Qazirgi tandaghy әdebiyettanu ghylymynda jana arnalar bolyp tabylatyn diskurstyq poetika, teoretikalyq poetika shenberinde, kórkem antropologiyalyq әdiste kórkem shygharmashylyq ýderisine baylanysty nevrotikalyq, shizofreniyalyq, ekzistensianaldyq, psihoterapevtik syndy diskurs týrleri qoldanylyp, zerttelinip jýr. Psihologiyalyq diskurstyng zertteu nysany әdeby diskurske baylanysty qoldanylyp jýrgen jogharyda atalghan diskurs týrlerinen ózgeshe ekendigin atap ótuimiz kerek.

Poeziya, onyng ishindegi lirika janry subektivti janr ekendigi belgili. Lirikada aqynnyng oi-sezimi, tolghanysy ishki jan әlemining eleginen ótip, tebirenisi arqyly syrtqa shyghady. Aqynnyng psihologiyalyq túlgha retinde psihikasy, emosiyasy, kónil-kýii, reaksiyasy óleng týrinde órnektelip beriledi. Demek biz kórkem shygharmashylyqty, ónerdi psihologiyalyq túrghydan zertteuding negizin qalaushylardyng biri, kórnekti ghalym K.G.ngngtyng myna pikirlerimen kelisuimiz kerek: «Iskusstvo v svoey hudojestvennoy praktiyke esti psihologicheskaya deyatelinosti y v kachestve takovoy mojet y doljno byti podvergnuto psihologicheskomu rassmatrenii» [1, 214]. Sóz ónerinin, onyng ishinde lirikanyng tabighatyna say, psihoemosiyalyq sezimdersiz poeziya bolmaytyny da zandylyq.

Qazirgi tandaghy әdebiyettanu ghylymynda jana arnalar bolyp tabylatyn diskurstyq poetika, teoretikalyq poetika shenberinde, kórkem antropologiyalyq әdiste kórkem shygharmashylyq ýderisine baylanysty nevrotikalyq, shizofreniyalyq, ekzistensianaldyq, psihoterapevtik syndy diskurs týrleri qoldanylyp, zerttelinip jýr. Psihologiyalyq diskurstyng zertteu nysany әdeby diskurske baylanysty qoldanylyp jýrgen jogharyda atalghan diskurs týrlerinen ózgeshe ekendigin atap ótuimiz kerek.

Poeziya, onyng ishindegi lirika janry subektivti janr ekendigi belgili. Lirikada aqynnyng oi-sezimi, tolghanysy ishki jan әlemining eleginen ótip, tebirenisi arqyly syrtqa shyghady. Aqynnyng psihologiyalyq túlgha retinde psihikasy, emosiyasy, kónil-kýii, reaksiyasy óleng týrinde órnektelip beriledi. Demek biz kórkem shygharmashylyqty, ónerdi psihologiyalyq túrghydan zertteuding negizin qalaushylardyng biri, kórnekti ghalym K.G.ngngtyng myna pikirlerimen kelisuimiz kerek: «Iskusstvo v svoey hudojestvennoy praktiyke esti psihologicheskaya deyatelinosti y v kachestve takovoy mojet y doljno byti podvergnuto psihologicheskomu rassmatrenii» [1, 214]. Sóz ónerinin, onyng ishinde lirikanyng tabighatyna say, psihoemosiyalyq sezimdersiz poeziya bolmaytyny da zandylyq.

