TIL SAYaSATY

Til sayasatynyn  sayasatshyldyq pen týrli sayasi  ambisiyanyng arenasyna  ainaluynan saqtaytyn birden bir shara - is jýzindegi  resmy qostildilik pen qoghamdyq (búqaralyq)  kóptildilik. Qay til qanday mәrtebe alsa da tildik tartys eshbir tildi de úshpaqqa  shygharmaydy jәne qanday zandy da  iske asyrudaghy әreketsizdik onyng dúrystyghy men  qauqaryna kýmәn tughyzyp, bir zandy ekinshisimen almastyratynday  qaqpaqyl jaghdaygha dushar bolamyz. Sondyqtan  Atazangha tilder jóninde ózgeris engizudi tómendegidey naqty sharany iske asyrumen  almastyryp, tilder mәrtebesining búrynghy  qabyldanghan kýiin әli de is jýzine asyru úsynylady. Basqasha aitqanda, Qazaqstan en  әueli qazirgi  resmy birtildilikten (orystildi) resmy qostildilik jәne búqaralyq qostilikten (orys - qazaq) búqaralyq kóptildilik obektisine kóshiru kerek.

Búl sharany iske asyru jolynda Tilder komiyteti men basqarmalary tilder jónindegi  attestasiyalyq  komissiya (TAK) qúrady. Búqaralyq kóptildilik (BK) sharasy iske asyruda óz erkimen attestasiyalanatyn azamattardy TAK myna kategoriyalargha (TK) attestasiya qabyldau arqyly jiktep, arnayy kuәlik beredi:

1- kategoriyaly: auyzeki tildi týsinushi:

TIL SAYaSATY

Til sayasatynyn  sayasatshyldyq pen týrli sayasi  ambisiyanyng arenasyna  ainaluynan saqtaytyn birden bir shara - is jýzindegi  resmy qostildilik pen qoghamdyq (búqaralyq)  kóptildilik. Qay til qanday mәrtebe alsa da tildik tartys eshbir tildi de úshpaqqa  shygharmaydy jәne qanday zandy da  iske asyrudaghy әreketsizdik onyng dúrystyghy men  qauqaryna kýmәn tughyzyp, bir zandy ekinshisimen almastyratynday  qaqpaqyl jaghdaygha dushar bolamyz. Sondyqtan  Atazangha tilder jóninde ózgeris engizudi tómendegidey naqty sharany iske asyrumen  almastyryp, tilder mәrtebesining búrynghy  qabyldanghan kýiin әli de is jýzine asyru úsynylady. Basqasha aitqanda, Qazaqstan en  әueli qazirgi  resmy birtildilikten (orystildi) resmy qostildilik jәne búqaralyq qostilikten (orys - qazaq) búqaralyq kóptildilik obektisine kóshiru kerek.

Búl sharany iske asyru jolynda Tilder komiyteti men basqarmalary tilder jónindegi  attestasiyalyq  komissiya (TAK) qúrady. Búqaralyq kóptildilik (BK) sharasy iske asyruda óz erkimen attestasiyalanatyn azamattardy TAK myna kategoriyalargha (TK) attestasiya qabyldau arqyly jiktep, arnayy kuәlik beredi:

1- kategoriyaly: auyzeki tildi týsinushi:

2- kategoriyaly: auyzeki tildi erkin mengen, sol tilde әngimelese alushy;

3- kategoriyaly: jazba tildi týsinushi (demek, 1-2 kategoriyany da mengergen degen sóz);

4- kategoriyaly: tildi mengergen, yaghny búl tilde óz oiyn jaza bilushiler (demek, aldynghy  kategoriyalardy da mengergen).

