Elining enlikgýli edi...
Qazaq kórermenderine «Mening atym Qoja» filimindegi Qojanyng anasy Milat, «Taqiyaly perishtedegi» komendant Jamal, «Úldyng oraluyndaghy» Rәbigha, «Toghysqan taghdyrlar» teleserialyndaghy Núrbiybi әje siyaqty basqa da kóptegen rólimen tanys Qazaqstannyng Halyq әrtisi, Memlekettik syilyqtyng laureaty, «Qúrmet belgisi», «Parasat» ordenderining iyegeri Biyken Rimovanyng qyzmeti, negizinen, últtyq sahna ónerining qara shanyraghy - M.Áuezov atyndaghy Memlekettik akademiyalyq drama teatrymen baylanysty boldy. Ómirining sonyna deyin sahna tórinen týspegen aituly óner sheberi aktrisalyqpen ghana shektelip qalmay, «Enlikgýlim», «Ónerdegi ónegeli ómirler» atty kitaptar jazyp, dramaturgiya salasyna da qalam tartty. Ol jazghan «Abay-Áygerim», «Qos múnlyq» piesalary elimizding kórnekti teatrlary repertuarynan berik oryn aldy.
Qazaq kórermenderine «Mening atym Qoja» filimindegi Qojanyng anasy Milat, «Taqiyaly perishtedegi» komendant Jamal, «Úldyng oraluyndaghy» Rәbigha, «Toghysqan taghdyrlar» teleserialyndaghy Núrbiybi әje siyaqty basqa da kóptegen rólimen tanys Qazaqstannyng Halyq әrtisi, Memlekettik syilyqtyng laureaty, «Qúrmet belgisi», «Parasat» ordenderining iyegeri Biyken Rimovanyng qyzmeti, negizinen, últtyq sahna ónerining qara shanyraghy - M.Áuezov atyndaghy Memlekettik akademiyalyq drama teatrymen baylanysty boldy. Ómirining sonyna deyin sahna tórinen týspegen aituly óner sheberi aktrisalyqpen ghana shektelip qalmay, «Enlikgýlim», «Ónerdegi ónegeli ómirler» atty kitaptar jazyp, dramaturgiya salasyna da qalam tartty. Ol jazghan «Abay-Áygerim», «Qos múnlyq» piesalary elimizding kórnekti teatrlary repertuarynan berik oryn aldy.
...Ózine ghana tәn mayda qonyr ýni, jer qozghalsa da qozghala qoymaytyn sabyrly da salmaqty minezi Biyken apaydy ózgelerden әrdayym daralap túratyn. Jastayynan qiyndyqty kóp kórgen aktrisanyng ómirge kózqarasy, adamdarmen, ainalasymen qarym-qatynasy bólekshe-túghyn. Jeti jasynda әkesi qaytys bolyp, aragha on jyl salyp anasynan aiyrylghan jasóspirim qyzdy ómir erte eseytedi. Alghashqy róli Enlikten bastap ol qazaq teatrynyng tariyhynda qalghan kóptegen jarqyn beyneni somdaydy. Shahmet Húsayynovtay dramaturg jazushygha adal jar bolyp, ónegeli úrpaq órbitedi. Ómirlik serigimen tabysqan bir sәtin surettey otyryp, aktrisa ol jayly óz esteliginde: «...Sol kýni men Shaqannyng súrauymen Enlikting qoshtasu әnin aittym. Ata-anamdy saghynyp aittym. Taghdyrymdy bir ózine tapsyrghanymdy aittym. Ornymnan túryp, ketuge ynghaylana bergenimde mandayymnan sipap, kózime tura qarap túryp: «Biykenjan, sen ketpe, qal bizdikinde!», - dedi. Jәne boyjetkenge aitylatyn sózderdey emes, sonshalyqty bir meyirbandylyqpen, taza senimmen aitty. Biykenjan dep meni tek qana anam aitushy edi. Áke-sheshem ólgeli bir adam mening mandayymnan sipap, Biykenjan dep kórmegen-di. Jylap jatyp, Shaqannyng ýiindegi kabiynetinde úiyqtap qalghan ekem. Tang ata oyana ketsem, Shaqang qarsy aldymda, kresloda maghan qarap otyr. «Tang atqansha otyrdyng ba?» dedim. «IYә, tang atqansha otyrdym!» dedi kýlimdep. «Nege?» deppin úyalghanymnan. «Kýntay, men sening úiqyndy kýzetip otyrdym ghoy», - dedi. Sol sәttegi «Kýntay» degen jyly sózinen, jýzindegi kýndey kýlimdep túrghan meyirbandylyqtan ainalyp qana ketsem bolmas pa?! Mine, sol kýnnen bastap, Shaqang ekeumiz ómir jolyn da, óner jolyn da bir keshtik...» - dep jazghany bar. Al aktriysanyng úly, tilshi-ghalym Kóbey Qúsayynov anasynyng adamy artyqshylyqtaryn tilge tiyek ete otyryp: «Qiyndyqty kóp kórgeninen bolar, balany kóp erkelete bermeytin. Perzentterine degen tereng mahabbaty jýregining tórinde saqtauly ekenin meyirimdi janarynan-aq sezetinbiz», - deydi. Ol kisining ýy sharuasyn, joldasy men bala-shaghasynyng kýtimin, ózining teatr men kinodaghy júmysyn bir-birimen sheber ýilestirip, bәrine ýlgeretin qasiyeti manayyndaghylardy eriksiz tәnti etetin. Biyken apaydyng ismerligi de keremet bolatyn. Qol qusyryp otyrghandy únatpaytyn ol ózine kóilek tigip, bolmasa balalaryna kiyim toqyp, әp-sәtte ýlken sharua bitirip tastaytyn. Dombyra tartyp, әn de aitatyn, otyrystarda әriptesterine parodiya jasap, manayyn kýlkige kómip tastaytyn da kezderi bar-tyn.
