әl-Faraby men Abay ónegesi turaly aitqanda myna mәselege nazar audarghan dúrys: «Ár halyqtyng oi-dýniyesining damuyna týbirli ózgerister әkelgen oishyldar jer aspanyn qorshap túrghan ozon qabatynday, adamzattyq filosofiyalyq  oidyng qalyng qabatyn qúraydy». (J.Ábdildiyn). Sondyqtan, әlemdegi әrbir últ óz ghúlamalaryn qúrmetteydi.

Ejelgi zamandaghy Sokrat, Platon, Aristoteli jәne basqa danyshpandar Ellada elining altyn ózegi - Ejelgi grek mәdeniyetining irgetasyn qalady. Zamandar óte kele olar tútas bir últtyng - grek halqynyng intelektualdyq simvoldaryna ainaldy. Sol siyaqty Gegeli, Kant, Shelling, Marks jәne t.b. oishyldar nemis últynyng maqtanyshy. Danalyghymen adamzattyq mәni bar mәsele kótergen túlghalar myndap sanalady, biraq  kóp emes...

Últtyng quaty qarumen ghana ólshenbes. Kez kelgen halyq әlemdik mәdeniyetke aralasqan úly túlghany ómirge keltire  aluymen ózin tanyta alady.  Últtar - danalardyng danalyghymen baghalanady!..

Ghúlamany ómirge keltirgen elge onyng danqy tek abyroy-ataq ýshin qajet emes.

Birinshiden,  danalar  óz halqyna ýlgi-ónege.  Osynday danalary men ghúlamalary bar halyqtar ghana óz intelektualdyq potensialyn ósiruge qol jetkize alady. Ruhany kemeldenedi.

әl-Faraby men Abay ónegesi turaly aitqanda myna mәselege nazar audarghan dúrys: «Ár halyqtyng oi-dýniyesining damuyna týbirli ózgerister әkelgen oishyldar jer aspanyn qorshap túrghan ozon qabatynday, adamzattyq filosofiyalyq  oidyng qalyng qabatyn qúraydy». (J.Ábdildiyn). Sondyqtan, әlemdegi әrbir últ óz ghúlamalaryn qúrmetteydi.

Ejelgi zamandaghy Sokrat, Platon, Aristoteli jәne basqa danyshpandar Ellada elining altyn ózegi - Ejelgi grek mәdeniyetining irgetasyn qalady. Zamandar óte kele olar tútas bir últtyng - grek halqynyng intelektualdyq simvoldaryna ainaldy. Sol siyaqty Gegeli, Kant, Shelling, Marks jәne t.b. oishyldar nemis últynyng maqtanyshy. Danalyghymen adamzattyq mәni bar mәsele kótergen túlghalar myndap sanalady, biraq  kóp emes...

Últtyng quaty qarumen ghana ólshenbes. Kez kelgen halyq әlemdik mәdeniyetke aralasqan úly túlghany ómirge keltire  aluymen ózin tanyta alady.  Últtar - danalardyng danalyghymen baghalanady!..

Ghúlamany ómirge keltirgen elge onyng danqy tek abyroy-ataq ýshin qajet emes.

Birinshiden,  danalar  óz halqyna ýlgi-ónege.  Osynday danalary men ghúlamalary bar halyqtar ghana óz intelektualdyq potensialyn ósiruge qol jetkize alady. Ruhany kemeldenedi.

Ekinshiden, olardyng danqy men ataghy últty úiystyrugha qyzmet etedi. Últtyq maqtanyshty oyatady, últtyq namysty qayraydy. Sondyqtan әr halyq óz danalaryn marapattauy әri qorghauy tiyis. Sebebi, danalardyng aty men ataghy óz halqyna qyzmet etui ýshin kýresu qajet. Búl - últtyq manyzy bar mәsele. Keybir jaghdaylarda búnyng sony sayasiy-әleumettik mәselelerge úlasady. Halyq óz úlylarynyng ósiyetterine negizdep qoghamdyq qúrylym men әleumettik jaghdaydy qúrady, bostandyq pen demokratiya prinsipterin jәne taghy basqa adamy qúndylyqtardy janartyp, damytugha qol jetkizedi. (Mysaly, Ýndi halqynyng kemenger úly Mhatma Gandiyding ósiyetterine sýiengen Ýndistan alyp memleketke ainala aldy). Búl óte manyzdy mәsele. Sebebi qazirgi postkenestik elder «proletarlyq materializmnen» bas tartyp, últtyng intellektualdy potensialyna arqa sýiegen memleket qúrugha úmtyluda. Onday jaghdayda qoghamdyq sana sheshushi faktorgha ainala bastaydy. Ghylym men bilim, ozyq tehnologiyagha súranys arta týsedi. Áriyne, múnyng bәri de sayasy kóregendikpen jәne adamgershilik qatynastardyng berik ornyghuymen úshtasyp otyrmasa bolmaydy. Búl - qazirgi zaman talaby әri sipaty.