Attestasiyalanghan azamattar ana tili men qay tilde qanday kategoriyamen mengergendigi jónindegi mәlimeti bar kuәlikterge ie bolumen birge, materialdyq yntalandyru qúqyghyna ie bolady. Búl ýshin, aitalyq, attestant ózinin  memleketke tóleytin tabys  salyghyn mynaday prosentke azaytady:

Ár til boyynsha kategoriya nómirlerinin qosyndysy = H %,  múndaghy H - tabys salyghyn azaytu prosenti; kategoriya nómiri - tildi bilu koefisiyenti bolyp tabylady.  Ana tili kategoriyalanbaytynyn eskersek, birtildi adamnyng tabys salyghy eshuaqytta azaymaydy. Kategoriya koefisiyenti bylay anyqtalady: Qazaq tili ýshin - 1%; orys tili ýshin - 0,5%; basqa etnostyq tilder ýshin - 0,25%.

Resmy qostildik (RQ) sharasyna deputattar men ministrlerden bastap, audan әkimining hatshysyna deyin mindetti týrde kiristiriledi jәne әrbir kategoriyany mengeruge bir jyldan  beriledi. Sóitip, 4 jylda qostildi (qazaq-orys) resmy organgha ie bolu múraty iske asuy qajet. Al,  4 jylda bir tildi mengere almaghan adamda memleketting qanday sharuasy boluy mýmkin?

Sonday-aq, BK men RQ sharalary ýshin shet tilining qatysy joq, qatys tek qana qazaqstandyq etnos tilderine bolugha tiyis. Alayda, múnyng barlyghy da túrmystyq til dengeyindegi kriyteriy bolghany oryndy. RQ - qazaq tilin damytugha jol ashudyng birden bir tәsili. BK - Qazaqstan júrttarynyn  bir- birining tilin ýirenip, damytugha  kótermeleytin negiz bolu sharasy.

KADR

"Kadrlar bәrin sheshedi". El jaghdayy qiyn kezde onyng ayaqqa  túryp, damuyna kepildik te - kadr. Janasha oilau qabileti toqyraghan eski kadrdyng ornyn jana zaman kadrynyng basuy da uaqyt talaby. Endeshe eskilerdi yghystyryp, qabiletti  janalardy tartatyn mehanizm "Bolashaq - jastardyki" degen emes, "ótken shaq - qarttardyki, osy shaq - jastardyki, bolashaq - balanyki" degen qisyndy devizge iyek artqan maqúl. Múnday mehanizmdi kadrlardyng mәlimet bankasyn (KMB) qúrudan  kóremiz. Búl degenimiz - memleket  qyzmetindegi jәne onan tys naghyz qabiletti de jaraqty  kadrlardyn  mәlimetin jinau arqyly olardy memlekettik organdarda ósiruge jaghday jasau jәne  qyzmetke tartuda kadrdy irikteu mýmkindigin tughyzu. Sóitip, memlekettik kreslo kez kelgenge oryn emestigin sezdire otyryp, kadrlar elitasyn qalyptastyru.

Atalmysh shara auyl mengerushisinen bastap, jogharghy etalondaghy  qatardaghy qyzmetkerlerge deyin mindetti týrde testiden ótu arqyly jýzege asady. Al, memlekettik organdardan tys qyzmettegi azamattar óz erkimen testiden ótu arqyly kadrlar rezervin  qúrghan bolar edi.

Áriyne, múnday test qyzmetkerding lauazymgha sәikestigi men onyng qanshalyqty qabileti baryn anyqtaytynday óte nәzik  kriyteriy boyynsha baghalanuy qajet. Basqa jaghynan alghanda búl shara memleket organdaryn kezdeysoq adamdardan  tazartyp, qabiletti kadrdyng tartylu tetigine ainalar edi.

