Avtordyng Jalaleddin Rumi. Mәjnýn - jýrek maqalasynyng jalghasy

Shyghystanushy shong ghalym, Nizamidyng bes dastanyn zerttep jazghan avtor A.Bertelis Mәjnýn obrazy naghyz aqynnyng proobrazy, týpki ansarly beynesi dep jazdy. Sufiyler - búl aqyndar hәm ghashyqtar ekenin Ydyrys Shah týiindeydi.

Mәjnýn - jarymes, esuas, mahabbattan esi auyp, jyn iyektegen degen sóz. Ol arab aqyny Kaystyng laqap aty. Mәjnýnning Lәili súlugha esi  auysqansha sýiispenshilik sezimi shyghys klassikalyq әdebiyetinde keng taralghan sujet. Mәjnýn jyndanyp ketken әulie ghashyqtyng mәngilik simvoly.

Kays - arab tilinde «ólshem», «shama», «berik ýlgi, ónege» degen úghymgha ten. Mәjnýn - sýn sezimi kernegen song naqúrys atandy. Ol - qisapsyz kóp poemalar men anyzdar qaharmany. Jay tilmen aitqanda, jyndanghan ghashyq obrazy ne ýshin әspetteluge layyq? Mәjnýn nege sonshalyq biyik obraz?  Múnyng syryn sufizmning teoriyalyq negizin qalaghan oishyldar týsindireri haq. Aspantekti Mәjnýn, kókke telmirgen, jany pәk ghashyq. Qauyzy ashylghan rayhan gýlindey әziz jýregi bar, sol jýregining manynda tikenekter ósken mahabbat qúrbany.

Shyghystyq aqyn atauly Mәjnýnning qoshametke layyq beynesin jyrlau arqyly óz jýrekterin sóiletken, bәri Mәjnýndi ózine teligen edi.

Avtordyng Jalaleddin Rumi. Mәjnýn - jýrek maqalasynyng jalghasy

Shyghystanushy shong ghalym, Nizamidyng bes dastanyn zerttep jazghan avtor A.Bertelis Mәjnýn obrazy naghyz aqynnyng proobrazy, týpki ansarly beynesi dep jazdy. Sufiyler - búl aqyndar hәm ghashyqtar ekenin Ydyrys Shah týiindeydi.

Mәjnýn - jarymes, esuas, mahabbattan esi auyp, jyn iyektegen degen sóz. Ol arab aqyny Kaystyng laqap aty. Mәjnýnning Lәili súlugha esi  auysqansha sýiispenshilik sezimi shyghys klassikalyq әdebiyetinde keng taralghan sujet. Mәjnýn jyndanyp ketken әulie ghashyqtyng mәngilik simvoly.

Kays - arab tilinde «ólshem», «shama», «berik ýlgi, ónege» degen úghymgha ten. Mәjnýn - sýn sezimi kernegen song naqúrys atandy. Ol - qisapsyz kóp poemalar men anyzdar qaharmany. Jay tilmen aitqanda, jyndanghan ghashyq obrazy ne ýshin әspetteluge layyq? Mәjnýn nege sonshalyq biyik obraz?  Múnyng syryn sufizmning teoriyalyq negizin qalaghan oishyldar týsindireri haq. Aspantekti Mәjnýn, kókke telmirgen, jany pәk ghashyq. Qauyzy ashylghan rayhan gýlindey әziz jýregi bar, sol jýregining manynda tikenekter ósken mahabbat qúrbany.

Shyghystyq aqyn atauly Mәjnýnning qoshametke layyq beynesin jyrlau arqyly óz jýrekterin sóiletken, bәri Mәjnýndi ózine teligen edi.

Ibn Araby sufiylyqtyng syryn shyn asyqta aqyl - es bolmaydy dep ashty. Aqyl biylegen, esepke shorqaq deuge kelmeytin estiyar mahabbat shynayy sýiispenshilikke jatpas. Qazaqqa múny Shәkerim әuliyeden asyryp aitqan eshkim joq:

Olay bolsa, taza aqyl,

Áuliyelik sende joq.