Klassikalyq taldauda kónil-kýy lirikasy dep aidar taghylyp taldanatyn әdisting shenberi diskurstyq taldaudyng auqymyna jete almaydy. Diskurstyq taldau auqymy óte keng jәne bizding lirikalyq shygharmany, lirikalyq shygharma tabighatyn taldaudy eleuli keninetin jaghdayy bar. Nevrotikalyq, shizofreniyalyq diskursterdi sóz etkende, sanada psihikalyq auru týrlerining qylang beretini ghajap emes. Al odan jýikesi aurugha úshyraghan aqyn-jazushylar shygharmashylyghyn zertteydi degen jalghan týsinik qalyptaspaghany jón. Diskurstyq taldaugha patalogiyalyq nevroz ben psihoz emes, shygharmashylyq nevroz ben psihoz arqau bolady. Adamnyng kýndelikti ómirdegi quanysh, renish, jaqsy kóru, jek kóru, ashu, yza, sýiispenshilik, riza bolu, narazy bolu, t.b.s.s. tolyp jatqan psihoemosiyalyq kýiler subektivti óner lirikadaghy aqyn shygharmashylyghynda da oryn alatyn әdebiy-psihologiyalyq jaghdaylar. Tek aiyrmashylyghy psihofiziologiyalyq reaksiya ghana emes, әleumettik interaksiyalargha jauap retinde, iydeya, tújyrym, kózqaras, dýniyetanym, ústanym retinde tuyndaytyn sezimder bolyp ortagha shyghady.

Aqynnyng ózining ortasyna, qoghamyna, zamanyna degen qarym- qatynasy, baghasy, reaksiyasy ólenderi arqyly kórinis tabady. Lirikadaghy aqynnyng kónil-kýy sezimderi onyng tek jeke basynyng jaghdayy, jeke emosiyasy ghana emes, ol onyng qogham jaghdayyna, qoghamdaghy әleumettik, etikalyq, sayasy jaghdaylargha bergen baghasy bolyp sanalady.

Adamnyng rasionaldy jәne irrasionaldy әrketterining barlyghyn basqarushy ortalyghy - my desek, miyding barlyq ýderisteri nerv jasushalary arqyly iske asatyny dәleldengen. My men jýrekting belsendi әreketining jemisi bolyp sanalatyn sóz ónerinde aqynnyng intellektualdy әlemi arqyly qabyldanghan obektivti shyndyq ishki әlemi, psihikasy arqyly qordalanyp, emosiyasy men qatar әdebiy-shygharmashylyq ústanymy, diskursy mәtin dengeyinde payda bolyp, syrtqa shyghyp, әleumettik qatynasqa jol tartady.

Belgili zertteushi B.O.Kormannyng myna sózderi lirikadaghy emosiyanyn, kónil-kýiding ózgesheligin anyqtap beredi: «Nastroenie v liriyke - eto ne prosto nastroeniye. Eto vsegda opredelennaya iydeynaya pozisiya, opredelennyy vzglyad na miyr.

Osnovnoy emosionalinyy ton - eto opredelyamye mirovozzreniyem emosionalinye reaksii, liricheskoe samosoznanie samih razlichnyh ludey. Etim ponyatiyem oboznachaetsya soderjanie liricheskogo sposoba izobrajeniya cheloveka» [2, 68].

Aqyn ómir sýrgen qoghamdaghy jaghdaygha, dәlirek aitsaq onyng sayasiy-әleumettik qalybynan bastap, túrmystyq, әkimshilik, ruhaniy-moralidyq, diniy-dýniyetanymdyq, ghylym-mәdeny jaghdaylaryna deyin nazarynan tys qaldyrmay, bagha beretin tústary joq emes. Poeziyanyng ereksheligine say búl qogham men halyq tynysy turaly «salmaqty», «rasionaldy» baghalar emes, poetikalyq sanadan, poetikalyq oilaudan tuyndaghan emosionaldy, ekspressivti baghalar. Qoghamdaghy jaghdaydyn, zaman beynesining aqyngha әseri, aqyn psihikasyna әseri, ólenderinde ashyq, ótkir týrinde oryn alady.

Abaydyng 1886 jyly jazghan «Kónilim qaytty dostan da, dúshpannan da» degen óleninen bastap birqatar ólenderinde aqynnyng óz qoghamyna, qabyldaushylaryna reaksiyasy emosionaldy týrde kórinis alghan.