Kezinde «materiya birinshi me, әlde, sana birinshi ma?» degen súraq filosofiyanyng bas súraghy boldy. Qazirgi kezde ómir metafizikalyq sipattaghy búl súraqqa dialektikalyq túrghydan jauap berude. «Adamzat qazirgi damu kezeninde sana ýstemdigine tolyq qol jetkizdi!» dep ashyq aitugha bolady. Búny  «iydealizm» deysizder me, joq, basqasha aitasyzdar ma - shyndyq osy. Qazirgi kezde filosofiyanyng bas súraghy bolyp: «Myndaghan jyldar boyy óz zandylyqtarymen damyp kelgen tabighat, sana faktory artqan sayyn subektilik sipatqa ie bolyp, adamzat jigerine moyynúsynugha mәjbýr boluda. Ózine ózi «senimdi» sana endigi jerde adamzatty (tabighatty da) qanday jaghdaygha alyp keledi?» degen súraq algha shyqty. Qoghamda sana faktory ósken sayyn - adamzattyq dengeyge sharyqtaghan oishyldardyng múrasyna degen súranys arta beredi. Búl súranys әriyne, eng aldymen filosofiya tarihynan bastalady...

Jahandanu - halyqtar men mәdeniyetter arasyn jaqyndata týsude. Aqparattyq tehnologiya búl prosesti odan әri jyldamdatty. Qazirgi әlem «ózi tudyrghan kýrdeli mәdeniyetti ózi iygere almay jatqan» qomaghaygha ainaldy!

Qarapayym týsinikke jýgingende, әlemdik mәdeniyet pen aqyl-oy - halyqtar men memleketterdin, ghylymnyn, oishyldardyn  boyauy bay aluan týrli palitrasy. Solardyng qatarynda әlemdik filosofiyalyq mәsele kótere  alghan qazaq (týpqazaq) oishyldary da bar. Olar - әl-Faraby men Abay.

Bizding últymyz ýshin búl esimder qúr maqtanysh bolmauy tiyis. Sebebi,  olardyng ilimi últ ayasynan asyp, býkil adamzattyq mәsele shenberinde túr. Sol sebepti de¸ qazaq últy býkil әlemdik mәdeny dialogqa әl-Faraby men Abay ilimi men olardyng esimderin úsynu arqyly ghana әlemge ózining últtyq-intellektualdyq potensialyn, últtyq filosofiyalyq refleksiyasyn kórsetuge úmtylady desek qatelespeymiz.

Biz ýshin býkil әlemning osy eki oishyldyng intellektualdyq biyigin qazaq últymen baylanystyra tanuy asa manyzdy. Óitkeni, olardyng esimderin biz últtyng «intellektualdyq brendi» retinde qoldanugha tek qazaq últynyng ghana qaqysy bar der edik. Búl - ghylymi, ya, adamgershilik etikagha qayshy emes. Árbir halyq úly túlghalaryn osy maqsatta qoldanyp keledi. (Mysaly: Ispaniya - Servantes, Ejelgi Grekiya - Aristoteli, Fransiya - Balizak, Mopassan, Voliter..., Germaniya - Kant, Gegeli..., Rossiya - Pushkiyn, Tolstoy jәne t.t.)

