Tamyz aiynyng ortasyn ala biylik til mәselesine taghy da «tamyzyq» tastap qoydy. Al, qyrkýiek til turaly qyrghyn aityspen bastaldy. Qoghamdyq pikir ekiday. Qazaq tildi baspasóz ben orys tildi baspasóz aqparat maydanynda aiqasyp jatyr. Taqyryp sol bayaghy: aiqay attan da  bәz bayaghy qalpynda. «Qazaqstanda orystar qysym kórude», «orys tilining ayasy tarylyp barady». Qazaqtyng da gói-góii búrynghysynsha: «Qazaq tili memlekettik mәrtebesine layyq ómir sýre almay keledi», «Qazaq tildik kemistikke úshyrauda», t.b. Alla-ay, deysing osyndayda, az jyldyng auanynda qanshama ózgerister boldy: sosialistik jýieden sekirip kapitalistik qoghamgha óttik, jer jekemenshikke berilude, alyp zauyt-fabrikalar aksionerlerding ýlesine tiyip, memleketting menshiginen ketip ýlgerdi, búrynghy újymshar, kensharlardyng sayda sany, qúmda izi qalmay ózgerip sharua qojalyqtaryna ainaldy. Búnyng bәrin bylay qoyghanda, Kremliding kólenkesindegi Qazaqstan jaryq dýniyege shyghyp, qazba baylyghymen әlemge tanyluda. Ilgeride qaraqúrlyqtyng adamyn kórse, antarylyp qalatyn qazaq (qazaqstandyqtar desekte bolady) qazir sәldeli arappen de, әuelep sóileytin aghylshynmen de, qyr astyndaghy qytaymen de, kýn astyndaghy japonmen de emen-jarqyn aralasyp, esendigin  esi kete súraytyn halge jetti. Búrynghy qart bolisheviyk, kәrtamysh kommunisterding  kiytelderi men kәstemderi shegege ilinip, tórge glamurnyy kiyingen azamattar ozdy.

Tamyz aiynyng ortasyn ala biylik til mәselesine taghy da «tamyzyq» tastap qoydy. Al, qyrkýiek til turaly qyrghyn aityspen bastaldy. Qoghamdyq pikir ekiday. Qazaq tildi baspasóz ben orys tildi baspasóz aqparat maydanynda aiqasyp jatyr. Taqyryp sol bayaghy: aiqay attan da  bәz bayaghy qalpynda. «Qazaqstanda orystar qysym kórude», «orys tilining ayasy tarylyp barady». Qazaqtyng da gói-góii búrynghysynsha: «Qazaq tili memlekettik mәrtebesine layyq ómir sýre almay keledi», «Qazaq tildik kemistikke úshyrauda», t.b. Alla-ay, deysing osyndayda, az jyldyng auanynda qanshama ózgerister boldy: sosialistik jýieden sekirip kapitalistik qoghamgha óttik, jer jekemenshikke berilude, alyp zauyt-fabrikalar aksionerlerding ýlesine tiyip, memleketting menshiginen ketip ýlgerdi, búrynghy újymshar, kensharlardyng sayda sany, qúmda izi qalmay ózgerip sharua qojalyqtaryna ainaldy. Búnyng bәrin bylay qoyghanda, Kremliding kólenkesindegi Qazaqstan jaryq dýniyege shyghyp, qazba baylyghymen әlemge tanyluda. Ilgeride qaraqúrlyqtyng adamyn kórse, antarylyp qalatyn qazaq (qazaqstandyqtar desekte bolady) qazir sәldeli arappen de, әuelep sóileytin aghylshynmen de, qyr astyndaghy qytaymen de, kýn astyndaghy japonmen de emen-jarqyn aralasyp, esendigin  esi kete súraytyn halge jetti. Búrynghy qart bolisheviyk, kәrtamysh kommunisterding  kiytelderi men kәstemderi shegege ilinip, tórge glamurnyy kiyingen azamattar ozdy. Sonau bir jyldary alystaghy tuysymen Qazaqtelekomnyng qara telefonyn qúlaghyna japsyryp túryp sóilesetin qazaq-orys osy kýni qalatelefonymen-aq dýniyening habaryn alyp otyr. Qysqasy, bәri ózgerdi. Ózgerister kóshining әzirge irkiler týri joq. Kósh demekshi, Qazaqstannan tarihy otanyna kóship jatqan júrt, kóship kelip jatqan aghayyn... bizding túiyqtalyp qalghan sanamyzdy  silkip, tórtkýl dýniyemen tútastyghymyzdy anghartuda. Astana Alataudyng bókterinen jyljyp Arqanyng tósinen oryn tapty. Rasynda, «ghasyrgha bergisiz on jyl» men tolassyz oqighalargha toly jiyrma jyldyng dýrmegin bastan ótkerippiz. Osynshalyqty ózgerister men janarulardy basynan ótkergen Qazaqstanda bir-aq mәsele ózgerissiz qalyp keledi. Ol - til mәselesi. Ánsheyinde, janashyl, innovasiyashyl, nou-houshyl, reformashyl (!) Qazaqstan biyligi til mәselesine kelgende kejegesi keri tartyp, kerbaghudan tanbaydy. Biylikting til mәselesinde tap osylaysha betbaqtyrmasyn bilgendey Tәuelsizdikting alghashqy kýninen bastap qazaq jurnalisteri, últ ziyalylary «til-til» dep zarlaugha kirisipti. Qazaq baspasózi til dertin qozghap zarlaghan sayyn biyligimiz zau biyikke qarap, shalqaya týsipti.  Til mәselesi tónireginde  qanshama otyrystar ótti, qanshama úsynystar aityldy? Sonyng bәri nólge teng nәtiyjemen ayaqtalypty.  Nege? Sebebin tarqatyp kóreyik.

