Nege búlay bop ketkenin qaydan bileyin, búl ghasyrdyng tolqynysy tym bólek. Bayaghy babalardyng ruh tәrbiyesi turaly qalyptastyrghan ilimi birtútas, ortaq dýniyetanymgha qyzmet jasaytyn. Solay ómir sýretin. Qazir qazanshynyng erki ózinde bolghan zaman. Erki ózinde bolghan song qaydan qúlaq shyqpaydy? Bizge jat týrli mәdeniyet «qaranghy qazaq kógine órmelep shyghyp Kýn bolghysy» kelipti. Týrli aghymnyng jeteginde jýrgen elding Jarylqaushysyn jattan tapqany da kóp. Atam qazaqtyng adamy bolmysy saghynyshpen eske alatyn saghymgha ainalghany qashan...

Aytmatov jaryqtyqtyng «Shynghys hannyng aq búltyn» oqyghan shaqta kir basqan jýrekting Qúdaydan alystap, bergen nyghymetinen kóz jaza bastaytynyn «sausaghyn jayghan jas jýrek» tym tereng týisinip qoyghan edi dep aitsaq, asylyq bolar. Balang kezde oqydyq qoy. Er men әielding júptasuyna qatang shekteu qoyghan Úly Shynghys Qaghannyng qosynynan  әielding jýktiligi bayqalyp, ol sorly aiuandyqpen nayzagha týirelgen sәtte Qaghangha sayasyn týsirip, birge kóship jýretin shókimdey aq búlttyng ghayyp bolghany aitylushy edi ghoy onda. Bizge onday múghjiza búiyrmasa da, tu bastaghy tazalyqtan qalay kóz jazyp qalghanymyz jayly oiladyq pa eken deshi. Adasqan túsymyzdy dәp basyp tappasaq ta, jýregindi bir shymshyp ótetin kezenge moyyn búrdyq pa? Ruhyna ústaz bolar bayaghynnan úlaghatty ne bar?..

Nege búlay bop ketkenin qaydan bileyin, búl ghasyrdyng tolqynysy tym bólek. Bayaghy babalardyng ruh tәrbiyesi turaly qalyptastyrghan ilimi birtútas, ortaq dýniyetanymgha qyzmet jasaytyn. Solay ómir sýretin. Qazir qazanshynyng erki ózinde bolghan zaman. Erki ózinde bolghan song qaydan qúlaq shyqpaydy? Bizge jat týrli mәdeniyet «qaranghy qazaq kógine órmelep shyghyp Kýn bolghysy» kelipti. Týrli aghymnyng jeteginde jýrgen elding Jarylqaushysyn jattan tapqany da kóp. Atam qazaqtyng adamy bolmysy saghynyshpen eske alatyn saghymgha ainalghany qashan...

Aytmatov jaryqtyqtyng «Shynghys hannyng aq búltyn» oqyghan shaqta kir basqan jýrekting Qúdaydan alystap, bergen nyghymetinen kóz jaza bastaytynyn «sausaghyn jayghan jas jýrek» tym tereng týisinip qoyghan edi dep aitsaq, asylyq bolar. Balang kezde oqydyq qoy. Er men әielding júptasuyna qatang shekteu qoyghan Úly Shynghys Qaghannyng qosynynan  әielding jýktiligi bayqalyp, ol sorly aiuandyqpen nayzagha týirelgen sәtte Qaghangha sayasyn týsirip, birge kóship jýretin shókimdey aq búlttyng ghayyp bolghany aitylushy edi ghoy onda. Bizge onday múghjiza búiyrmasa da, tu bastaghy tazalyqtan qalay kóz jazyp qalghanymyz jayly oiladyq pa eken deshi. Adasqan túsymyzdy dәp basyp tappasaq ta, jýregindi bir shymshyp ótetin kezenge moyyn búrdyq pa? Ruhyna ústaz bolar bayaghynnan úlaghatty ne bar?..