ENBEKPEN QAMTU JÁNE MIGRASIYa

Júmyssyzdyqtyng beleng aluyna oray aldaghy jyly әleumettik salada enbekpen qamtu eng manyzdy bolmaq. Al, búl  saladaghy qazirgi  enbekpen qamtu (EQ) qanaghattanghysyz. Ony jolgha qon ýshin  qazirgi júrtshylyqty enbekpen qamtu qory (JEQ) negizinde memlekettik enbek bankasyn (EB) qúrudy úsynamyz. EB- nyng maqsaty:

- kәsiporyndargha kadr sapasyn jaqsartu ýshin nesie beru;

- óz mamandyghyn nemese bilimin  jetildiru maqsaty ýshin azamattargha nesie beru;

- enbek ornyn kóbeytuge baghyttalghan naqty jobalardy nesiyeleu;

- jeke adamdardyng sheberhanasyn, óndiris sehtaryn úiymdastyrugha baghyttalghan jobalardy nesiyeleu;

- EQ organdarynyng basqa da sharalaryn qarjylandyru.

Enbek ministrligining basty nazarynda  bolatyn bir jayt - әdettegi tuylu dengeyi joghary audannyng enbekpen qamtyluyn nyghaytyp, ol jer túrghyndarynyng migrasiyagha  úshyrauyn toqtatu. Sonday-aq, EQ organdary shaghyn jәne orta, fermerlik kәsiporyndargha enbekti úiymdastyru, enbekshilerdi basqaru sekildi jayttardan túraqty kenes berudi qolgha alghandary núr ýstine núr.

Sonymen birge enbek kitapshasynyng jana týrin  shygharyp, onda enbekkerdin  enbek  qabiletining әrbir júmys ornynda istegendegi mәlimetining tolyq kórinisi bolatynday oryn  berilse, búl jayt, júmys berushige derek, júmysshygha (enbekker) jauaptylyq ornatar edi.

ÁLEUMETTIK SALA

Halyqtyng әleumettik jaghdayyn  jaqsartugha Halyq bankasynyng (HB) jaghdayy men dәrejesin nyghaytyp, onyng mýmkindigin paydalanu arqyly yqpal etuge bolady. Ol ýshin HB - syn aksiyalandyryp, memleket qarauyna baqylau paketimen birge aksiyanyng 25% - tin qaldyryp, qalghanyn jeke adamdar men shaghyn mekemeler men kәsiporyndargha satqan jón. HB - nyn  jarghylyq qoryn meylinshe   kóbeytip, onyng aksiya qúny men sanyn molaytu arqyly aksionerlerding sanyn úlghaytumen bankagha naghyz halyqtyq sipat beru qajet. Alayda, búdan búryn HB-nyng búghan deyin inflyasiyagha  úshyraghan salym kólemin kompensasiyalap, salymshylardyn  Ýkimet pen HB -gha degen teris kózqarasyn ondaugha  tura keledi. HB-gha janadan  mynaday  mindet pen qúqyq beru kerek:

- jeke azamattargha ýy mýlkin satyp alugha, oqu men densaulyq, turizm, demalys  salasyna júmsaugha nesie beru;

- azamattar men shaghyn óndiris úiymdarynyng kishi  seh, sheberhana, laboratoriya  jasaqtauy jolynda shaghyn jekeshelendiruge  qatysu maqsatyn nesiyemen  qarjylandyru;

- qúndy qaghazdarmen júmys jәne  kliyentterge qyzmet.

Múnymen birge banka janynan әrbir audandyq  filialy bolatynday, "iyterispe bazargha"(tolkuchka)  bәseke tughyzu, halyq tútynatyn tauarlar  baghasyn rettep, otandyq  óndirushiler búiymynyng súranysyn aiqyndap otyru, sonday-aq qúndy qaghazdar bazaryn qalyptastyrudy damytu maqsatymen Halyqtyq tauar birjasyn qúrghan maqúl.