49 jasynda jesir qalghan anasynyng «Qiynshylyq kezdesse, múnayma, bәrin shydamdylyqpen kóter. Birinshi - densaulyq, ekinshi - enbekting arqasynda bәrin jenip shyghasyn» degen aqyly Kóbey Shahmetúlynyng jadynda mәngige qalyp qoydy. «1975 jyly inim Hasan qaytys boldy. Búl jayt ta anama auyr tiydi. Biraq anam osynyng bәrin qajyrly enbegi arqyly jendi», - deydi ol.
Ómirden óter-ótkenshe sahnadan qol ýzbegen aktrisa eng songhy oinaghany - «Estaydyng Qorlanyndaghy» Qorlan róli. Ol kisining әri dosy, әri әriptesi Habiba Elebekova sol spektakli qoyylatyn kezde: «Týnimen auyryp úiyqtay almadym. Teatrgha habarlasayyn, mening ornyma ekinshi kezektegi basqa akter oinasyn», - depti. Biraq tumysynan jigerli, ójet minezdi Biyken apay: «Múnyng jaramaydy, jýr, teatrgha barayyq. Mening de ayaghym auyrady, entigip qalamyn. Biraq shydayyq. Ekeumiz jaqsylap oinayyq, ólsek, sahnada óleyik. Ártiske sol - naghyz ólim», - dep qúrbysyn sahnagha shyghugha kóndirgen eken.
Biyken Rimova Bolat Atabaevtyng kóptegen spektaklinde basty rólderdi oinady, «Abay desem...» piesasyn rejissermen birigip jazyp shyqty. Osynday júmystar barysynda da, bylayghy ómirde de tyghyz aralasqan Bolat Atabaev ol kisi turaly: «Sahnadaghy jýris-túrysynan, kiyim kiyisinen, sóz saptauynan, dauys yrghaghynan, qiymyl-әreketterinen qazaqylyghy erekshe kórinip túratyn», - deydi. Sonday-aq: «Key adamdarmen o dýniyede de kezdesking keledi. Biyken apay - men ýshin sonday adam. Saghynamyn. Týsimde kóremin...» - degen shynayy sezimin de jasyrmaydy...
Áriptester aitqan syr
Habiba ELEBEKOVA, Qazaqstannyng enbek sinirgen әrtisi:
«Ol mening «Bi-agham», Biykeshim edi»
...Ekeumiz sonday dos, syrlas edik. Ol boyjetip, enbek isteytin halge jetkenshe qanshama ótkelden ótti. Jalghyz anasy osy Almaty emhanasynda qaytys bolghanda «ózim judym, ózim aparyp jerledim» dep jylaghany qabyrghamdy qayystyrghan. Múnday qasiretti kez kelgen ótkere bermeydi. Ekeumiz el aralap jýrgende ylghy birge bolamyz. Týsken jerimiz taza bolmasa, men kishkene jiyirkenshekteu minezimmen jan-jaghyma qarap, «oypyrmay» dep renjip qalsam, ol ýn-týn joq shyghyp ketetin de, tazalaytyn adamdy tauyp alyp, jughyzyp: «Haba, ýiiniz taza, kiriniz», - dep kýlip túratyn. Ol mening «Bi-agham», Biykeshim edi.
Qasym JÁKIBAEV, Qazaqstannyng Halyq әrtisi:
«Basqa bolsa, shyqqan shyghyngha renjir edi...»
...Shaqannyng birde maghan aitqany bar. Jazushylar Indoneziyagha baryp kelgende ol apaygha: «Biyken, balalargha birdeneler alyp keldim, biraq biraz aqsha ketti. Sondyqtan saghan eshtene ala almadym, renjime», - depti.
- Ne boldy sonsha? Shýkir, balalargha alsang jetedi de.
- Osylay deytinindi bilgenmin... IYndoneziyada altyn vanna bar eken, qymbat bolsa da, barghandardyng ishinen jalghyz ózim soghan týstim. Óitkeni endi qaytyp kele almaspyn degen edim.
- Shynymen, senen basqa eshkim týsken joq pa?
- Týsken joq.
Sonda Biyken apay:
- Áy, jigitsing ghoy! Áytpese men saghan joldas bolamyn ba? - degen eken.
Mine, kendik! Basqa bolsa, shyqqan shyghyngha renjir edi-au!
(Estelikter «Biyken Rimova» atty kitaptan yqshamdalyp alyndy)
Avtor: Roza RAQYMQYZY