Osy túrghydan alghanda, qazaq jerinen shyqqan әl-Faraby «әlemdik órkeniyet beldeui» (Býkil adamzat órkeniyetining damuyna  serpin bergen mәdeny dýmpu ortalyqtary. K.Popper) sanalatyn arab mәdeniyeti arqyly óz danqyn asyryp (últy arqyly emes), «ekinshi ústaz» retinde danalyghyn әlemge moyyndatsa - Abay әlemge әl-Faraby siyaqty tanymal emes. Abaydy tanytu ýshin bizding memleket tarapynan ýlken jiger jәne aqyldy qadam kerek. Áriyne, oishyldyng danalyghy onyng tanymaldyghynan tuyndamaytyny anyq. Ol - onyng oilau masshtaby qanday bolghandyghymen anyqtalady. Mәselege osylay qarasaq -  ózimizge belgili bolyp otyrghanday - Abaydy tolghantqan mәseleler tek bir ghana «qazaq mәselesimen» shektelmeytinin kóremiz. Abay qazaq turaly aitsa da (qazaq mәselesin Abaydyng «zertteu materialy» dep alu qajet), ol onymen shektelmegen. Olay deu - mýldem qate pikir. Abaydyng filosofiyalyq tolghaulary býkil adamzattyq maghynagha iye. Sondyqtan býgingi ghylymda Abaydy algha tartqanda onyng oilaryn әlemdik filosofiya tarihymen úshtastyra, baylanystyra qarau kerek. Mәselen, «Álemdik filosofiya tarihynda kóterilgen kóptegen mәseleler Abay shygharmashylyghynda qay qyrynan kórinis tabady?», «Ol mәselelerdi Abaydan basqa qay filosoftar zerttegen?», «Olardyng pikir aiyrmashylyghy nede, pikir toghysuy qay jerde?» jәne t.t. súraqtar qoyyluy tiyis. Mine, Abaydy filosof retinde syrtqa tanytu jolyndaghy zertteulerdi osylay qúrghan dúrys.

Biz Abaydy, osylay,  әlemdik aqyl-oydyng alyptarymen qatar qoya otyryp, Abay pikirin, konsepsiyalaryn olardyng oilarymen salystyra otyryp, keybir mәselelerde Abay terendigin dәleldey otyryp úsynatyn bolsaq qana - Abay ózining intellektualdy quatyna sәikes baghasyn ala alady. Al ony tek «qazaq múnyn múndaushy, joghyn joqtaushy» retinde kórsetudi jalghastyra bersek, onda Abay sol bayaghy aghartushy dengeyinde qala bermek.

Áriyne, Abay - qazaqtyng úly aghartushysy. Oghan sóz joq. Biraq býkil adamzattyq mәdeniyetting ortasynan oiyp túryp oryn alu - Abaydyng ózi aitqanday: «ketigin tauyp qalanu» ýshin - ol dengeyge «qazaq aghartushysy Abaydyn» emes,  «dana Abaydyng - filosof Abaydyn» obrazyn úsynu qajet. Sebebi, әr halyqtyng óz aghartushylary bar, olardyng sany qisapsyz. Bizge «qazaq halqynyng danalyq ólshemi» retinde Abaydy algha tarta otyryp, ony tek «aghartushy» dengeyine týsirip jiberuden saqtanbasaq bolmaydy. Álginde aittyq: Abaydyng «qol astyndaghy dayyn materialy» qazaq últy boldy dep...  Ol óz oilaryn osy últtyng jaqsy-jamanyna qarap otyryp qorytty. Biraq búdan «Abay oiy tek óz halqymen shekteledi» degen qorytyndy tumasa kerek. Óitkeni, әlemde eshkimdi qaytalamay ómir sýretin oqshau halyq bolmaydy. Árbir halyqtyng damuynda ózindik erekshelikter jeke qúbylys retinde kórinse de - әr halyqtyng damuy jalpy adamzattyq zandylyqtarmen úshtasyp jatady. Oishyldyng osy «jalpy mәseleler» turaly arnayy aitpauy da mýmkin. Biraq onyng sanasynda tughan kóp oilar «jalpylyq», yaghni, «býkiladamzattyq» maghynagha ie bolyp shyghady. Biz «danalyq ólshemi» dep osyghan menzep otyrmyz!

Óz halqynyng ruhany simvoly bolu bir bólek nәrse de, býkil adamzat aqyl-oyyna «janalyq» qosa alghan danalyq iyesi bolu - ekinshi bólek nәrse. Biz Abaydy әlemge osy ekinshi qyrynan tanytugha úmtyluymyz qajet.