Birinshiden, biylik memlekettik tildi memlekettik is basqaru júmysyna aralastyrghysy kelmeydi. Óitkeni, shendi-shekpendi sheneunik ataulynyng birli-jarymy bolmasa, deni qazaq tilin qaqpaydy. Al, orys tilining yqpalynda ósken Nazarbaev ýshin orystildi mamandar ghana bilgish, orystildi mamandar ghana qúndy. Ol «bilse osylar biledi» degendey orystildilerding aqyl-kenesine aldymen jýginedi. Sayasy reformalar jasau barysynda da  Elbasymyz orystildilerdin, sonyng ishinde qazaq turaly kem biletin marqúm Naghashybay Shәikenov, keyin Marat Tәjin siyaqty «planeta azamattarynyn» úsynystaryna  den qoyyp jýrdi. Anau-mynau dep bólip-jaratyn emes, Aqordanyng ainalasyndaghylardyng qay-qaysysy bolmasyn qazaqqa tittey ese tiygenin qalamaytyndardyng qatarynan tabylady. Sondyqtan, biylik til mәselesining shiyrlay týsuin, qiynday týsuin qalaydy, soghan oray uaqytty da sozyp, mәselening sheshimin kýrdelendire beredi.

Ekinshiden, biylik qazaqtildi búqaranyng dәrmensizdigin meyilinshe paydalanyp otyr. Auyz eki pikirde mәselen, isting tetigi qazaqtardyng óz qolynda siyaqty kórinedi. Biz әdette bylay deymiz: qazaq nege balasyn qazaq mektepterine bermeydi, nege qolynan jetektep otyryp qazaq balabaqshasyna aparmaydy? Rasynda, nege? Qazaq bayqús balasyn qazaq mektepterine beretin edi, biraq qazaq mektepteri az. Qazaq mektebindegi oqushylar eki, tipti ýsh auysymmen oqidy. Endeshe, qazaq nege qazaq mektepterining kóptep salynuyn nemese orys mektepterin japtyrudy talap etpeydi deymiz ghoy. Qazaq mektepterin saludy biylik songhy tórt bes jyldyng shiyreginde ghana qolgha aldy, onyng ózinde qazaq tilinde bilim beretin mektepter auyldy jerlerde ghana boy kóterude. Al, qaladaghy qalyng qazaq  aulasynda túrghan  orys mektebin memleketik tilge auystyrugha sharasyz. Jogharydan talap etse, kórshilerining qarsylyghyna úshyraydy. Mysaly, Almaty qalasyndaghy №19 mektepting ainalasynan órbigen  әngime osy sózimizge dәlel. Álgi mektepting manynda qonystanghannyng deni qazaq eken, ara-túra kýrd, týrik, úighyr aghayyndar da bar. Jana oqu jylynyng basynda balalaryn it ólgen jerdegi qazaq mektebine jiberip jýrgen ata-ana mәsele kóterip, mektepti qazaq, bolmasa aralas mektep jasau jóninde bastama kóteredi ghoy. Sóitse әlgi beykýnә bastamagha kýrd pen týrik óre týregele qarsy shyghyp, qazaqtyng auzyna qaqpaq qoyyp tastapty. Týrkiyada til tabysuy qiyn kýrd pen týrik Qazaqstandaghy últaralyq tatulyqtyng ayasynda tize qosyp qazaqtyng meselin qaytarypty. Kórdiniz be? Bizde demokratiyalyq, qúqytyq prinsipterge oray barlyq  úlystyng (diaspora ókilderinin) talap-aryzy eskeriledi, tek qazaq qana «qaghynbay» tynysh jýruge tiyis. Óitkeni qoghamdyq tәrtip solay. Osynday qatang tәrtipting qatang baqylauyndaghy qazaq dәrmensiz bolmaghanda kim dәrmensiz bolady? Dәrmensiz últtyng tili de dәrmensiz. Qazaqstandaghy úighyr men týrik, kýrd pen kәris ózderin әli «agha últtyn» - orystyng yghyndaghy halyq retinde esepteydi. Al, búnyng sebebi týsinikti. Demek, biylikting «qazaq tili -  Qazaqstandaghy últ ókilderin úiystyratyn til» dep týsinik beretini shylghy ótirik. Úlysty úiystyratyn til - qajettilikterding tili. Mәselenki, kәris pen kýrd qazaq tilining qajettiligin kýnde sezingen sayyn qazaq mәselesine qúrmetpen qaraytyn bolady. Qazaq qazaq mektepterining kóptep ashyluyn talap etse, qarsy shyqpaydy. Tipti qynq demeydi.