Bayansyzgha bәri qúl,

Jyndanbaghan pende joq.

«Shynnan ózge qúday joq».

Lәili beynesinde boyjetken qyzdyng osaldyqtary joq boluy Qúdaydyng kemshilikten, múqtajdyqtan pәktigin beyneleuge tiyis. Júmataydyng «Lәilә dertin jazar dep Lәilә ghana» dep  jyrlauy  rasionalidy jadtan ghóri irrasionalidy maghynagha dóp.

Estetikalyq kategoriyada biyik úghymdar tabighattyng adamgha beretin әserindey buyrqandyrady, әlemning úlylyghyn ashady. Adam jany biyikshil, әuliyeler dúgha qylu ýshin iyen týzdi tandaydy, sebebi  ol kendikting hәm azattyqtyng kórinisi. Ári әzәzildikke beyim, baghynghysh adam tabighatymen kýresu  shólde qiyn,  onyng jenu naghyz әuliyelik qúpiyasy. Shól - adasqan, laghynet arqalaghan perishte - saytannyng da eli.

Mәjnýn kәdimgi kóp ghashyqqa úqsamaydy. Sufiylik ordender mәjnýndik eki  qúbylysty aiqyn bildirdi. 1. Mәjnýndik - jan qalauy,  allashyldyq. 2. Tәn  qúmarlyq, nәpsiden  azat ghashyq obrazy. Mәjnýnning Lәili dep zarlap, jer betin  kezip jýrui jýrekting  dúgha sózderi.

Mening jarym qyz emes,

Haqiqattyng shyn núry.

Shәkerim «jar» sózin sufizmnen qabyldady.

Mesneviyde Rumy jyrlaghan «Lәili jaqty  mekendeytin itti Mәjnýnning qalay erkeletkeni turaly әngimesinde» Mәjnýn kemeline kelgen naghyz  mistikting beynesi, ol músylman dәstýrinde bylghanysh sanalghan itti de sýiedi. Lәilige tayau jýrgendikten itke onyng izgilik sәulesi týsken. It qúdaygha jaramsyz, las hayuandargha jatady,  it tiygen kiyimmen namaz oqugha bolmaydy. Mәjnýn itting arqasyn sipalap, auqat berip sýiindi. Men mahabbattyng mýsәpir qúly, itting tabany astyndaghy shandy sýnge dayarmyn,- dep moyyndaydy ol ózin kinәlaghan elge. Zertteushining aituynsha, islamnyng jarlyqtaryna qarsy shyqqan Mәjnýndi búl әreketi ýshin aiyptaugha bolmaydy, sebebi ol esinen adasqan jan. Shynynda Mәjnýnge Lәili bar jerding bәri júmaq, ózge adamdar tek dýniyeni Mәjnýnning kózimen kóre almaydy. Sufizmning oy jelisinde dinning syrtqy atributtary men kórinisteri, salt-dәstýrleri, dogma tyiym senimderge asa manyz beruding qajeti joq. Dinning syrtqy formasyna sufizm mәn bermeydi.