Qazir bizding birshama «batysshyl» filosoftarymyz Abaydy «әlemge  tanymal filosofiyalyq enbekter tughyzghan joq, óz filosofiyalyq «mektebin» qalyptastyrmady, filosofiyalyq jýie qúra almady» dep aiyptaydy. Sol arqyly «jalpy «qazaq filosofiyasy» dep jýrgenimiz jasandy konstruksiya, biz filosofiya kóshine jana ilesken halyqpyz» degendi algha tartady, qazaq halqynyng filosofiyalyq oilau qabiletin tómendetkisi ne teristegisi keledi. Áriyne, olar Qazaqstandaghy kenestik kezdegi qalyptasqan filosofiyalyq «dýmpudi» emes, odan әridegi, qazaq tarihy oqulyqtarynda jazylghanday «filosofiyagha deyingi», yaghni, aghartushylyq kezendi menzep otyr. Osy postulattan «qazaqta aghartushylyq oy bastauy bar, sol bastau Kenes ýkimeti kezinde, halyq jappay sauattanghan zamanda ózindik, yaghni, qazaq-sovet filosofiyasyn tughyzdy» degen qorytyndy shyghady. Sóitip, qazaq halqynyng filosofiyalyq aqyl-oyy, múrasy «júmsaq» týrde teriske shygharylady. Biraq mәselege búlay kelgende mynaday kóldeneng súraq tuyndauy tiyis. Ol - «qazaqtyng kózin ashqan» sauatty (kenestik) qoghamda ónip shyqqan «jana qazaq-sovet filosofiyanyn» teoriyalyq qaynar kózi qayda? Oghan opponentter: «Áriyne, onyng qaynar kózi Batys klassikalyq filosofiya tarihynda jatyr» dep jauap berer edi. IYә, osylay ekendigi ózinen-ózi týsinikti. Óitkeni olardyng ózderi de sol Batystyq filosofiya ayasynan ósip shyqqandar. (Áriyne, múny kemshilik dep baghalaugha bolmas. Mýmkin ol - artyqshylyq. Ol turaly sәl keyinirek aitamyz). Biraq, eger osylay bolatúghyn bolsa, onda qazaq aghartushylary - Shoqannyn, Ybyraydyn, Abaydyng kenestik kezde qalyptasqan «qazaq-sovet filosofiyasyna» qanday qatysy bar? Bәri de tek qazaq bolghandary  ýshin ghana ma? Olay dep aitar bolsaq, onday sabaqtastyqty ýzip tastaugha da bolar edi...

Múnday kózqaras - shala kózqaras. Endeshe, kóp sózbúidagha salmay-aq:  «filosofiyalyq oy dengeyine kóterile almaghan «qazaq aghartushylyghy» qazirgi damyp ketken filosofiyagha qolbaylau» degen ekinshi bir qorytyndy pikirdi nege ashyq aityp salmasqa?! Sodan keyin, «әljuaz, әlemdik masshtabta oy tolghaugha qabiletti úl tughyza almaghan sorly halyqpyz» dep moyynday bersek te bolady ghoy... Sonda «qúda da, qúdaghy da tynysh». Mineki, osylay «qazaq filosofiyasy bar ma, joq pa?» degen súraqtyng astarynda últty astyrtyn qorlaytyn maghyna jatyr.

Búl tyghyryqtan qalay shyghugha bolady?  Qatelik - problema әuel bastan dúrys qoyylmaghandyghynan bolyp otyrghan sekildi. Mәsele Abaydyng filosofiyalyq jýie qúrghan-qúrmaghandyghynda emes, mәsele onyng intellektualdyq Túghyry tónireginde boluy tiyis! Biz ol turaly Abaydyng ózi ómir sýrgen zamanynda bolghan әlemdik oishyldardyng filosofiyalyq refleksiya quatyn Abaydyng oilau quatymen salystyrmaly týrde qarastyrsaq qana aita alamyz. Onyng (Abaydyn) oy astaryna ýnile otyryp, ol menzegen bolmasa ashyq aitqan nemese poeziyalyq ýlgimen órnektegen oilaryna Batystyq filosofiya metodologiyasy boyynsha ghylymiy-filosofiyalyq saraptama jasasaq qana onyng intellektualdyq terendigine boylay alamyz. Sonda keybireulerding aituyndaghy «Abay Gegeli emes - Gegeli myqty» degendey metafizikalyq kózqarastan arylatyn bolamyz. Áriyne, Abaydy úly filosof retinde Batys klassikalyq filosofiya ókilderimen salystyra qarasaq, eng aldymen kóz aldymyzgha ol ghúlamalardyng «zertteu materialdary»: olardyng ómir sýrgen qoghamdary, әleumettik ortasy, qoghamnyng mәdeny dengeyi t.t. qylang berer edi. Osylardy salystyra kele dayyn «materialy» damyghan (ghylymy, ghylymy tili, bay jazba tarihy, ghylymmen kәsiby týrde ainalysugha mýmkinshilikting boluy t.t.) ortada ómir sýrip, solardy iygere otyryp filosofiyalyq jýie jasaghan Gegeli men onday baqyt búiyrmaghan, onday «material uysqa týspegen», soghan qaramastan osy qúbylystardyng barlyghyn óz oiymen qoryta alghan Abaydyng «oyshyl-túlghalyq beynelerin» bir qatargha qoya alar edik. Ári ol - osy filosoftardyng intellektualdy potensialyna qatysty alghanda әdil bagha bolyp shyghar edi...