Ýshinshiden, biylik til mәselesin qoldan jasau arqyly әleumettik toptardyng arysyndaghy jikti asha týsude. Qazaqtyng qarymdy qalamgerlerining biri, marqúm Marat Qabanbay kezinde «qazaq tili - kedeylerding tili» dep edi. Qazaq tildilerdi kedeylik pen qaranghylyqtyn  sheginde ústaudyng nәtiyjesinde biylik orta jәne shaghyn kәsipkerlikting tilin de orys tili etip otyr. Biz búl arada is-qaghazdarynyng tili turaly aitqymyz keledi. Ádette biz «qazaqtar nege is-qaghazdarynyng tilin qazaqsha talap etpeydi?» dep aqyramyz, sóitip sorly qazaqty taghy da kinәlaymyz. Pәli, qazaq orta jәne shaghyn kәsipkerlikting júmysymen salyq oryndaryna bas súqpasa,  jeke esep-shotynynyng jaghdayyn bilmek ýshin bankterge  barmasa, qanday is-qaghazdyng qazaqshasyn talap etedi?  Salyq pen bankte jýrgen orta sharualardyng kóbi zamanynda oryssha oqyghan qazaqtar, solardyng keyingi ýrim-bútaghy, qala berdi týrik, әzerbayjan, nemis, t.b. Olardyng qara bazarda qaqtalghan qazaqtan jaghdayy jaqsy, túrmysy ilgeri. Qazaqty qaytsin, ózimen-ózi, rahat! Tayauda,  Bishkekte ótken әldebir jiyngha at arytyp barghan  dostarymyz «Qyrghyzdyng orysy «men -  qyrghyztekti oryspyn», «men - qyrghyztekti kәrispin» deydi eken» desip oraldy. Solayy solay shyghar. Sebebi, Alataudyng arjaghyndaghy aqqalpaqty aghayynymyz ne ishse, orys pen kәris sony iship, ne kiyse, sony kiyip jýr. Áleumettik talap-tilegi bir, sayasy mýddesi ortaq. Talap birligi men mýdde ortaqtyghyn qosyp olar biylikke yqpal etetin kýshke ainalghan. Birtútas kýsh. Al, bizde she? Bizde talap ta kóp, mýddeler de jetip artylady. Kóligining tizgini ong jaqtaghy jýrgizushilerding talaby, ýlesshilerding talaby, zeynetkerlerding talaby... jetip artylady. Birimen biri toghyspaytyn tilekter men talaptar. Bylaysha qaraghan kisige, dekolonizasiya mәselesin tolyq sheship tastap, azamattyq qoghamgha bet alghan memleketting ishindegi úsaq-týiek úiymdardyng talaptaryna úqsaytyn birdeneler men sirdeneler. Jә, olardikin de jón delik. Bir qyzyghy, bizdegi biylik der kezinde әlgi birdene-sirdenlerding talabyna den qoyyp, degenin istep otyrady. Nege deseniz, biylikke últtyq mәslening týbegeyli sheshimin talap etken úiymdardan góri әlgiler únamdy. Batysqa demkortaiya jóninen esep beru ýshinde olardyng әredik talap kóterip túrghany dúrys. Eng bastysy til mәselesinde birigip ketpese bolghany. Sony súmdyq mәn bere eskeretin biylik qazaqtyn, qazaq tildilerding júpyny tirlikting qúrsauynan shygha almay, qaranghy qapasta ómir sýruin qalaydy. Bizding osylaysha ashyq baylam jasaghanymyzdy aranyzda birli jarym adamnyng kekesinmen qabyldap otyrghanyn týsinemin. Jalpynyng úghymynda «óz biyligimiz, óz memleketimiz jarylqamaghanda bizdi kim jarylqaydy?»  degenge sayady ghoy. Onyng ýstine, qazaq últshyldary «Biz biylikke jau emespiz» dep ashyq mәlimdeydi. Sonda, Tәuelsiz qazaq memleketi menshikti memleketimiz bolsa, elimizding sayasy belsendi azamattary býgingi biylikke dostyghyn riyasyz bildirip jýrgen bolsa, qazaqtyng kedey túrmys keship, qaranghylyqtyng qapasynda túnshyghuy kimge ne ýshin kerek? Turasyna kósheyik, biylikke kerek. Biylikti paydalanyp úly men qyzyna, nemeresi men  shóberesine ýlken biznes, sarqylmas baylyq  jasap berip otyrghan biyliktegi aq jaghaly úlyqtargha kerek.  Til - qarym-qatynas qúraly ghana emes, til - zamanalar  tәjiriybesi kórsetkendey túrmystyq faktor. Túrmysta, bizneste bәri ynghayly, komfortty  bolu ýshin aldymen sol komfortty qamtamasyz etetin tildik kenistik boluy qajet. Áriyne, qazaqtar ýshin qazaq tilin, qanynda bar babalar tilin ýirenuding týkte qiyndyghy joq, biraq orystildi qazaqtar tildik nigilizm men sterotipten arylyr emes. Osydan kelip Nazarbaevtyng «Qazaqpen  qazaq qazaqsha sóilessin!» degen әigili úrany shyghady. Qazaqpen qazaqtyn  qazaqsha sóilesetini әlmisaqtan belgili. Búl arada  Elbasymyz bir qazaqty bólip jarmay (orystildi, qazaqtildi demey): «Áy, qazaq, birinmen biring ana tilinde sóiles» degendi menzese kerek. Biraq, biylik qazaqsha sóilemey orystildi qazaq juyq arada qazaqsha sóiley qoymaydy. At basyn ana tiline búryp jatqan sanaly, zerdeli, sergek jastarymyz, tipti agha apalarymyz bar, olardyng ong niyetterin, ong talaptaryn ortan belderinen ýzip, auzymyzdy qu shóppen sýrtkimiz kelmeydi. Álgindey talap niyettegi aghayynnyng basyna aspannan shúgha (shúghany qaytemiz) NÚR jausyn! Tek núrgha bólenip, núrlanyp qana jýrsin. Áytkenmende, taghy da qaytalaymyz: biylik qazaqpen qazaqsha sóilessin! Qazaqtyng dәrmensizdigin, keybir mәselede kýreskerlik tәjriybesining kemdigin paydalanyp bәrine qazaqtyn, qadap aitsaq, qazaqtildi qazaqtyng ózin kinәlip shygha keletin biylik pen biylikting iydeologtarynan biz endi osyny talap etuge tiyispiz. Biylik qazaqpen qazaqsha sóilessin!

