«Jýrekting aqyl – suaty...»

(Abaydyng «Alla degen sóz jenil» atty ólenine týsinik)

Átten, dýniye-ay. Úly Abaydyng ruhany kósem ekendigi shyn moyyndalsa jәne últtyng sanasyn jana satygha kótergen tótenshe enbegi men asyl múrasy әdil baghalanghan bolsa, aldaghy on eki ay «Abay jyly» dep atalugha tiyis edi.

Qaydaghy?! Qazirgi tanda Abaydyng kemengerligine kýmәndi, al «Abay adamzattyng Abayy» degenine miyghynan kýle, tipti mysqylmen qaraytyndar qarasy kóbeya týskenin bayqap, kórip jýrmin. Bireuler Abay haqynda «orysshyl bolghan» dep búlghaqtasa, tayauda bireu oghan «barymtashy da bolghan» degen qanqudy ýstemelepti.  Ei, shyraqtar, olay emes. Abay «orysqa ese jiberme, onyng tilin, zakonyn bil de, qarsy júmsa!» dep qaqsap ótken. Arhiv derekterine sýiensek, Abay «Semey uezining eng әdiletti bolysy» atanghan shaghynda (1878 jyl) jeti jylgha sozylghan tergeu qarmaghyna ilingen. Nege? Barymtany tyimaqqa jan talasqany ýshin. Osylay aqtap jatudyng ózi, әriyne, úyat nәrse, Abaygha auyr jaza. Abaydan kópshilik qauym, әsirese, jastar jaghynyng alystap bara jatqan sebebi – abaytanu ghylymy tereng toqyrauda. Aytalyq, týsinik degen – әr shygharma iydeyasyn, ondaghy oi-tanymdy qarapayym tilmen úqtyru ghoy. Barlyq Abay jinaghynda «Týsinikter» bólimi bar, biraq týsinikting ózi joq. Kimge kinә artpaqpyz?

Osy olqynyng ornyn azdy-kópti toltyru niyetinde  týsinikterdi qolgha alu kerek dep sheshtim. Sonyng alghashqysy – aldarynyzdaghy Abaydyn   «Alla degen sóz jenil» atty ólenine týsinik. Tórt shumaq óleng 1897 jylghy, Abay kemeline kelgen kezendegi tuyndy. Islam falsafasynyng bilgiri Abay  eki ilimdi – teologiya (qúdaytanu) men adamtanudy (antropologiya) týiistirgen. Mәueli bәiterek týbirden nәrlenedi, sol siyaqty adamshylyq tamyry qúdayshylyqta. Hakim Abay bizge osy danalyqty úqtyrghan.

Qúdaytanu men jantanu egiz úghymdar. Ony tanyp-biluding mýmkindigi, joly qaysy?  Allanyng bolmysy – barlyq metafizikalyq (tabighattan tys) hәm ezoteriyalyq (syry ishinde) qúbylystardyng eng zory. Abay: «Alla taghala ólsheusiz. Bizding aqylymyz ólsheuli. Ólsheulimen ólsheusizdi biluge bolmaydy» (38-sóz), – deydi. Áytse de, adam balasy Alla taghalany tanugha úmtylmay túra almaydy. Oilylyq pen sanalylyq talaby osy.

Ólsheuli aqylymyzben Allany (Absolutti) tanudyng joly – yntaly jýrek, shyn kónil,  ekinshi týrde aitqanda, Tәnirige mahabbat qylu. Mine, Abay osyghan ýndep,  shyn ilanu men shyn imannyng mәnisin úqtyrghan.

Týbiri tereng ólendi oishyl:

Alla degen sóz jenil,

Allagha auyz qol emes.

Yntaly jýrek, shyn kónil,

Ózgesi Haqqa jol emes, -

dep bastaghan. Kópshilik «Ya, Alla» degendi ýnemi auyzgha alady. Ádet qylady. Tumysynan biri músylman, endi biri hristian ekendigin qanaghat tútady. Biraq onan jýrekting agharghany, minezding ózgergeni shamaly. Tómendegi taldama týsinikti bolu ýshin aitayyq, Abay oi-sana dengeyine baylanysty adamdardy ýsh satygha jiktegen: jarym adam, adam jәne tolyq adam.