Aqynyng óz beynesin somdau barysynda qoghammen kýresip kýizelgen, onyng jamandyq is-әreketterinen jerigen, qajyghan adamnyng beynesi somdaluy tegin emes.  «Ishim ólgen, syrtym sau» degen shygharmasynda ólenning atauy bolyp túrghan osy tarmaqqa psihologiyalyq túrghydan taldau jasaytyn bolsaq, adamnyng ishin óldige sanauy, ne ishki әlemi jalghyzdyqtan, týsinispeushilikten, qabyldamaushylyqtan, óz bilgenin, týigenin ortasyna aityp odan eshqanday әreket shyqqanyn kóre almau, yaghny aqyn ónerding «әser etushi» qyryn paydalanghanymen, odan esh nәtiyje shyqpaghanyna qamyghu syndy pikirler ortagha shyghatyna anyq.

«Segiz ayaq» óleni emosiyalyq boyaulargha, tebirenisterge toly ólen.

Auyrmay tәnim,

Auyrdy janym,

Qanghyrtty, qysty basymdy.

Taryldy kókirek,

Qysyldy jýrek,

Aghyzdy syghyp jasymdy.

Bir kisi myngha,

Jón kisi súmgha,

Áli jeter zaman joq.

Qadirli basym,

Qayratty jasym

Ayghaymen ketti, amal joq.

Bolmasqa bolyp qara ter,

Qorlyqpen ótken qu ómir [3, 112],-

degen joldarynda óz ómirine, óz jaghdayyna bagha berip otyr. Áriyne, bagha jaghymdy emes. Aqynnyng qan qysymyn kóterip, basyn qysyp, jýregin auyrtqan ne nәrse?Nemese, fiziologiyalyq, terapevtik túrghydan adamnyng qanday jaghdayda  qan qysymy kóterilip, basy qysyp, jany auyrady? Avtor osynday tәn men jan aurularyna alyp kelgen dertting basy - ruhany dert, ruhany týsinispeushilik ekendiginen habar berip otyr. Ruhany dertke adam qay jaghdayda úshyraydy? « Duhovnye stradaniya ne esti eshe dushevnaya bolezni, nevroz, no mojet byti prichinoy nevroza.

Duhovnoe stradanie - eto kogda chelovek perejivaet otsutstvie kakiyh-libo sennostey, kotorye mogly by delati ego jizni osmyslennoy, selenapravlennoy. Eto sostoyanie polnoy apatiy ko vsemu, k jizny voobshe. Chelovek mojet ne osoznavati prichinu ily istoky etogo svoego sostoyaniya, ety istoky chasto skryty v sfere bessoznatelinogo» [4, 121],- degen ghalym oilary aiqyndap otyrghanday, Abay ózining jeke basynyng dertinen, ne óz bolmysyna qatysty kemshilikterden kýizelip otyrghan joq. Abaydy dertti etip otyrghan - qogham men týzelerlik niyet tanytpaghan halqy. Halqyn týzetuding jolyndaghy qaru etip ónerdi tandap alghan aqynnyng Sózine qúlaq aspaghan, boyyna sinirmegen, boyyna sinirerlik dengeyi de joq bolghan halyqtyng teris amaldaryn tizbektep te aityp ótedi:

Jayauy qapty,

Attysy shapty,

Qayrylyp sózdi kim úqsyn.

Ishte dert qalyn,

Auyzdan jalyn

Búrq etip, kózden jas shyqsyn.

Kýidirgen song shydatpay,

Qoya ma eken jylatpay?

Avtor osynday ótkir sózder arqyly óz jan jaghdayyn bildirui nevrotikalyq diskurs ayasynda jýzege asqan. Aqynnyng óz qayghysymen toryghyp, tomagha túiyqtalyp qalmay, janyn jegen dertin ólenge arqau etui - búl da kýresting bir tәsili retinde baghalansa kerek. Ózining ruhany dertin, jalghyzdyghyn, halqynyng týsinbeytindigin, qabyldamaytyndyghyn ashyna aitu -  adresatyna qaytara әser etuding joly, adresatqa psihoterapiyalyq yqpal etu tәsili bolyp tanylady. Aqylmen aiqangha, bastan sipap, ish tartyp aitqangha kónbedi, esh nәtiyje shygharmady, endigi tәsil betine shyjghyryp, ótkir aitu, auyr aitu qalyp otyr. Psihoterapiyalyq, nevrotikalyq diskurs nysanyndaghy әrbir aitylghan sóz, bizding jaghdayymyzdaghy poeziyalyq shygharma  jaydan-jay aitylmaydy: «Vedi v psihoterapiy govoriti - eto ne stoliko obmenivatisya informasiey, skoliko osushestvlyati vmeshatelistvo, vozdeystvovati na sobesednika, vladeti kommunikativnoy situasiey, menyati sistemu predstavleniy kliyenta, ego mysly y povedeniye» [5].