ZEYNETAQY MEN JÁRDEMAQY

Memlekettik zeynet (pensiya) salasyn damytugha  tómendegidey sharalar legi  úsynylady:

- zeynetaqy qoryn joy;

- zeynetaqygha tiyesili salyqty jergilikti әleumettik qamtu (ÁQ) (Sobes) bólimderining esepshotyna týsiru;

- ol esepshottardy mindetti týrde HB bólimderinde ashu;

- ÁQ ministrligi (ÁQM) men HB arasynda zandy qatynas (kelisim - shart, qúryltayshylyq nemese aksionerlik) ornatyluy. Osy sharalardan song Ýkimet keminde memlekettik zeynetaqynyng bir ailyq  mólsherinde ÁQM-ting HB-na depoziyter retinde salym salugha jaghday jasaydy. Sóitip ainalystaghy bir ailyq  memlekettik zeynetaqy mólsheri men ay sayyn týsetin zeynet salyghy zeynetaqynyng túraqty týrde  beriluin  qamtidy. Múnday jaghdayda ÁQ organdarynyng qyzmeti mynday bolmaq:

- zeynetaqy men jәrdemaqynyng mólsherin shygharu (esepteu, qayyra esepteu);

- HB - nyng bólimderimen qarym-qatynas;

- әleumettik  tólemderding mezgilinde jәne  dúrys taratyluyn úiymdastyru jәne  qadaghalau.

TÚRGhYNJAY

Túrghynjay mәselesin sheshuding basty arqauy retinde.Túrghynjay - qúrylys  bankasynyng (TQB) qazirgi kýiine qan  jýgirtu ýshin ony aksionerleu qajet te, aksiyanyng 25% - men baqylau paketin ghana memlekette qaldyryp, qalghanyn investqorlargha auksion arqyly túrghynjay kupondaryna aiyrbastau kerek. Sonday-aq:

- banktyng әreket ayasy keneytilip, oghan  jyljusyz mýlikterge (JM)  lizingilik qyzmet ýshin nesie bólu  qarastyrylsa;

- JM birjasyn qúrugha atsalysu mýmkindikterin jasaghan jón. JMB arqyly ýi, pәter, jer alany, qúrylys materialdaryn satu; ýi, pәter jaldau әreketterine resmy sipat berip, onyng naqty da aiqyn  narqyn ornatugha yqpal  jasaghany qolayly.

Al, jeke túrghyn ýy salushylargha beriletin  nesiyening talabyn ómir  jaghdayyna jaqyndatqan dúrys ta, múnday nesiyeni qalada 30 jylgha emes, 10 jylgha, al auylda 20 jylgha beru qajet.

SALYQ  JENILDIGI

Janadan qabyldanbaq salyq jýiesin (SJ) qoldanudan  airyqsha sharuashylyq subektilerine  baghyttaudy qoldap, SJ-gin shartty týrde  ýshke bólip qarastyru úsynylady:

1)  yntalandyru SJ (YSJ): jana qúrylmaq óndirushige (JÓ) bir jylgha deyin әleumettik salyq - ÁS (tabys, zeynet, enbekpen qamtu salyqtary) týrlerinen basqasyn jartylay salyp, ekinshi jyldan bastap paydagha salynatyn salyqtan ózgesin ústau, al ýshinshi jyldan bastap naghyz  SJ - ne kóshiru;

2)  jenildik SJ-si (JSJ): JÓ-ge bir jylgha deyin ÁS týrlerinen jergilikti salyqtan (JS) ózgesin qoldanbau, al ekinshi jyldan bastap YSJ - ne kóshiru;

3)  ayryqsha salyq jýiesin (ASJ): JÓ - ge eki  jylgha deyin ÁS týrleri men JS týrlerin ghana salu, al ýshinshi jyldan bastap YSJ - ne kóshiru.

Atalghan SJ-lerin qoldanu ýshin elding ekologiyalyq, әleumettik, kommunikasiyalyq ahualyna qaray mynaday geografiyalyq sipatty JÓ tobyn qarastyramyz:

1. Ekologiyalyq apatty jәne әleumettik mesheulengen әkimshilik - aumaqtyq bólinis subektisi (auyl, poselke, qala audan) aumaghyna ornalasqan JÓ (EJÓ);

2. Áleumenttik mesheu aumaqta qúrylghan JÓ (ÁJÓ);

3. Kommunikasiyasy nashar  aumaqta qúrylghan JÓ (KJÓ).

JÓ retinde janadan  qúrylghan shaghyn jәne birikken kәsiporyn alynady.

