Seysenbi, 23 Shilde 2024
Ádebiyet 6887 22 pikir 31 Jeltoqsan, 2019 saghat 14:59

Ádebiyet әleminde atqarylghan aituly sharalar

Biyl últ ruhaniyatynyng qara shanyraghynda auqymdy júmystar atqaryldy. Oqyrman qauymnyng nazaryna osy jyly әdebiyet әleminde bolghan iri oqighalardyng tizbegin qysqasha úsynyp otyrmyz.

QAZAQ ÁDEBIYETI 6 TILGE AUDARYLDY

2019 jyldyn 18 sәuirinde «Jahandaghy zamanauy qazaqstandyq mәdeniyet» jobasy ayasynda BÚÚ-nyng alty tiline audarylghan qazirgi qazaq әdebiyeti antologiyalarynyng sýiinshi danalary basylyp shyghyp,tanystyrylymy ótti.

«60 qazaqstandyq avtordyng tandamaly shygharmalary bir mezette әlemning eng iri 6 tiline audarylyp, sol tilderde júmys isteytin eng bedeldi baspalardan shyghyp, 5 qúrlyqtaghy 90-nan asa elding joghary oqu oryndaryna, kitaphanalary men ghylymy ortalyqtaryna jetedi. Jalpy sany 2 milliard 600 million halyq qazirgi qazaq әdebiyetining jauharlarymen tanysugha mýmkindik alady», – dedi basqosuda «Ruhany janghyru» baghdarlamasyn jýzege asyru jónindegi últtyq komissiya hatshysy Aida Balaeva.

PREZIYDENT JAZUShYLAR ODAGhYNYNG TÓRAGhASYN QABYLDADY

31 mamyrda Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev Qazaqstan Jazushylar odaghy Basqarmasynyng Tóraghasy Úlyqbek Esdәuletti qabyldady.

Qazaqstan Preziydentine әdebiyet­ting qazirgi jaghdayy men damuy, Jazushylar oda­ghynyng atqarghan júmystary jәne aldaghy jospary jóninde mәlimet berildi. Qasym-Jomart Toqaev últtyq ruhany әleuetti ilgeriletu isinde aqyn-jazushylar qauymy manyzdy ról atqaratynyn atap ótip, Jazushylar odaghynyng júmystaryna joghary bagha berip, qalamgerlerge shygharmashylyq tabys tiledi.

EURAZIYa JAZUShYLARY BAS QOSTY

4 shilde kýni Núr-Súltan qalasynda Euraziya astanalarynyng halyqaralyq forumy ótti. Oghan Euraziya kenistigining onshaqty elinen belgili qalamgerler qatysty.

Qazaqstan Jazushylar odaghynyng Tóraghasy, aqyn Úlyqbek Esdәulet forum ayasynda jurnalisterge:

«Forum Núr-Súltan qalasynyng әkimdigi men Jazushylar odaghynyng qalalyq filialynyng múryndyq boluymen ótip jatyr. Maqsatymyz  – óz qazanymyzda qaynay bermey, әdebiyetke jana arna ashu, qazaq әdebiyetin әlemge nasihattau, elimizding halyqaralyq arenadaghy imidjin kóteruge atsalysu. Osy forumdy jyl sayyn ótetin dәstýrli sharagha ainaldyrsaq degen oiymyz bar», – dep pikir bildirdi.

AZIYa QALAMGERLERINING TÚNGhYSh FORUMY

4 qyrkýiek kýni Elordada Qazaqstan Jazushylar odaghy QR Preziydenti Ákimshiligi men QR Mәdeniyet jәne sport ministrligining qoldauymen «Aziya elderi qalamgerlerining I forumy» ótti. Forumnyng ashylu saltanatynda sóz sóilegen QR Preziydenti Q.Toqaev búl manyzdy shara shygharmashylyq qauymnyng dialog alanyna ainaluy kerektigin aitty. Jiyngha 38 elden jәne elimizding týkpir-týkpirinen kelgen qalamgerler qatysty.

«Aziya qalamgerleri forumy shyghar­ma­shylyq qauymnyng manyzdy dialog alanyna ainaluy kerek. Búl manyzdy shara Aziya elderinde quatty týrde ótui qajet dep sanaymyn. Adamzatty tolghandyrghan kýrdeli mәseleler dәl osynday alandarda ortagha salynuy tiyis. Aziyany býkil әlemdik ruhany damu ortalyghy retinde damytu airyqsha manyzdy. Sondyqtan  әdeby ýderisterdi janghyrtu ýshin jaghday jasau basty mindetterding biri. Osy maqsatpen «Aziya alyby» әdeby syilyghyn taghayyndaghan jón. Álemdegi әigili syilyqtar sekildi búl marapattyng da bedelin arttyrugha kýsh saluymyz kerek», – dedi QR Preziydenti Qasym-Jomart Toqaev.

ÁBENG «QAZAQSTANNYNG ENBEK ERI»

26 qazan kýni Preziydent Qasym-Jomart Toqaevtyng jarlyghy boyynsha Halyq jazushysy Ábdijәmil Núrpeyisov «Qazaqstannyng Enbek Eri» atandy.

Álemge tanymal jazushy biyl 95 jasqa keldi. «Qan men ter», «Kurlandiya», «Songhy paryz» syndy kesek tuyndylardyng avtory.

IRGELI ÚIYMNYNG 85 JYLDYGhY ATALYP ÓTTI

9 jeltoqsan kýni Almatyda Qazaqstan Jazushylar odaghy men «Qazaq әdebiyetinin» 85 jyldyq mereytoyy atalyp ótti. Jiyngha qalamgerler qauymymen qatar, QR Memleketttik hatshysy Qyrymbek Kósherbaev, Almaty qalasynyng әkimi Baqytjan Saghyntaev qatysyp, sóz sóiledi.

«Býgin últ ruhaniyatynyn, qazaq sóz ónerining mereyli belesine arnalghan mazmúndy әri mәrtebeli keshte bas qosyp otyrmyz. Últqa úran tastalghan kezde aldymen ýn qosyp, ónegeli isti órge sýirep ilip әketu qalam ústaghan qayratkerler qalyptastyrghan iygi dәstýr. Sondyqtan qazaq eli qashanda jazushylar qauymyn janyna sýieu, ruhyna tireu sanaydy. Ejelden sóz ónerin kie tútqan, asyl sózdi ardyng isi sanaghan halqymyz ótken ghasyr basynda bir tilekke úiysqan aqyn-jazushylargha dәl osylay ýmit artqan bolatyn. 85 jyldyq tarihynda sóz zergerleri sol ýmitti halyq qamy men el senimining temirqazyghyna ainaldyra bildi», – dedi óz sózinde Q. Kósherbaev.

Abai.kz

22 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1390
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 2180
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 2206