Rumy osy  konsepsiyasyn Lәili - Mәjnýn allegoriyasyndaghy kelesi mysalynda naqty tújyrymdaydy. «Adamdar Mәjnýndi Lәilige degen mahabbatynan bas tartugha ilandyrghany turaly әngimede» ol sufizmdegi kórkem simvoldyng biri «sharap» sózin paydalanghan. Lәilining kórki  sonshalyq kóz tartpaydy, ainala tym qúryghanda jýz, eki jýz perizat aru bar, sonyng kez kelgenin tanda!- dep júrt ataydy. Mәjnýn jýzi  súrlanyp bylay ýn qatty: «Súlulyq - ydystyng keskini emes. Sol ydystan bizge qúiylatyn susyn. Senderge sodan sirke su ishu jazylghan,  Men bal sharap tatamyn. Jaratqan Qúday bir qúmyradan bireuge kermek u, endi bireuge bal qúyady. Barlyghy ydystyn  nobayyn ghana kóredi. Tek layyq jan onyng ishindegi dәmin (manyzyn, mazmún, maghynasyn) kóredi. Poemanyng týpnúsqasynda: «Syrtqy týr - búl qúmyra, Ádemilik - búl sharap. Qúday maghan onyng jýzinen (yaghny ydystan) sharap qúidy» delingen. Týsiniktemeden  búl mistikasyz ónbeytin úghym ekeni ayan. Lәilining súlulyghy qúdaydyng minsiz súlulyghynyng beynesi, ol tek ólerdey ghashyq kýy keshken Mәjnýnge ghana kórinedi. Sondyqtan Lәilining kórki sharap dep atalynghan, búl sharap tandaulylar  ýshin. «Danalyq - búl gýl, odan ara bal jasaydy, al órmekshi - u jasaydy. Árqaysysy óz tabighatyna oray». Menly P.Holl ejelgi iydeyany úsyndy.

Alla minsiz әuelden, payghambar haq.

Abay óleninde Alla deu ýshin adamzatqa «olargha kez-kezimen nәby keldi» dep jazdy. («Alla degen sóz jenil»).

«Sharaptyng túnbasy, aspaz, aqyn,  arfa, sazdy әuen, asyq, shyraghdan, sharap pen baqytqa mastanu - sonyng bәri men. Alla atymen ant ishemin, kez kelgen senim men sekta - búl men»,- dep elitti Rumi, hikmet keudesinde mahabbat gýlsheshek jaryp býrlegen sәtte. Rumy Mәjnýn emes dey almassyz. Ol nege masayrap, mastanady? Qús jolynda qalyqtap, qany tenizdey tasynghan búl  ekstazgha shomghan kýiding poetikalyq qúdiretin tilmen aityp jetkizu qiyn. Ezop tilimen kóbik shashqan mynau essiz qúshtarlyqty rasionalidy qazyqqa kindiginen túsalghan dýmshe júrt úgha qoyar ma. Rumy «men sharappyn» dese hristiandyq ilim men músylman dininde  mistikalyq sarynnan aumay qaytalaydy.  Menly P.Holl: «Mysyrlyqtardyng kózimen qaraghanda, jýzim sóli ózge zattardan ghóri anaghúrlym adam qanyna úqsaydy.  Rasymen olar jýzim jerge kómilgen ólikterding qanynan nәr alyp, ósip-ónip shyghady dep oilaytyn edi». Álem bir-birinen dayar ýlgini qabylday bergish, qazaq múny synyqtan ózgening bәri júghady dep  qisyndaydy. «Hristiandar Sharapty Hristting qanynyng nyshandyq belgisi retinde qabyldady. Hristos, Kýn Ruhynyng ekzoterikalyq (syrtqy) simvoly, «Men sharappyn» dep aitty. Ol osylaysha mas bolghan qyzu sәttegi  tabynatyn zat bolyp shyqty. Túp-tura pútqa tabynghan dәuirlerdegi onyng prototipteri - Vakh, Dioniys, Apis nemese Adonisten aumaydy».

Mәjnýn - mifologiyalyq, arhaikalyq foliklordan liro-epikalyq, mifo-poetikalyq poeziyagha ótken  mistikalyq keyipker.  Túla boyy túnghan qúdiret.

Grek mifologiyasyndaghy Orfeyding jaratylys qalybynan Mәjnýnge aughan qasiyet ayan. Ekeui de sybyzghyda oinaydy, ang men qústy anshy men túzaqtan qorghashtap, jan-januarlardy  sazdy әuenmen bauraydy.