...Molasynday baqsynyn

Jalghyz qaldym - tap shynym!

A.Qúnanbaevqa deyingi qazaq poeziyasynda ruhany jalghyzdyq turaly sóz etken Ahmet Yasauy bolsa, Abay ruhany jalghyzdyq sarynyn psihologiyalyq qatparlarmen terendetip, adamnyng ishki jan dýniyesi, syry, adam ómirining maqsaty, eldin, últtyng maqsaty, adamzat balasynyng adamgershilik múrattary túrghysynan bayytyp, jalghyzdyq taqyrybyn jana dengeyge kóteredi.

Aqynnyng «Keldik talay jerge endi» óleninde de nevrotikalyq diskurs oryn alghan. Qan qysymy joghary, ashynghan aqyn taysalmay jalghyz basy qaranghy qalyng kópshilikke qarsy shyghady. Ashuy u bolghan aqyn osy sózime tym qúryghanda selt etersin degendey, mirding oghynday ótkir sózin aitady:

Adam degen danqym bar,

Adam qylmas halqym bar,

Ótirik pen ósekke

Bәige atynday anqyldar [3, 157].

Abaydyng halqyna qaratyp aitqan osynday auyr syndarynan keyin keyde kópshilik arasynda aqyndy synaghan pikirler de estilip qalyp jatady. «Abay halyqtan ýlken emes, nege sonsha qatty auyr sózder aitady» degen siyaqty sózderdi búqaralyq aqparat qúraldarynan jii kezdestiremiz. Búl syndargha jauapty bylaysha beruge bolady. Birinshisi, Abay halyq turaly ne aitsa da, kózi jetkendikten jәne aqiqatty bilgendikten aitqan. Ekinshisi, aqynnyng osynshama ótkir synay otyryp aituy, tyndaushygha әser etuding tәsili retinde qoldanylghan dep taldasaq bolady.

«Mensinbeushi em nadandy», «Jýregim, oibay, soqpa endi!», «Quatty ottay búrqyrap», «Ólsem, ornym qara jer syz bolmay ma?», «Jýrekte qayrat bolmasa», «Jýregim mening qyryq jamau», t.b. ólenderinde nevrotikalyq diskurs oryn alghan. Aqyn búl ólenderindegi óz basyndaghy ruhany dertti sóz etip, qabyldaushymen arasyndaghy qarym-qatynas mәselesi sóz bolady. Aqyn búl ólenderindegi emosionaldyq ton ashynu, jalghyzdyq zardabyn tartu, týsinbestik ayasynda bolghanymen, avtor ashu-yzasyn tejep otyrghandyghy bayqalady.

Abaydyng kónil-kýy taqyrybynda jazghan ólenderining ishinde aqyn emosiyasy aiqyn bildirilgen óleni - «Ózgege kónilim, toyarsyn».

Ózdering de oilandar,

Neshe týrli jan barsyn.

Ghylym da joq, my da joq,

Daladaghy andarsyng [3, 158],-

degen joldarynan aqynnyng qoghamnyng degen ókpesi yzagha ainalyp, psihikalyq jaghdayy nevrotikalyq qalyptan shizofreniyalyq halge úlasqan. Nevrotikalyq diskurste jazylghan kóptegen ólenderinde aqyn ózimen aqyryn syrlasyp, filosofiyalyq oigha boy aldyryp, salqyn aqylgha jendirip bylay dep jyrlap:

Men - qajyghan aryqpyn,

Qatyn-bala qonaghy.