Janaghy «Ya, Alla» dep auyzben jay aita salyp, biraq kýndelikti ómirde qiyanatqa qaymyqpay baratyndar – jarym adam. Ony músylmandyq leksikada «múnafiyq» (ekijýzdi) deydi.  Kimde kim Haqty, yaghny Alla taghalany bilimi, aqyly ya sezimi arqyly tanysa, sonyng aty adam bolady. Qúdaydy tanyghandyghynyng nyshany – onyng aqylyna sәule qonbaq. Esti, sanaly, imandy dep ýlgi qylatynymyz osy adam, әlbette. Aqylgha sәule qonbaghan, kónili ashylmaghan pendeler estiler toby esiginen kire almaydy.

Endi sananyng ýshinshi, eng biyik dengeyine keler bolsaq, ol – Allany jýrekpen sezu. Búl Jaratushyny aqylmenen tanumen shektelmey, ony jannan tәtti sýy degen sóz. Eki arada tek qana jýrek sezetin baylanys jibi esilmekshi.  Mine, Abay osy biyik dengeyge, yaky kórkem minezge jetkenderdi «tolyq adam» degen. «Tasdiyq» (qazirgishe 38-sóz) atty traktatynda oishyl: «Jәuanmәrttilik ýsh haslәt iyelerining aldy – payghambarlar, onan song – әuliyeler, onan song – hakimder, eng aqyry – kәmil músylmandar» dep tolyq adamdardyng tórt tobyn atap ótedi. Búdan bólek, Abay Qúday jolyna qadam basqan, basqasha aitqanda, jýregi tazarghan, aqyl, qayrat, jýrekti birdey ústaghan adamdardyng kýllisin «tolyq adam» deydi. Kemeldik shynyna jetersing ya jetpessin, ol qayghy emes. «Kóringen taudyng alystyghy joq» demekshi, eng bastysy, adastyrmaytyn tura joldy tanyp, soghan týse bil! Abaydyng «tolyq adam» ilimi baghyt silteuimen erekshe. Sonysymenen qúndy. Sufizmning «kәmil adam» ilimimen salystyrghanda onyng auqymy әldeqayda ken. Estilik pen sanalylyqtyng ýsh dengeyi turaly sózimiz әzirge tәmam.

Endi óleng mazmúnyna qaytyp oralayyq.

Sananyng ekinshi satysy – Alla taghalany aqyl, sezimmenen tanu dedik. Osynyng ózi de Onyng hikmetin sezinip, shuaghyna bólenuge jol ashady eken. Adamnyng denesine kýsh-quat bitedi, óneri de órge baspaq. Búl oi-tanymdy Abay ekinshi shumaqta:

Denening barsha quaty,

Ónerge salar bar kýshin, -

dep jetkizgen. Búl jana aittyq, oi-sananyng adam atyna layyq satysy.

Kelesi eki óleng jolynda Abay:

Jýrekting aqyl – suaty,

Mahabbat qylsa Tәniri ýshin, -

deydi. Búl jerde Qúday jolyna qadam basu, yaghny tolyq adam bolu shartyn aitqanyn angharugha bolady. Óitkeni, kórip otyrmyz, Abay Tәniri ýshin mahabbat qyl,  sonda aqyl jýrekting suaty bolmaq degen oy tastaghan. «Suat» degeni, әriyne, nәr, azyq alatyn bastau. «Aqyl men jan – men ózim, tәn – meniki». Adam bolmysy nebary osy ýsh-aq nәrseden. Adamda aqyldan ózge qúral joq. Qúranda: «Meni tanyghan aqylmenen tanyr» degen ayat mәnisi sol. Qazirgi tanda adamzat damuynyng motory әri asyraushy bolyp otyrghan qúdiret –  Ghylym da aqyldyng qúnarly jemisi. «Ghylym – aqyldyng bir aty» (Abay).

Aqyl kategoriyasyna bayyppen toqtalghanym, sóz bolyp otyrghan óleng jolyn oqushygha óz betinshe úghu qiyngha soghady. Mysalgha keybir jinaqtarda «Jýrekting aqyl – sauyty» dep basylghan. «Sauyty» deu qate, onda aqyldyng funksiyasyn shektep, taryltyp almaqpyz.

Sonymen, tolyq adam Tәnirige ghashyq, Ony tanugha qúmar iydeal.  Onyng osy ghashyqtyghy aqyl jýrekting suaty bolyp,  ruh biyigine jol ashuyna kepil.