Orfey talanttyng magiyalyq siqyr kýshi daryghan miftik әnshi, ónerine adamzat nәsili men olimpiyalyq qúdaylar týgili tabighat baghynady.  Ol argonavtardyn  joryghyna qatysqanda, aspap tartyp, dúghamen jal-jal tolqyndardy juasytyp, «Argo» kemesinin  eskekshilerine kómektesedi.  Orfey qayghy buyp, qanghyp óledi.

El-júrttan bezip, sayaq ketken taqualar barlyq dinde bar. Hristiandarda az emes,  әulie Antoniy, jyn iyektep azghyrudy jengen  taquanyng biri,  Benedikt men Pavel әuliye... Dýniyeden bezgen  diuanalyqtyng týbinde ne bar? Kýnәkәrlyqtyng joyqyn kýiretushi kýshin anyq týsinip, kýnәdan qashyp qútylugha múrat bar.

Kýnә - ólimning kóziri. Hristiandyqta tәn  lәzzaty, nәpsi airyqsha kýnә sanalady.  Júmaqtan  quyludyng basy sol.  Islam nәpsining ziyanyn ózgeshe qadaghalaydy,  islamda  nekege qarsylyq joq. Taqualyqty din nelikten artyq sanaydy? Ne ýshin  әuliye  dindarlar  ózin-ózin shekteydi? Búl jalghyzdyqtyng uytyna erkimen kónu, júbaylyq ómirdi qor sanau jәne úrpaq ósiruden bas saughalau tәrizdenetini ras.

Orta ghasyrlyq Europada  kedeyshilikti uaghyzdap, sandalmamen kýneltetin dep aitsa  teriske shyghara almastay monah ordenderi boldy.   Fransiskandyqtar, dominikandyqtar, benediktindikter, t.b. Búlar kezbe uaghyzshylar. Áulie Dominik (1170-1221) negizin salghan uaghyzshy monahtar ordeni kezbelikpen ainalysty. Arasynda suretshiler kóp. Búl monah ordenderin batys tarmaq sufiyler dese  qate emes.  Taspiyqty dúgha qylu ýshin engizgen osy әulie Dominiyk  ekenin Dj. Holl aitady. Monahtar ósip-ónbeydi.

Selibat - (grekshe erdin  nekesizdigi, boydaq) katolik dindarlarynyng ýilenbeuge bekinui, paryzy. Selibat - nekeden bezushi degen sóz. Ony 1073-1085 jyldary papa Grigoriy VII engizgen, 13 gh. ortasynan bastap nyghaydy. Iisus Hristos tәn qúmarlyghy turaly júmghan auzyn ashpaydy hәm pәktigin saqtaydy. Mәrtebe hәm paryz, bәlkim elden  erektik. Mәjnýn Fransisk Askizskiyge úqsaydy, taqualardyng bәrine ortaq saryn uaghyz aitu maqsatymen kóp qanghidy.  Fransisk әulie qústargha qúdaygha jalbaryndar dep uaghyz oqidy.  Rasynda an-qús óz  ghibadatyn biledi. Fransisk Askizskiy ruhyn  qorlatpau ýshin nәpsisin әzәzil sanap, óltiruge mәjbýr. Ol tәnin tikenekti bútagha  jyrtqyzady. Sol qan tamghan jerge raushangýl ósedi. Hristiandyq anyzdarda tәn mýddesin jannyng asqaqtyghy jenedi, biraq jenis onayshylyqpen taghy kele qoymaydy. Lev Tolstoydyng nәpsisimen kýresip, bir sausaghyn shauyp tastaghan Sergiy әkeyining beynesi eske týsedi.  Biraq ol aryludan ghóri  menmendikke teng qylyq edi. Dinde ózin-ózi zor tútugha tyiym salynghan. F.M.Dostoevskiyding «Naqúrys» atty romanynyng bas qaharmany knyazi Myshkiyn, onyng týp negizinde Iisus Hristos alynghan,  momaqan, momyndyghy hәm pәktigi  búltartpasy ayan. Asyly, «naqúrys» sózi mәjnýnning sinoniymi. Mәjnýnde әuliyege tәn  asketizm men mandayy sәule  shashyp túratyn diny belgi bar.  Mәjnýnning әkesi Lәilige  qúda týskenmen sәtsiz bolyp, qyz jigitke  aittyrylmady.  Mәjnýn shyn mәninde selibat, nekeni ansau oghan jat. Ghashyqtyq otyna kýiip-janyp, bezgek bughanday sendelip ketse de, jas jigit qyzdy qúshudy tipti armandamaydy. Ol Lәilige dertimen asyq, janymen ghashyq.  Mistikalyq jolda ústamdylyq, tózimdilik, tyiylu (zuhd) qajet. Kýnәgha batu adam balasyn qúdaydan alystatyp jiberedi. Rumiyde jan men tәnning arasy jer men kóktey eki bólek. Búl jalghan fәniyding úrymtal qyzyghyna qanbay, aldamshy  dýniyeligine aldanghan jan ezoterikalyq baylanysty kóruge dәrmensiz.