Senderge de qanyqpyn,

Júrtyng anau bayaghy.

Múnday elden boyyng tart,

Men qajydym, sen qajy!

Aytyp-aytyp ótti qart,

Kónbedi júrt, ne ylajy! -

taghdyrgha moyynsúnghan, qajyghan, sharasyzdyq tanytqan syndy synay bildirgendey bolady. Al «Ózgege kónilim toyasyndaghy» oilar aqynnyng nadandyq pen jamandyqqa, әdiletsizdik pen imansyzdyqqa tózbeytindigin, moyynsúnbaytyndyghyn anghartyp, agressivti kórkem tәsildi paydalanady. Tipti agressivti tәsil degenimiz de orynsyz bolar, shyntuaytqa kelgende aqiqat aqyn jaghynda synayly. Aqyn ol baylamyn tarihy salystyru әdisimen kóz jetkizip aityp otyr, kórshi eldermen salystyrghanda HIH ghasyrdyng II jartysyndaghy qazaq elining mәdeniy-ghylymy jaghdayy auyz toltyryp aitarlyq jaghdayda emes edi.

«Kýlimsirep aspan túr» óleninde ekzistensiyalyq diskurstyng belgileri barshylyq. Ózine, ómirine kónili tolmau, dýniyening mәnin joghaltu, Mәnsizdikke, Jalghyzdyqqa, Bostyqqa, Absurdke boy aldyru saryndary ekzistensiyalyq diskurstyng negizgi belgileri bolyp tabylatyn bolsa, aqynnyng myna óleng joldarynan osy aitylghan qasiyetterding bәrin bayqaugha bolady:

Qapamyn men, qapamyn,

Quanysh joq kónilde.

Qayghyramyn jatamyn,

Neni izdeymin ómirde? [3, 185].

Ekzistensialdyq әdebiyet, baghyt Batys Evropada HH ghasyrda payda boldy dep aitylady. Alayda biz Abay ólenderinen modernistik dep sanalatyn ekzistensialdyq  sarynyn kóremiz, ekzistensialdyq әdebiyetting bastauynda túrghan әlemdik dengeydegi klassik aqyn dep sanauymyzgha bolady.

Qaytty ma kónil betimnen,

Yaky bir qapyl qaldym ba?

Ótken kýnge ókinben,

Ám ýmit joq aldymda.

Ruhaniyat pen dildin, jannyng tamaghyn oilap alys-jaqyngha, ótken-ketkenge sholu jasaghan aqyn ómirining mәnin úghynugha bel baylap, baghalaugha tyrysady.  Poetikalyq sana shenberinde syrly әlem jeteginde jan tebirentken aqyn tiyanaqty, túraqty, bayandy eshnәrse tappaghanday. Alayda biz búl ekzistensialdyq diskursting de avtopsihoterapiyalyq kórkemdik tәsil ekendigin eskeruimiz kerek.

A.Qúnanbaev birli-jarymdy ólenderinde ghana bolmasa, ekzistensiyagha kóp boy aldyra bermeydi. Abay ólenderining kópshilik bóliginde kýresker, pragmatiyk.

Aqynnyng ómirining songhy kezenderinde qoghamdyq tartystyn, jeke bas dramasynyng shiyelenise týskendigi belgili. Abaydyng ómirining kenetten 59 jasynda ýzilui de, onyng qoghamdyq, shygharmashylyq qayratkerligining jýrekke, jýikege salmaq týsirgendigin dәleldeytindey. Jogharyda taldanghan aqyn ólenderining tuu tarihyn tarihiy-funksianaldyq túrghydan taratyp taldap, týsinikter beritin bolsaq, kóp nәrsege qol jetkizer edik. Avtor ólenderining qanday jaghdayda, qanday interaktilerding sebebinen tuyndaghanyn zertteudi әli kýnde de qolgha aluymyz kerektey kórinedi. Kórnekti әdebiyettanushy T.Esembekovting myna oilary da abaytanuda kemshin qalyp túrghan mәseleni aiqyndaytynday: «A.Qúnanbaevtyng óleng órimderin jýielep zertteu kórkem mәtinmen ghana shektelmeui kerek, aqyn ómir sýrgen ortadaghy әdeby dәstýr men sabaqtastyq, jalghastyq, aqynnyng ishki sezimi, syrtqy dýniyege qatysy, shygharmashylyq maqsaty men nәtiyjesi siyaqty mәseleler de ghylymy oitýrtki bola alatynyn bilgen jón» [6, 35]