Bizge Abaydy osy qyrynan tanu әri әlemge tanytu ýshin - sol kezdegi Abay ómir sýrgen әleumettik orta turaly tolyq bilu azdyq etedi. Bizge Abaydy tanu әri tanytu ýshin aldymen Abaygha «búiyrmaghan», al bizding «qolymyzda bar» býkil әlemdik filosofiyalyq oy jauharlaryn mengerip, filosofiya tarihynda oryn alghan barlyq aghymdar men konsepsiyalardy, jana kózqarastardy Abay shygharmashylyghynan izdep tauyp, oghan salystyrmaly bagha berip, mýmkin olar aitpay, al Abay aitqan jana mәseleler bolsa, sony kóterip - obektivti saraptamalyq zertteu jýrgizu qajet shyghar. Yaghni, Múhtar Áuezov «Abay jolyn» qalay jazyp shyqsa, býgin bizding zamandastardyng aldynda «Abaydyng filosofiyalyq jolyn» qayta jazyp shyghu mindeti túr. Búl onay is pe? Áriyne, onay emes - ainalysam degen adamnyng býkil ghúmyryna tatityn is! Endeshe, jogharyda aitylghanday, «qazaq filosofiyasy bar ma, joq pa?», «filosoftar bolghan ba, bolmaghan ba?» degen súraqtar - sudyng betindegi kóbik siyaqty ghana nәrseler. Mәselening terenine enbey jatyp, әiteuir bir nәrse aitu qajet bolghan song aityla salghan dýniyeler. Búl - ózin-ózi syilaytyn filosoftyng aitar sózi emes.

Endi «Abaydy úly filosof retinde ózimizge ghana emes, әlemge qayta tanytu ne ýshin qajet?» dep súralyq... Biz jogharyda aittyq, әl-Faraby «jarnamalaudy», qazaq tarapynan әlemge qayta «tanystyrudy» qajet etetindey Túlgha emes dep. Óitkeni, ol ómir sýrgen zamanda býkil әlem nazaryn audarghan kýshti órkeniyettik orta - arab órkeniyeti boldy. Ozyq oily Ábunasyr babamyz dalalyq bastauynan jastay qol ýzip, ýlken ghylym jolyna sýngidi. Onyng barlyq shygharmashylyq joly basqa tilmen, basqa ruhany әlemmen baylanysyp, onymen etene bitisip ketti. Ol ýshin kim oghan kinә arta alady?

Qypshaq (búl jerde «týpqazaq» degen dúrys) әl-Farabiyden basqa Súltan Beybarys, týpqazaq -  Dulati, týpqazaq - Jalairy jәne basqalary bar emes pe? Olardyng bәri de óz intellektualdy potensialyn ózge mәdeny aumaqta jýzege asyrdy. Sebebi, kýshti mәdeny Ortalyqtyng alyp planeta siyaqty quatty tartylys kýshi bar. Ol daryndarmen ýnemi tolyghyp otyrugha mәjbýr. Búl - mәdeniyet oshaghynyng ómir sýru formasy. Onda talant últqa, jerge qarap bólinbeydi, Ortalyq kimdi bolsa da óz quatynyng kýshimen ózgertip alady.