Sonday - aq, búl topqa jatpaytyn, biraq, kótermeleudi qajet etetin óndiris salasynda óndirushi kәsiporyndardyn (SÓK) shaghyn jәne birikken sipatty týrleri ýshin (1995 jyldan bastap  qúrylghandargha) kirispe SJ - sin (KSJ) qoldanu ónerkәsip ónimderin shygharuda serpilis tughyzar edi.

4.Kirispe SJ- si (KSJ): JÓ - retinde Auyl sharuashylyq ónimderin beretin, qúrylyspen  ainalysatyn jәne qúrylys  materialdaryn shygharatyn, halyq tútynatyn  tauarlar  óndirushi  subektiler ýshin alty aigha deyin salyqtyng ÁS jәne JS týrlerin ghana qoldanu, odan naghyz salyq jýiesine kóshiru.  Qoryta kele, SJ men JÓ toptarynyng sәikestik kestesi tómendegidey bolady:

1)  KSJ - SÓK

2)  YSJ - KJÓ

3)  JSJ - ÁJÓ

4)  ASJ -  EJÓ

Búl sharany jýrgizu ýshin elding әkimshilik-aumaqtyq birlikterin ekologiyalyq, әleumettik jәne kommunikasiyalyq jaghday  boyynsha irikteuge tura kelmek.

JEKEShELENDIRU

Jekeshelendiru salasyndaghy qazirgi janasha qarastyrymdy  qolday otyryp, ony jýzege asyruda myna jaghdaylardy eskeru paydaly bolar edi:

- Jekeshelendiru  organdarynyng ekige bólinui kezinde memlekettik mýlikti jekeshelendiru apparattary, әsirese, jergilikti әkimshilik apparatynan bólek qúrylghany, sóitip, ony  tiginen baghynystaghy tek qana Ministrler Kabiynetine tәueldendiru;

- Jekeshelendiru auksiondaryn bes aimaq boyynsha ótkizip otyru;

- Shaghyn jekeshelendirudi arnayy erejemen jergilikti ókimet  arqyly jýrgizip, baqylaudy  Memlekettik jekeshelendiru organyna tapsyru;

- agrosektordy jekeshelendirudi jýrgizu  barysyna jana  menshikti sharuashylyq basshylaryn  saylauda әkimderding yqpalyn jong mehanizmin  jasap, sharuashylyq mýshelerinin  entuziazmyn túqyrtyp otyrghan  jayttardy boldyrmau.

ELEKTR ENERGIYaSY

Elde iri elektr quaty  kózderin nyghaytumen birge, oghan  bәsekelik jaghday retinde jәne  Qazaqstan ýshin tiyimdi de qolayly dәstýrden tys elektr kózderin qalyptastyru óz  jemisin berer edi. Búl ýshin jel, kýn, ózen kýshterine negizdelgen shaghyn, derbes elektr  stansiyalarynyng tehnologiyasyn dәiekteytin mekemeler men engizetin úiymdargha meylinshe jaghday jasau qajet.

Múnday shara energiya  salasyndaghy sheshushi de manyzdy taktikalyq әreket ekenin  týsinetin mezgil jetti.

KÓLIK

Az sandy halqy bar Qazaqstannyn  úlanghayyr territoriyasyn әue jolymen qamtuda jaqyn jәne orta qashyqtyqqa  arnalghan shaghyn samolet óndirisin, vertolet jasau salasyn qolgha alghan qolayly bolar edi. Búl jolda  qolda bar eki jóndeu zauytyn sheteldik investisiya men tehnologiyagha tartu tiyimdi.En  әueli shaghyn da arnauly salagha  arnalghan (auyl  sharuashylyghy, órt qyzmeti, medisinalyq, geologiyalyq, jeke adamdar ýshin) әue  tehnikalaryn shygharu ózin ózi tez aqtar edi.

Elding temirjol salasyn tәuelsiz elding jol industriyasynyng kórinisi etip qayta qúratyn kez keldi. Ol ýshin qazirgi basqarushylar monopoliyasyna ainalghan iri ýsh temirjol (TJ) basqarmalaryn shaghyndap bes aimaq boyynsha bes basqarmagha jikteu kerek te, 14 bólimshening ornyna Almaty, Arys, Qandyaghash, Beyneu, Kókshetau, Tobyl, Aqmola, Semey siyaqty toraptar negizinde jeti bólimshe qaldyru  qajet. Qysqasy, temirjoldardy birtútas Qazaqstan temirjoly  etip biriktiru kerek. Sóitip, artylghan mýlik jekeshelenip, odan týsken qarjy men ýnemdelgen qarajatty jana joldar salugha  júmsaghan jón.

Sonday-aq, elding ishki  baghyty boyynsha jolaushylar qozghalysyn tiyimsiz de  shyghyndy marshruttardy qysqartyp, derbes(ýkimettik -personalinyi) vagondardy bos qantaru "mәrtebesine" bosatyp, jana sostavtar qúru arqyly qanaghattandyru qajet.

MEMLEKETTIK  TELERADIO

Qazirde qazaq teledidarynyn  qarjynyn  joqtyghy,  saymannyn  tozyqtyghy, kadrdyng sapasyzdyghy jәne  basqa  sebepterding kesirinen diskreditasiyagha  úshyraghanyn eshkim de joqqa  shyghara almas.

Juyrda Ýkimetten jetkilikti jaghday jasalsa da, jasalmasa da eskirgen  qolapaysyz da  músaldat  jýieni janasha qalyptastyratyn uaqyt tudy.

Teledidar jýiesining atynan góri zatyn ózine say, yqsham, uaqyt ýdesine tózimdi, shyghyny az, ónimi kóp jýie retinde qayta qúru oblystyq telekompaniyalar mәrtebesin ózgertuge  sayady. Atalmysh qúrylymdardyng bәri birdey oblysty týgel aqparatpen, iydeologiyamen qamtyp otyrghan joq jәne oghan mýmkindik te joq, onyng ýstine tәuelsiz qúrylymdarmen  salystyrugha kelmeytindey, uaqyt  tezine tótep  bere almay,  iskerlikti talap etetin zaman  shanyn qauyp qalyp otyr da,  jýzdegen adam men mәnsiz teleuaqyt Korporasiya budjetinin  shyghynyna maghynasyz týrde ortaqtasuda.

Úzyn sózding qysqasyna  kóshsek, jergilikti  teleradiokompaniyalardy bas ayaghy on adamdyq Telestudiyalargha  ainaldyrghan jón. Búlar barlyq jaghynan korporasiya  menshigi boluy kerek jәne  jergilikti ókimetten eshqanday tәuelsiz mekeme bolyp qúrylghany jón.

Korporasiyanyng oblystarda  qoldanyp otyrghan jәne  kompaniyalardy studiyalargha  ainaldyrudan auysqan barlyq mýlikter, saymandar men ghimarattar Ýkimet kelisimimen jekeshelendirile otyryp, qarjysy Korporasiya  budjeti men jarghylyq qoryna týsui qajet.

Al, oblystyq, audandyq, qalalyq radiotoraptarynyng jergilikti radiotoraptaryn  jasaqtaugha jetetin  mýlki  jergilikti ókimetke tabys etilip, munisipaldyq menshiktegi  radiotoraptary qúrylugha tiyis. Qalghan mýlik  Korporasiya iyeligine ótip, búl  iyelikpen de telekompaniyalyq  mýlik tәrizdi shara jasalghan dúrys.

Atalghan әreketten týsetin qarjy Korporasiyagha  últtyq ansambli, dybys studiyasyn, tiginhana, shashtaraz, sheberhana jәne әr audannan teleókildikter, sonday-aq,  dublyaj jәne  mulitiplikasiyalyq studiya qúryp, telefilimdik óndiristi nyghaytugha mýmkindik bermek.

Aqtóbe.

16 jeltoqsan 1994 j.

(Sony)