Biylikting qazaqsha sóileui degenimiz - zandardyng qazaq tilinde qabyldanuy degen sóz.

Qazaq tilinde qabyldanghan zandar qazaqtyng naryqtyq qatynasqa tez beyimdelip, zan-zәkónge jetik әm janashyl últ retinde sapalanuyn qamtamasyz etedi.

Biylikting qazaqsha sóileui degenimiz - jalghan mәlimettermen býrkemelenip jatqan shetin mәselelerding sheshimin tabuy degen sóz. Shetin mәselelerding sheshimin taba bastauy memleketting ishiki әleuetin, últtyng jasampazdyghyn, iske qabiletti әr adamnyng belsendiligin arttyra týsedi.

Biylikting qazaqsha sóileumen barlyq iygilikterdi baylanystyrugha bolady. Alayda, bәrinen búryn osy jaytty biylikting ózi moyyndauy kerek. Qazaqtyng óz jerinde basym últqa ainalghanyn eskermey, bayagha basqaru әdisimen tarta beremin deui biylikting basty qateligi bolyp shyghady. Kópting aty - kóp. Erik pen jiger de, talant pen daryn da kóp ishinde. Beretinin berip, shyghar biyigin alyp bolghan azdyng artynan salpaqtau bizding progressshil biylikke esh jaraspaydy eken. Qalyng qazaq ishi osyny bilip otyr. Qazaq ishi ózining últtyq múrat maqsattaryn kýn tәrtibine sol sebepten de batyl qoya bastady. Endi ony toqtatu mýmkin emes.

«Abay-aqparat»