Árbir daryn iyesi, óz kezeginde Ortalyqty odan әri damytady. Ortalyqtardyng ómir sýru tәsili búryn da, qazir de osynday - esh ózgeriske úshyraghan joq. Mysaly, qazir damyghan AQSh pen Europa ózine jýzdegen dara talanttardy jyl sayyn siniredi. Jas daryn iyeleri osy órkeniyet ortalyqtaryn odan әri quattandyryp otyr... Sol siyaqty kezinde gýldengen arab mәdeniyeti de ózine erekshe daryn iyelerin tartyp otyrghan. әl- Faraby siyaqty joghary intellekter óz jerinde danalyq quatyn jýzege asu mýmkindigi shekteuli boluynan bolar nemese óz elining mәdeny damu shenberinin shyghyp ketuinen bolar óz mýmkindikterin arab mәdeniyeti arqyly jýzege asyrdy. Keyin europalyq ghylymnyng damuymen olardyng ilimi, esimderi әlemge  tarady. Álem olardy әli kýnge deyin «arab órkeniyeti» ókilderi dep tanidy. Sol sebepti, býgingi qazaqstandyq ghylym aldynda әl-Farabidy «ghúlama ghalym» dep tanytudan búryn, ony «qazaq últynyng ókili», «týrki dýniyesining ómirge әkelgen ghúlamasy» retinde qayta tanytu mindeti túr. Ol ýshin qazaqstandyq ghylym men bilimning ózi sol dengeyge úmtyluy qajet.

Biz әl-Farabiydi óz últymyzdyng dana ghúlamasy retinde tanytudy, naqtysynda, onyng danqyn óz qazaq tegine qaray búrudy últtyq negizde jýrgizuimiz qajet. Sodan keyin ghana tereng zertteulerdi ózge tilderge audaryp, әl-Faraby esimin berisi qazaq últynyn, әrisi týrki әlemining danalyq jauhary ekendigin moyyndata alamyz.

Osy baghytta kezinde ataqty A. Mashany bastaghan, kórnekti filosof A.Qasymjanov jalghastyrghan ghylymy zertteulerdi qayta janghyrtu qajet. әl-Farabiyding ilimine arnalghan ghylymy halyqaralyq konferensiyalardy elimizde túraqty týrde ótkizip, onyng ilimin odan әri nasihattau jauapkershiligin Qazaqstan óz moynyna aluy tiyis. Olay etpesek, Úly babamyzdyng dayyn bedelin ózgeler iyemdenui, onyng ilimi men aty ózge últ pen elding bedeline (brendine ainaluy) qyzmet etui әbden mýmkin.

Endi «osy mindetti atqaru ýshin ne qajet?» degen súraq tuyndaydy. Ol ýshin arnayy ghylymy top qúrylyp (kezinde D.Qonaevtyng núsqauymen qúrylghan  Á.Mashany basqarghan ghylymy top siyaqty), ony osy maqsatta jýieli týrde júmys isteuge baghyttau qajet. Búl maqsat ýshin ýkimet qarjy ayamauy tiyis. Óitkeni, onyng qaytarymy dýniye-baylyqpen emes, mәdeniyetting bolashaghymen, damuymen ólshenbek. Jәne de osy maqsattyng iske asuy ýshin óte talantty, óz isine berilgen, shyn mәninde әl-Faraby men Abay dengeyinde oilaytyn ghalymdardyng ómirge kelui - taghy da qajet. Qazirge eng qiyny osy mәsele bolyp túr!... Sebebi, onday daryndardyng túla boyynda halqy ýshin erlikke bara alatynday «últym ýshin» deytindey shynayy ýlken patriottyq sezim,  últyna degen jalyndy sýiispenshilik sezim qalyptasuy qajet. Sonymen qatar, oghan ýlken entuziazm qajet. Al osy qabiletterding qalyptasuyna әleumettik jaghdaylar tikeley әser etedi. Sóitip, búl mәselede kóp nәrse birimen biri úshtasyp jatatynyn kóremiz. Osy jaghdayda Úly Babalardyng «taghdyry» olardyng býgingi izbasary - memleket, últ kóshbasshysynyng erik-jigerine kelip tireletinin de kópshiliginiz bayqap otyrghan bolarsyzdar deymin...

...Búl taqyrypta osydan basqa әngimening basy artyq...

«Abay-aqparat»