Anyq asyq - әuliye!

Keremetke sol  iye.

Jany qúrban jaryna,

Kereksiz oghan dýniye.

Shәkerim óleninde mәjnýndikting portreti túr. Ol aidalada qanghyp, dýniyeden bezgenderding jýreginde úly sýiispenshilikke ghana oryn baryn shyn úghynyp jyrlady. Óz basynan ótkergen kýy bolghan song nege jalghan sóilesin.

Tirilikte qosylysqan - shyn jar emes, oinas ol,

Onday asyq shyngha dúspan,

Ol beyiske barmady.

Jar sipatyn bilseniz de,

Nәpsing «ólmey» deme jar,

Ayla, aldau ózinizge,

Shyn qaqiqat qanbady,-  dep jyrlaydy «Órteyin dep otqa kómdim, ot jýregim janbady» atty óleninde Shәkerim qajy.

Ólip edim - jar birigip, bir beyisti tandady,

Lәili - Mәjnýn qarsy shyghyp,  eruligin qamdady.

Qazaq salt-dәstýrinde, biraq jardyng sipaty sufiyding kózimen.

Arab tilinde «kalb» - jýrek. Jýrek kulityn sufizmnen bógde eshkim egile shertken joq.  Ol «ghadiletti jýrek» (Abay). Ezoterikalyq  allegoriyalardyng maghynasyn dәlme-dәl úghynu ýstirt shalaghaylyq. Dәruishtik úly mahabbat turaly 1832-36 j.j. jariyalanghan orys poeziyasynan myna bir óleng joldary she: «O luch dushy osiroteloy!/ Potok v pustyne bytiya, /Lubovi, sestra svyashennoy Very,/ Liyleya Angelov...»

«Kezbeler» atty búl ólenning avtory V.G.Teplyakov. Aqyn zaty qashanda diuana, ol  әpendilikti shet kórmeydi. Aqyn payghambardyng sózin aitugha haqyly. Mәjnýndik pen  keshelikting arasy júmaq pen  tamúqtyng shegindey bitispeydi. Biri allashyl sana, biri adamy sana, biyik pen alasa. Djalaleddin Rumy Mәjnýn obrazyn eren shyngha kóterdi. Onyng «Mәjnýn» atty jyry - dúgha. Sýiikti Lәilisinen airyluy Mәjnýndi dertke úshyratty. Jýzi synyp, qany tasydy. Bilgir emshi ony emdeuge kiristi, ol nauqasqa qan aghyzu kerek dep jazyp berdi.   Mәjnýnning denesinen qan alugha kelgende ol bas tartty. Álgi kisi sonda: «Saharada arystannan  qoryqpaghanda, endi ýrey buyp otyrsyng ba ózi?» dep kinә taqty. Mәjnýn oghan Lәili ekeuimizding aramyzda meje joq. Mening tamyrymdy keskende, bәlkim sen, sýigenimdi  andausyzda jaralap alarsyng dedi.