Abaydyng Allagha jaqyndap, Allany jar etken hәli men kónil-kýiining ainasy esepti әigili ólenning ýshinshi shumaghyna keleyik.

Aqylgha simas ol Alla,

Taghriypqa tilim qysqa ah!

Barlyghyna shýbәsiz,

Nege mәujýt ol kuә.

Allanyng zaty týgil, sipatyn jetkizuge (taghriypqa) de til qysqa. Biraq Allanyng bar, bir ekendigi shýbәsiz («Barlyghyna shýbәsiz»). Dýniyede ne nәrse bar (mәujýt) bolsa, sol «Alla bar» deuimizding kuәsi. Mine, songhy eki joldyng maghynasy osy.

Ólendi hakim Abay bylaysha qorytady:

Aqyl men hauas barlyghyn

Bilmeydýr, jýrek sezedýr.

Mýtәkәllimiyn, mantikiyn,

Beker, bosqa ezedýr.

Osy tórt jol da zeyin qoyyp oqudy talap etedi. Aqyl men sezim Alla hikmetin tany alsa da, barlyghyn bilmeydýr (bile almaydy). Nege? Álde búl jerde qayshylyq bar ma? Tanu men biluding aiyrymy nede?

Mәsele – aqyl dýniyening kóringen syryna jýirik, biraq ruhany әlemge kelgende kók túmangha kirgendey adasa bastamaq. Qúdaydy jýrek qana sezedýr. Jýrekpen sezu – islamnyng jany, sufizmning negizi delinedi. Sebebi Alla taghala taza ruhany dengeyde. Zattyq dengeydegi aqyl men hauas (sezim) Ony qaytip bilmekshi. Tek jýrek seze alady, sebebi jan jýrekte ornalasqan. Abay jýrek tazalyghyna ýndep, sony nyqtaghanyn angharugha bolady.  Allany tanu men bilu degendi osylay týsiner bolsaq, qayshylyq ta joghalmaqshy.

Sóitip, shyn iman, shyn ilanu mәnisi – Allanyng ózine degen mahabbaty men qamqorlyghyn jýrekpen sezinu. Sondyqtan búl aqylmen tanudan joghary saty. Abay ashqan mәndi aqiqattyng biri osy. Kemengerding jýrek konsepsiyasy men kulitin ilim dengeyine kótergeni de osymen óz týsinigin tabady.

Songhy eki jolgha keleyik. Onda hakim Abay aqyl men hauasqa shekten tys sýiengen ilimderdi synaghan. Birinshisi – «mýtәkәllimiyn» Kәlam ilimin (arabsha «iylim әl-Kәlam»), ekinshisi – «mantikiyn» Logika ilimin (arabtyng «mantyq» sózi «logika» degen maghynada) taratqan músylman ghalymdary. Qos aghymnyng da ókilderi Allany jýrekpen ghana emes, ayat-hadister arqyly hәm aqyl, logika tәsilimen tanugha bolady dep tújyrghan. Abaydyng «Beker bosqa ezedýr» dep týiregeni rasqa shyqty. Sebebi, olardyng kóp tomdyq enbekteri  keyingi barlyq «izm»-derge (salafizm, uahabizm jәne t.b.) qúnarly topyraq boldy. Filosof ghalymdar turaly da osyny aitamyz. Shyrghalangha toly ótken ghasyr olardyng qúrghan san aluan jýieleri de – «beker bosqa ezedýr» ekenin anyqtap berdi. Múny qazirgi tanda kórip-bilip otyrmyz. Al, Abay bolsa, Haq joly degen mәselege hakimdik kózben ýnilip, 19-ghasyrda-aq adamzatty adastyratyn shataq dinder men filosofiyalyq jýieler qaydan degendi dóp tanyp, eskertip otyr. Osyghan qaytip tang qalmassyn...

