II Dýniyejýzilik soghystaghy jenisting 75 jyldyghy qarsanynda Ortalyq Aziya elderinde kórkem filimder týsirilip kórermenge jol tarta bastady. Sonyng biri týsirilimi jaqynda ghana bitken rejisser Djahongir Ahmedovting Tәshkent oblysynyng Zangiat audanynyng Hanabad auylynyng túrghyny  Zulifiya Zakirovanyng bes úlynyng maydannan oralmauyna arnalghan "Ilhak" filimi. Osy orayda Ayagózdik Syr qojalarynyng bir әuletinen taraytyn Qasym atamyzdyng 15 úlyn maydangha attandyryp, 14 qara qaghaz alghany oigha oralady.  

Osynday әuletting bolghanyn ayakózdikterding әli kýnge bilmeytini ókinishti-aq!!!

Bir әkeden taraghan 14 jigitting elge oralmauy II Dýniyejýzilik soghystyng tarihynda bolmaghan oqigha. Búl jayynda jalghyz ózi ghana elge oralghan әuletting túnghyshy Bazarghaly atamyzdyn: «ashtyq almaghan bauyrlarymdy soghys aldy» dep taghdyr salghan jalghyzdyghyna nalyghanyn Qasymova Nýrkamal Bazarghaliqyzy bir kezikkenimizde syr ghylyp aityp edi.

«El esinde bir jyl qalghyng kelse – as ber, on jyl qalghyng kelse – aghash otyrghyz, al mәngi qalghyng kelse – bala tәrbiyele» deydi halyq danalyghy. Qazaq halqynyng búl danalyghy tegin aitylmaghan Qasymova Nýrkamal Bazarghaliqyzy jarty ghasyryn jastar tәrbiyesi men bilim jýiesindegi qyzmetke arnaghan adam ekenin jәne ol salada abyroyly bolghanyn biletinmin.

Tipti eski uaqytta Lao-Szy deytin ghúlamadan qalghan degen bir sózi bar edi: «Dana adam… ózin jaryqqa shyghara bermeydi, sondyqtan jýzi jarqyn; ol ózi turaly aitpaydy, sondyqtan da ataqty; ol ózin dәriptemeydi, sondyqtan da ol syily; ol ózin asqaqtatpaydy, sondyqtan da ol ózgeler arasynda biyik kórinedi». Nýrkamal Bazarghaliqyzyn asqaqtatqan onyng shәkirti Serikzat Dýisenghazin edi.

Búlay deytinimiz, Serikzat Dýisenghazin Shyghys Qazaqstan oblysy, Ayagóz audany, Tarbaghatay auylynyng tumasy. 2002 jyldan býgingi kýnge deyin L.N.Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiyteti qazaq әdebiyeti kafedrasynda dosent, 2006 jyldan EÚU-da filologiya fakuliteti dekanynyng orynbasary qyzmetin atqarady. Filologiya ghylymdarynyng kandidaty, Respublikalyq aitystardyng jenimpazy, respublikalyq jyr mýshәirasynyng jýldegeri, bir oqulyqtyn, bir ghylymy monografiyanyn, otyzgha juyq ghylymy maqalanyn, kóptegen publisistikalyq maqalalardyng avtory, birneshe әdebi, ghylymiy-tanymdyq jinaqtardyng qúrastyrushysy.Serikzat Maqsútúly Dýisenghazinning oryssha tamasha sóilegenine tang qalghanymyzda óz ústazynyng Núrkamal Bazarghaliqyzy ekenin aitqany jadymyzda jattalyp qalghan edi.

Nýrkamal apaydyng әkesi Bazarghaly atamyz II jahan soghysynyng tarihynda qalatyn jan. Olay deytinimiz bir әuletten 15 aghayyndy jigit Otan qorghaugha attanyp, tek Bazarghaly ata ghana aman-esen elge oralypty.

Búl endi Respublika tarihshylary men kinogerleri jappay qolgha alatyn taqyryp bolghandyqtan biz bas jaghyn ghana sóz etip otyrmyz. Tek 14 birdey bozdaqqa Núr-Súltan tórinen eskertkish túrghyzu qolgha alynsa, joghymyz týgendeler edi. 

Ábil-Serik Áliakbar

Abai.kz