha biyl memleket budjetinen 2,6 milliard tenge materialdyq kómek qarastyrylghan. Ár oblys óz ardagerlerine birjolghy aqshalay kómek te kórsetti. Aldy 500 mynnan, arty 150 mynnan ýlestirdi.

Putin paradynyng qúny qansha?

Biyl Kremli iydeologtary әskery parad ótkizu ýshin 210 million rubli shyghyndapty. Jogharyda aitqanymyzday, Kremli ýshin Jenis parady – propoganda qúralyna ainalghan. Qazir kóptegen sheteldik liyderler Mәskeu shaqyrghan múnday paradtargha barmaydy. Sebebi, bireu ghana. Resey әlem ýshin agressor el.

Al shyndap kelgende, Jenis kýnin Kremli óz propogandasyna paydalanyp keledi. Ol ras. Mәskeu jyl sayyn parad ótkizedi. Qyzyl alangha keletin soghys ardagerleri jyl sayyn azayyp, әskery apparattar, úshaqtar, tankiler t.b. kóbeyip keledi.

Kremli ótkizetin Jenis parady qúddy súm soghystyng zúlmatyn kórgen qart maydangerlerdi emes, Resey biyligin, Putin әskerining «qúdirettiligin» úlyqtau prosessi ispetti.

Al biz sol Kremli iydeologiyasynyng yqpalyn óz elimizde-aq, kórip-bilip jýrmiz... Onyng dәleli keshegi Oraldaghy oy bóten oqshau toptyng qazaqty qyrghan qandyqol diktator Iosif Stalindi úlyqtap, oghan tәu etip, taghzym jasauy! Onyng dәleli, biyl elimizding iri-qalalarynda ótken «Bessmertnyy polk» aksiyasynda sol Stalinning dәudey portretterining tóbege kóterilui! Sol arqyly biz Qazaqstannyng «Úlyderjavalyq shovinizm shouynyn» sahnasyna ainalghanyn kórdik.

Áne, Vladimir Putin erteng 75 jyldyqtyng paradyna keludi mindettegendey sóilep, «kelmesender qatelik jasaghan bolasyndar» dep jatyr. Áriyne, әli jetkenge әkirendep sóileytin soltýstiktegi soyy bóten sol júrttyng shaqyrtuyn qabyl alghandardyng qatyryndamyz. Tipti, Qyzyl alanmen bizding de әsker sap týzep ótetini aqparatta habarlandy.

Maqúl ghoy, sheshimi shyghyp qoyghan búl mәselede biz ózgeriske yqpal ete qoymaspyz. Dese de, dóp kelgende, «dep» qaluymyz kerek-aq! Azdy-kem sarap qyldyq. Úlyqtargha oy tastaghan boldyq... Árisi, bizding qoldaghy is emes.

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz