Talghat Mamashev: «Oralmandardy úrghanym bar...»
Keshe Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghynda «Etnikalyq kóshi-qon: qúryltay sheshimderi jәne jana zan» atty dóngelek ýstel ótti. Jiyngha sheteldegi qazaqtardyng birli-jarym ókili, syrtqy ister ministrligi, ishki ister ministrligi kóshi-qon komiyteti, bilim ministrliginen qyzmetkerler jәne qazaq kóshine qabyrghasy qayysyp, alystaghy aghayynnyng atajúrtqa oraluyna janyn salyp jýrgen azamattar qatysty.
Jiyngha kelgender jana zandy talqylap, sheshilmey jatqan mәseleler tónireginde pikir almasty. Ángimening auany Qytaydan keletin qazaq kóshining toqtap qaluy, elge kelgen qandastardyng Qazaqstandaghy kóshi-qongha jauapty jergilikti resmy mekemelerden kórgen qúqayy, qaghazbastylyq, burakratiyalyq, tipti, zanda kórsetilmegen kóshi-qon mekemelerining oidan shygharyp alghan kedergileri bәri-bәri aityldy. Ministrlik ókilderi mәselening mәnine qanyqqan synay tanytyp, bas shúlghysyp tyndady. (Dóngelek ýstelde kóterilgen mәselelerdi tómendegi viydeolardan kóre alasyz).
Dýniyejýzi qazaqtarynyng 4-nshi qúryltayynda qoyylghan tapsyrmalardy jýzege asyrudy jәne Elbasynyng jarlyghymen bekitilgen «Halyqtyng kóshi-qony turaly» jana zandy sóz etken aty darday jiyndy Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy tóraghasynyng birinshi orynbasary Talghat Mamashev myrza jýrgizdi. (Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghynyng tóraghasy preziydent N.Nazarbaev).
Keshe Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghynda «Etnikalyq kóshi-qon: qúryltay sheshimderi jәne jana zan» atty dóngelek ýstel ótti. Jiyngha sheteldegi qazaqtardyng birli-jarym ókili, syrtqy ister ministrligi, ishki ister ministrligi kóshi-qon komiyteti, bilim ministrliginen qyzmetkerler jәne qazaq kóshine qabyrghasy qayysyp, alystaghy aghayynnyng atajúrtqa oraluyna janyn salyp jýrgen azamattar qatysty.
Jiyngha kelgender jana zandy talqylap, sheshilmey jatqan mәseleler tónireginde pikir almasty. Ángimening auany Qytaydan keletin qazaq kóshining toqtap qaluy, elge kelgen qandastardyng Qazaqstandaghy kóshi-qongha jauapty jergilikti resmy mekemelerden kórgen qúqayy, qaghazbastylyq, burakratiyalyq, tipti, zanda kórsetilmegen kóshi-qon mekemelerining oidan shygharyp alghan kedergileri bәri-bәri aityldy. Ministrlik ókilderi mәselening mәnine qanyqqan synay tanytyp, bas shúlghysyp tyndady. (Dóngelek ýstelde kóterilgen mәselelerdi tómendegi viydeolardan kóre alasyz).
Dýniyejýzi qazaqtarynyng 4-nshi qúryltayynda qoyylghan tapsyrmalardy jýzege asyrudy jәne Elbasynyng jarlyghymen bekitilgen «Halyqtyng kóshi-qony turaly» jana zandy sóz etken aty darday jiyndy Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy tóraghasynyng birinshi orynbasary Talghat Mamashev myrza jýrgizdi. (Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghynyng tóraghasy preziydent N.Nazarbaev).
Aghayyndar bas qosqan atalghan otyrysta Mamshev myrzanyng qordalanyp jatqan mәselelerdi sóz etken oralmandarmen birtýrli qarym-qatynasyna kuә boldyq. Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy tóraghasynyng birinshi orynbasary dóngelek ýstel basynda otyrghan sheneunik myrzalargha zar-múnyn aitu ýshin bir búryshta ýiirilip túrghan aghayyngha eki sózining birinde jekip, úrsyp otyrdy. Sóitip, asyp-tasyghan Talghat Mamashev ministrlik ókilderinin, shetelden kelgen qazaqtardyn, jurnalisterding kózinshe jautankóz aghayyngha «Oralmandardy úrghanym bar. Syilasyp jýrmiz be, syilasyp, adam siyaqty jýrinder. Jóni joq esirip, qútyrmandar!» dep saldy. Búl - jer betindegi qazaqtyng basyn qosyp, bir shanyraqtyng astyna jinap, memleketting irgesin myqtaugha tiyisti preziydent Nazarbaevtyng ózi tóraghalyq etetin úiymnyng birinshi orynbasarynyng sózi men niyeti.
Mamashev myrzanyng búl sózi dóngelek ýstelge jinalghan alys-jaqynnan kelgen aghayynnyng jýregine qanjarday qadalyp, ýmitin su sepkendey basty. Búl - Otanynan jyraqta jýrgen 5 million qazaqqa qaratylyp aitylghan sóz. Demek, «Oralmandy úrmaytyn» adam ýshin Tәuelsiz Qazaqstannyng dýniyejýzindegi qazaqty elge әkelip, sol arqyly memleket qúrushy halyqtyng sanyn ósirip, eldegi qordalanghan qazaq mәselesin týbegeyli sheshuge arnalghan strategiyalyq sayasatynyng qúny kók tiyn. Preziydentting kóshi-qon mәselesi jóninde aitqan sózderi men bergen tapsyrmalary «Oralmandy úrmaytyn» kisining bir qúlaghynan kirip, ekinshi qúlaghynan shyghyp ketetinine aitqan sózi dәlel.
Jәne sheteldegi qazaqty atamekenge kóshirip alu, olardy ózge últ ókilderi basym soltýstik, batys shekaragha jaqyn oblystargha ornalastyru memleket qauipsizdigin qamtamasyz etu sayasaty ekenin aghayyngha әkirendep jýrgen Mamashev myrza týsinedi degenge, әi, qaydam, eshkim senbeydi-au.
Ýkimetten kóshi-qongha bólingen qarjy iygerilmey, kvotanyng orny tolmay, kóshting toqtap jatqany sheteldegi qazaq qonystanyp otyrghan memleketterding kedergisinen emes, Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy tóraghasynyng birinshi orynbasary Talghat Mamashev sekildi basshylardyng niyeti men peyili әm nadandyghynan ekeni dausyz!
Jalpy, Dýniyejýzi qazaqtar qauymdastyghy sheteldegi qazaqtardyng mәselesin tereng zerttep, zerdelep, saraptap Ýkimetting aldyna mәsele etip qoyyp otyratyn úiym býginde kóshi-qon mәselesinde preziydentti aldarqatyp, әli kýnge eshqanday nәtiyje bermeytin jiyndar ótkizumen ghana shektelip keledi. Al, úiym tóraghasynyng birinshi orynbasarynyng sózi - «Oralmandardy úrghanym bar». Dәl osy bir qanjarday qadalatyn sóz Tәuelsizdik alghannan bergi jiyrma jyl ishinde dýniyedegi barsha qazaqtyng basyn qosuda ayanbay júmys jýrgizip kele jatqan elbasynyng bedeline, sheteldegi qazaqtar arasyndaghy ataq-abyroyyna qanshalyqty núqsan keltiretinin oilap kórinizshi. Al, preziydent ózi tóraghalyq etetin úiymnyng sharuasyn senip tapsyrghan Talghat Mamashev: «Oralmandy úrghanym bar» dep otyr.
Talghat myrzanyng tandayy taqyldap aitqan sózin dóngelek ýstelge shetelden kelgen әrbir qazaq sol eldegi aghayyngha jetkizetini sózsiz. Endeshe, qazaq kóshi toqtamaghanda qaytedi. Ári jiyngha qatysqan ministrlik ókilderi Mamashevtyng әlgi sózinen keyin kóshi-qon júmysyna janyn salyp , jandandyryp jiberedi degenge senip kóriniz...
«Abay-aqparat»
Talghat Mamashev