Abaysha ruhany ilim egesi ghalymdar emes, hakimder. Búl mәseleni «Tasdiyq» traktatynda Abay: «Árbir ghalym –hakim emes, әrbir hәkim – ghalym. Ghalymdardyng naqliyasymen músylman iman taqlidy (erip iman keltiru) kesip qylady. Hakimderding ghaqliyatymen jetse, iman yakiny (shyn iman) bolady» dep ashyqtap beredi. Jәne músylman, meyli basqa dinning hakimderi (ústazdary degen maghynada) «dinning haq maghrifatyna jete almaghandar» dep týiin týiedi (dinning haq maghrifaty – ýsh sýi ilimi). Rasy, «Adamzattyng bәrin sýy bauyrym» dep jar salghan danyshpanyng qaysy?  Shýbәsiz, Qúday jalghyz, biraq әlemdik dinderding әrqaysysy óz qúdayyn dәriptep әure.

Qysqasy, ghalymdar naqliyasynan jamaghat shatasty. Ortaghasyrlyq din ústazdary «Ayatty aqylgha salma, oilanbay ilan!» degen ýkim (pәtua) shygharghany sodan. Sóitip, islam әleminde iman taqlidy ýstemdik qúrdy. Jana sóz etilgen, Abay dittegen haqiqatqa (imanigýlge) jetu ýshin Qúdaygha mahabbat qylu qaghidasy jayyna qaldy. Jә, sonan ne boldy?

Abay zamanynda sharighat kýsheyip, aqyl-oydyng noqtalanu dengeyi shekten shyqty. Alghash ret reforma (jana nizam) Týrkiyada qolgha alyndy. Janasha mәdeny qozghalystyng maqsaty – ghylym jarysynda Europadan qalmaudyng jolyn izdestiru bolatyn. Abay: «Búl kýndegi ghylym ýirenu eski medreseler ghúrpynda bolyp, búl zamangha paydasy joq boldy. Soghan qaray Ghúsmaniyada (Týrkiyada) mektep harbia, mektep rushidialar salynyp, jana nizamgha ainalghan» (38-sóz) deydi.  Resey músylmandarynyng qozghalysy – jәdidizm de ghylym jalyna jarmasugha ýndep baqty (sol ýshin oghan da Abay ish tartqan bolatyn).

Sóitip, kórip otyrmyz, Abaydyng «Beker, bosqa ezedýr» deuining astary teren. Ony din ghalymdary, meyli, filosof ghalymdar enbekterine qatysty sóz deyik, qalay desek te, әdiletti syn ekendigi haq.

Endigi kezekte bir tekstologiyalyq qateni sóz etpekpiz.

Allanyng barlyghy shýbәsiz, óitkeni, dýniyede ne nәrse bar (mәujýt) bolsa, sol «Alla bar» degenning kuәsi. Jogharyda ýshinshi shumaq iydeyasy osy degenbiz. Biraq iydeyany «nege mәujýt» tirkesi aqsatyp-aq túr. Tamasha oi-tanym saualgha ainalyp, maghynasyn joghaltqan. Búl, sirә da, kóshirushi tarapynan ketken qighashtyq. Bizshe Abay týpnúsqada: «Ne – mәujýt, sol – kuә», – degen. Sebebi, islamy «Ál-ahad (bir) uә әl-ujud (bar)» degen irgeli teoriya boyynsha bar nәrsening (mәujýd) kýllisi – Allanyng barlyghyna kuә hәm Onyng kórinisi. Osy teoriyagha sәikes óleng joly alghash ret ózgertilip otyr. Abay atalmysh irgeli tanymdy pash etken, oghan senimimiz kәmil.

Qoryta aitqanda, «Alla degen sóz jenil» jýrekpen jazylghan tuyndy. Onan alar ghibrat: birinshisi, shyn iman tiregi – hakimderding ghaqliyasy, tura joldy tabudyng ózge amaly joq. Ekinshisi, oy erkin, ghylym kәsip bolsyn, onsyz ozdym deu beker.  «Teginde adam balasy, adam balasynan aqyl, ghylym, ar, minez degen nәrselermen ozbaq. Onan basqa nәrselermenen ozdym ghoy demekting bәri de – aqymaqtyq». Býkil últtyng damuyna auaday qajet eskertpe. Oghan qarsy kim dau aitar.

Sóz sony, Abayda týsinikke zәru ólender kóp. Ásirese, filosofiyalyq oi-tanymdaryn jiti zerttep, jiliktep zerdeleytin uaqyt jetti. Abaydy halyqqa jaqyn qyla otyryp, qoghamdyq sanany sauyqtyru – kýn tәrtibinde túrsa iygi. Siz qalay oilaysyz, oqyrman?

Asan Omarov,

zertteushi.

Abai.kz