«El basyna kýn tuyp, Altaydy tastap ýdire kóshken júrttyng Gimalay asyp, Ýndistandy endey ótip, Týrkiyagha taban tiregeni - tarih betinen qanmen jazylghan qazaq taghdyrynyng bir parasy. Qazaq ózine sengendey basqa júrtqa da solay sengish halyq. Gimalaydy betke alghan el, tilinde kәlima, qolynda Qúran bar dep dýngendi pana tútqan әu basta. «Bútany panalaghan torghay da aman qalady». Qazaqta týsinik solay-dy. Amal qansha?! Tilinde músylmandyq bolsa da, dilinde músylmandyq joq eken ol jazghandardyn. Qytaydyng qandy qylyshynan әzer qashyp qútylghan elding basyna aqyrzamandy sol dýngen degen pәle ornatyp edi...». Kózi jasaurap, ótken kýnnen syr shertip otyratyn atam Sәlim jaryqtyqtyng ýnemi qozghaytyny osy taqyryp bolatyn. Altaydan aryp-ashyp Tiybetke barghan eldi bir týnde dýngen әskeri basyp, býkil auyldyng shanyraghyn ortasyna týsiripti. Atam qasyna eki joldasymen tiri qalypty. Qan sasyghan dalada ruly elinen aiyrylghan ýsh jayau baghytyn Altaygha búryp, azghantay oq-dәrisi bar jol shegedi. Neshe kýn, neshe týn jýrgende azyq-týlik te týgeydi. Tek myltyqtyng tandayynda birneshe tal oq qalady. Qonyr any qoyday órip jatatyn en dalanyng da peyili tarylyp, tiri tyshqan jolyqpaydy. Ál-dәrmeni qalmaghan ýsh beybaq jyghylyp, sýrinip bir jerge kelgende bireui sәl algha ozady. Atammen qasyndaghy joldasy aqyldasyp, algha ozghan kisini atyp, tiri qaludyng qamyn oilastyrady. Songhy oqty myltyqtyng tandayyna basyp, algha arqan boyy ozghan sorlynyng qosókpesin kózdeydi. Janarlarynan qandy jastary sorghalap, endi masany basa bergen mezette Qúdaydyng qúdiretimen ózderinen sәl qiys jerden qaraqúiryqtyng laghy jýgire jónelipti. Myltyqtyng únghysy búryla bere laq ta jer sýze qúlaydy. Qúmaysha shýilikken ýsheuining әp-sәtte asqazandary maylanyp, kózderine ýmitting shamy janady. Biraz kýnde el shetine de ilinedi...

Atamnan talay ret: «qaraqúiryqtyng laghy kezdespegende shynymen ana kisini atyp jeytin be edinder?», - dep súraghanymda, atam jaryqtyq: «E, e,e.. balam! Niyettenip qoyghan song jeding ne, jemeding ne bәri bir emes pe?! Qúday keshirsin, sol kýnәning búl dýniyede qaytarymy bola ma, bolmay ma? Kózimdi júmsam boldy auzynan qan sorghalap, adam etin jep otyrghan ýreyli týster kórem. Kýni býgin mazalaytyny sol meni! Elge oralyp, esimizdi jighan song qasymdaghy joldasym ekeumiz jetegimizdi alyp, oqqa baylaghan ana paqyrdan keshirim súrap bardyq. Keshirdim dedi. Áy, ol keshirgenmen Alla keshirer me eken?..», - dep enkildep jylap alushy edi. «Atyp jemegen song nesine tausyla beredi eken?». Men týsinbeytin saualdyng ýlkeni osy. Shynymen nesine tausylady sonsha? Áli týsinbeymin...

Ómir bolghan song sanana talay nәrse kirip, shyghady. Kýndelikti qoghamdyq kólikterde kele jatyp mәlkildegen shal-kempirlerge amalsyz ornyndy bergen kezde de «jatpay ma eken ýiinde. Osylargha ne bar eken tang atpay qaqshandap» dep, ishtey bir qompyldap alyp, narau qozghalasyn. Bireuding jaqsylyghyna da ishimizden quanyp ketpesek te, ótirik mәz bolghan synay tanytugha mapanday bop aldyq. Ýirenshikti ghadet. Niyetti qoyyp, jasap jýrgen is-әreketimizding kýnәlisine ýnilerge uaqyt tapshy. Qashan, qayda adamshylyqqa jat pighyldargha oryn bergenimiz turaly derek atymen joq. Bizdiki sol ómirge kelip qalghan song әiteuir jýrgen sekildi...

«Qazaq әdebiyeti» gazeti