Ya tot, chiya jizni - skitanie y lubovi,

Y mne li boyatisya, chto  prolietsya krovi?

No ya svoey luboviu peregrujen,

Kak rakovina, polnaya jemchujiyn.

Leyly y ya - my drug bez druga - prah.

My s ney - duh edinyy v dvuh telah!

Aruana bauyr dýniye. Qúranda adam balasyna Alla  kýre tamyrynan da jaqyn delingen: «Rasynda adamzatty jarattyq.  Oghan, nәpsisining ne sybyrlaghanyn bilemiz. Óitkeni Biz, oghan kýre tamyrynan da jaqynbyz». (50:16). Rumy múny Mәjnýnning qan tamyrynda Lәili jany baryna megzep, Qaf sýresining naq osy  ayatyn astarlap asa kórkem sipattaydy. Qúdaygha qúlshylyq qyludyng múnan asqan qas ýlgisin Rumiyden artyq aitqan qaysysy bar edi?!

Nizamy jar saldy: «Aqynnyng tili astynda asyl Qazyna qoymanyng kilti jasyruly. Payghambar men aqyn - búl dәn ózegi, qalghanynyng bәri qabyq». 800 jyl búryn tughan Rumy býgingi dýniyeqonyz adamdar ýsh úiyqtap týsine kirmeytin ruhany ansardy jýregi ezile jyrlaydy. Netken sheber qúday. Adam janyn eren súlu jaratqan Asylpana Allataghalany Rasuldan song úlyqtau Rumiyge aqyndyqtan artyq ansarly syr bolatyn.

Madjnun vsegda po zapahu zemliy

Dogadyvalsya, gde proshla Leyliy,- deui neni bildiredi? Múhammed s.gh.s. hadisterinen ayan:  «Rabbysyn - zikir etushi tiri, al zikir etpegen - jansyz dene siyaqty». Mәjnýn dúghasyz Mәjnýn emes.  Búl asylynda sәuleli  Jýrekting ózi, Mәjnýn dep jýrgenimiz - jýrek. Sebebi zikir tek jýrekpen aitylady.  Sufizm - jýrek kuliti.Lәilining tabany tiygen jerdi iyisinen sezu búl jer men kókten Qúdaydyng qúdiretin tanyp , rizashylyqpen jalbarynu. Shyr kóbelek dóngelene biylegen  dәruishter bir Allagha tәuekel etip, zikir salatyn. Sheyh Rumy dúghasy mәjnýndikpen qabyl hәm aqiqat.

Aughan jeri Balhyda tughan Rumidy Pakistanda tayau Shyghysta bolghan kýlli kóne aghymdardyng naqty  múrageri retinde sanaydy. Sufizm barsha dinderding qospa, qorytpasy, eklektikalyq qabysuy, búl rette ol alhimiyalyq prosessten aumaydy. Biraq onda ashkózdik pen altyn hiymera yrymgha joq. Sufizm Qúdaydy sýydi aqyl-esten, jadtan bólip qaraytyny, kýpirlik pen skepsisting ylanynan seskengen son. Aqyl-parasat shynynda ólsheuli rasionalidy paydakýnemdikting uysynan shyqpaydy. Aqyl - oy biylese shynayy sýiispenshilikke tiyesili dәnene qalmasyn,  naq osy kýrdeli jayttyng úshyghyn Abay adaspay aitty:  «Mahabbatsyz - dýniyedos,/ Hayuangha ony qosynyz.» Nemese «Dýniyege dos aqiyretke birdey bolmas,/  Ekeui tap birdey bop ornygha almas./  Dýniyege yntyq, mәghshargha amalsyzdyn/ Imanyn týgel deuge auzym barmas». («Ólse óler tabighat, adam ólmes») .

«Abay-aqparat»