Qazaqstannyn «Aq jol» Demokratiyalyq partiyasy

Ortalyq Kenesi Prezidiumynyng

MÁLIMDEMESI

Jaqynda birqatar búqaralyq aqparat qúraldary  memlekettik til sayasaty turaly júrtshylyq ókilderining Ýndeuin jariyalady. Atalghan ýndeuding tóniregindegi qoghamdyq  pikir-talastarda әrtýrli kózqarastardyng aitylyp jatqanyna baylanysty osy qújatta kóterilgen mәseleler boyynsha «Aq jol» partiyasynyng ústanymdaryn aiqyn belgileu qajet dep sanaymyz.

1. «Aq jol» QDP Ortalyq Kenesining Prezidiumy Ýndeuding jalpy baghytyn qoldaytynyn bildiredi. Óitkeni, qazaq tilining qazirgi jaghdayy  býkil qazaqstandyqtardyng airyqsha nazar audaruyn talap etedi. Ýndeuding avtorlary osy óte jauapty mәsele boyynsha óz  úsynystaryn qogham aldynda jetkizuge tolyq qúqy bar. Ókinishke oray, keybir azamattar múnday ústanymmen kelispey, pikir-sayysty memlekettik tilge óshpendilik bildiruge paydalanuda. «Aq jol» partiyasy memlekettik til mәselesinde shydamsyzdyqty aiyptaydy.

Osyghan baylanysty partiyanyng Ortalyq kenesining prezidiumy partiya tóraghasy A. Peruashevting osy qújat boyynsha  búqaralyq aqparattyq qúraldarynda aitqan  ústanymyn tútastay jәne tolyq qoldaydy.

Qazaqstannyn «Aq jol» Demokratiyalyq partiyasy

Ortalyq Kenesi Prezidiumynyng

MÁLIMDEMESI

Jaqynda birqatar búqaralyq aqparat qúraldary  memlekettik til sayasaty turaly júrtshylyq ókilderining Ýndeuin jariyalady. Atalghan ýndeuding tóniregindegi qoghamdyq  pikir-talastarda әrtýrli kózqarastardyng aitylyp jatqanyna baylanysty osy qújatta kóterilgen mәseleler boyynsha «Aq jol» partiyasynyng ústanymdaryn aiqyn belgileu qajet dep sanaymyz.

1. «Aq jol» QDP Ortalyq Kenesining Prezidiumy Ýndeuding jalpy baghytyn qoldaytynyn bildiredi. Óitkeni, qazaq tilining qazirgi jaghdayy  býkil qazaqstandyqtardyng airyqsha nazar audaruyn talap etedi. Ýndeuding avtorlary osy óte jauapty mәsele boyynsha óz  úsynystaryn qogham aldynda jetkizuge tolyq qúqy bar. Ókinishke oray, keybir azamattar múnday ústanymmen kelispey, pikir-sayysty memlekettik tilge óshpendilik bildiruge paydalanuda. «Aq jol» partiyasy memlekettik til mәselesinde shydamsyzdyqty aiyptaydy.

Osyghan baylanysty partiyanyng Ortalyq kenesining prezidiumy partiya tóraghasy A. Peruashevting osy qújat boyynsha  búqaralyq aqparattyq qúraldarynda aitqan  ústanymyn tútastay jәne tolyq qoldaydy.

2. Memleket qazaq tilin taratu jóninde kýsh-jiger júmsap keledi, sonyng nәtiyjesinde tildi mengerushilerding sany jyl sayyn túraqty týrde ósude. Jәne ol ósim tek jas qazaqstandyqtardyng esebinen emes, sonymen qatar ana tilin birtindep mengerip  jatqan orta jastaghy orys tildi qazaqtardyng esebinen de kóbengde.

Múnday qaryshty qadamdardyng manyzdy kepili - azamattardyng óz tilderin paydalanuyna teng qúqyghynyn  saqtaluyn qamtamasyz etip, sonday-aq orys tilin resmy til retinde qújat ainalymynda qoldanudyng mýmkindikterin jasaghan memleketting ústamdy jәne tózimdi til sayasatyn jýrgizuinde bolyp otyr.

3. Degenmen de Tәuelsizdikting 20 jyldyghy qarsanynda qogham memlekettik tilding naqty mәrtebesin odan әri kóteru jóninde jana mindetter qongha tolyq qúqyly. Búl uaqyt ishinde bizding tәuelsiz memleketimizde tútas bir úrpaq tuyp, ósip jetildi. Olar ýshin memlekettik til elimizding memlekettik Ánúrany nemese Qazaqstannyng Jalauy siyaqty ajyramas tólsipatyna ainaluy kerek edi.

Ókinishke qaray, Respublika azamattarynyng qazaq tilin iygeru qarqyny bizding kýtkenimizden әldeqayda tómen. Sondyqtan «Aq jol» QDP qazaq tilining rólin kóteru mәselesi ózekti jәne oryndy dep esepteydi.

4. Qazaqstannyng «Aq jol» Demokratiyalyq partiyasy qalyptasqan ahual memlekettik baghdarlamalardyng tiyimdiligining jetkiliksizdigi, ókiletti mekemelerding jәne qazaq tilin ýiretuding әdistemelikterining zaman talaptaryna say emestiginen, mamandardyng belsendiligining tómendiginen tuyndap otyr dep esepteydi.

Qazaq tilindegi  naqty ghylymdar, tehnika, informatika salasyn oqytu dengeyi kópshilikting býgingi ýmitterin aqtamaydy.

Osy baghytta  shyn mәnindegi algha jyljushylyq bolmasa, memlekettik til óz elinde azamattardyng azshylyghynyng tili bolyp, ghylymiy-tehnikalyq progresting syrtynda qalyp qong qaupi bar.

5. Sonymen qatar, keybir azamattardyng memlekettik tildi mengeruge qúlyqsyzdyghy da ózining keri әserin qatty tiygizude. Múnday «kýte túru» ústanymy Qazaqstannyng memlekettik Tәuelsizdigin jәne  memleket qúrushy últ retinde qazaq últyn qúrmettemeu kórsetkishi.

Múnday kózqaras elimizding tarihy damuynyng jәne bizge deyingi kóptegen buyndar  kýresining zandy nәtiyjesinde kelgen Tәuelsizdiktin  manyzyn   baghalamau bolyp tabylady.

Olay bolsa, Tәuelsizdikting 20 jyldyghy - búl óz-ózine syn kózben qarau, qazaq memleketi instituttaryna jәne bizding otandastargha degen qúrmet retinde memlekettik tildi iygeruge úmtylatyn naqty  sәt. «Aq jol» partiyasy Ýndeu avtorlarynyng elding barlyq azamattaryn memlekettik tildi belsendi mengeruge shaqyruyn qoldaydy.

6. «Aq jol» Demokratiyalyq partiyasy elimizde memlekettik jәne orys tilin tolyq mengergen eki tildi qauymdastyqty qalyptastyru ústanymyn qoldaydy.

Alayda memlekettik tildi iygeru jәne ony damytu «keyinge qaldyrylghan», «ekinshi kezektegi» mindet dep emes, memlekettik qúrylystyng eng basym  maqsattarynyng biri dep qarastyryluy tiyis!

Qazaqstannyng «Aq jol» Demokratiyalyq partiyasy   memlekettik tilding tolyqqandy damuy jәne ony elimizding barlyq azamattarynyng mengerui әr-bir qazaqstandyq ýshin  Eldi ajyratushy emes, biriktirushi maqsat boluy kerek dep sanaydy.