Abaydyng songhy ólenderining biri bolyp tabylatyn «Jalyn men ottan jaralghan» dep atalatyn ólenining songhy shumaghynyn:

Nesi ómir,

Nesi júrt?

Ónsheng qyrt,

Bas qanghyrt! [7, 116]-

dep ayaqtaluy jay kezdeysoqtyq pa eken? Búl joldarda da baghalau jatyr, sarkazm saryny bayqalghanymen, iydeyalyq jaghynan óte auyr, tebirenisti, teren, psihologiyalyq jýgi auyr oi. Aqyn óz shygharmashylyghynyng songhy akkordtaryn nevrotikalyq diskurste ayaqtap otyruy da, qoghamyna kónili tolmaghan aqynnyng tilegin bolashaq adresaty týsiner, baghalar degen niyet jatyrghanday oy qaldyrady. Abay ýnemi ózining «qiyaldaghy oqushysymen», simulyakrymen sóilesip, tildesip, soghan iyek artyp otyratynday. Aqyn búl túrghydan da ózining klassik aqyndyghyn, sóz ónerinin, poeziyanyn, lirikanyng tabighatyn ghajap sheber bildendigin kórsetetindey. Danyshpan, hakim Abaydyng mәngilik tang qalyp, tanyrqap jarysa jazyp, aityp jatatyn ghúlamalyghynyng bir kórinisi de bolar.

Ádebiyetter

1. Yung K.G. Ob otnosheniy analiticheskoy psihologiy k poetiko-hudojestvennomu tvorchestvu. V kniyge: Zarubejnaya estetika y teoriya liyteratury HIH-HH vv. Traktaty, statii, esse. Moskva: Izd.Moskovskogo uniyversiyteta, 1987. - 512 s.

2.     Korman B.O. Izuchenie teksta hudojestvennogo proizvedeniya. Moskva: Prosvesheniye, 1972.

3.     Qúnanbayúly A. Shygharmalarynyng eki tomdyq jinaghy. T.1. -Almaty: Jazushy, 1995.

4.     Abiysheva A.K. Problemy sennostnogo smysla v filosofiy y psihoanaliyz. Almaty: NIS Ghylym, 2002.

5.     Analiz psihoterapevticheskogo diskursa. [WWW-dokument] URL. Elektrondy resurs. http: // culture.  niv.ru/doc/psychology/kalina/040.htm.

6.     Esembekov T.U. Kórkem mәtindi taldau negizderi. - Almaty: Qazaq    uniyversiyteti, 2009.

7.     Qúnanbayúly A. Shygharmalarynyng eki tomdyq jinaghy. T.2. -Almaty: Jazushy, 1995.

Rezume

Búl maqalada qazaqtyng klassik aqyny A.Qúnanbavtyng ólenderi diskurstyq poetika shenberinde taldanady. Lirikalyq shygharmalar әdeby diskurstyng ayasyndaghy nevrotikalyq tәsilmen saralanady.

V dannoy statie issleduetsya osobennosty y funksiy nevroticheskogo diskursa v liricheskih proizvedeniyah velikogo kazahskogo poeta-klassika A.Kunanbaeva.

Noyabri Kenjegharaev,

Abay atyndaghy QazÚPU-nin

«Abaytanu» ghylymiy-zertteu

ortalyghynyng agha ghylymy qyzmetkeri, f.gh.k.

«Abay-aqparat»