Almaty. 22 mausym. QazTAG – Dilyaram Arkiyn. QR jemqorlyqpen jәne ekonomikalyq qylmystarmen kýres jónindegi agenttigi (qarjy polisiyasy) tóraghasynyng orynbasary Sәttibek Ongharbaev memlekettik qyzmetkerlerge «Men jemqorlyqqa qarsymyn» tósbelgisin taqpaugha kenes beredi. Onyng pikirinshe, búdan elimizdegi jemqorlyq azaymaydy.

«Jem jemqorlyqqa qarsymyn!» degen jazuy bar kiyim kiygennen nemese tósbelgi taqqanymyzben, elimizdegi jemqorlyq azaymaydy. Bizding BAQ-ta nasihat materialdar onsyz da jetkilikti. Aldyn alu sharalary jýrgizilip jatyr», - dep týsindirdi S. Ongharbaev QazTAG tilshisine.

Sonymen qatar, S. Ongharbaev «Núr Otannyn» Qylmystyq kodekske asa iri kólemde memleket qarjysyn jymqyrghany ýshin aiyptylardy ómir boyy bas bostandyghynan aiyrudy qarastyratyn týzetulerdi engizu turaly úsynysyn orynsyz dep esepteydi.

Almaty. 22 mausym. QazTAG – Dilyaram Arkiyn. QR jemqorlyqpen jәne ekonomikalyq qylmystarmen kýres jónindegi agenttigi (qarjy polisiyasy) tóraghasynyng orynbasary Sәttibek Ongharbaev memlekettik qyzmetkerlerge «Men jemqorlyqqa qarsymyn» tósbelgisin taqpaugha kenes beredi. Onyng pikirinshe, búdan elimizdegi jemqorlyq azaymaydy.

«Jem jemqorlyqqa qarsymyn!» degen jazuy bar kiyim kiygennen nemese tósbelgi taqqanymyzben, elimizdegi jemqorlyq azaymaydy. Bizding BAQ-ta nasihat materialdar onsyz da jetkilikti. Aldyn alu sharalary jýrgizilip jatyr», - dep týsindirdi S. Ongharbaev QazTAG tilshisine.

Sonymen qatar, S. Ongharbaev «Núr Otannyn» Qylmystyq kodekske asa iri kólemde memleket qarjysyn jymqyrghany ýshin aiyptylardy ómir boyy bas bostandyghynan aiyrudy qarastyratyn týzetulerdi engizu turaly úsynysyn orynsyz dep esepteydi.

«Birinshiden, asa auyr qylmys jasaghandar ghana ómir boyy bas bostandyghynan aiyrylady. Ekinshiden, ólim jazasyn (moratoriyge baylanysty ómir boyy bas bostandyghynan aiyrugha auystyryldy) qoldanudyng ózi minimumgha deyin azaytylghan qylmys qúramynyng dәrejeleri bar. Qylmystyq kodekste onday segizden asa bap qaldy, olar sonys uaqytynda ghana qoldanylady. Jemqorlyq qylmystargha keletin bolsaq, onday әreketerge barghandargha qatysty múnday sharalardy qoldanugha bolmaydy. Óitkeni, birinshiden, jemqorlyq qylmystardy soghys uaqytynda jasalatyn  auyr qylmystargha tenestiruge bolmaydy», - deydi S. Ongarbaev.

Onyng aituynsha, zang boyynsha jemqorlargha qylmys boyynsha jetkilikti dengeyde jaza qarastyrylghan.

«Jemqorlar ýshin qazir 311 (paraqorlyq ýshin) bap boyynsha 15 jylgha bas bostandyghynan aiyru qarastyrylghan. Mening oiymsha, búl jetkilikti dengeyde ýlken jaza. Sonymen qatar, qazirgi uaqytta birqatar zandargha ózgertuler engizilip jatyr. Olardy iri aiyppúl sanksiyalaryn belgileu arqyly jauapqa tartu kózdelgen. Barlyq jemqorlyq qylmystar boyynsha mýlkin tәrkileu qarastyrylghanyn úmytpanyzdar. Oghan tipti jemqorlyq jolmen tuystary men basqa adamdargha bergen mýlki de kiredi», - dep atap kórsetti S. Ongharbaev.

Búryn habarlanghanday, 19 mausymda «Núr Otan» partiyasynyng janyndaghy jemqorlyqpen kýres respublikalyq qoghamdyq kenesi memlekettik qyzmetkerlerdi «Men jemqorlyqqa qarsymyn» tósbelgisin taghyp jýruge mindetteudi úsynghan bolatyn. Búl úsynys júma kýni jemqorlyqqa qarsy kenesting kezekti otyrysynyng qorytyndysy boyynsha qabyldandy.

Sonymen qatar, Qylmystyq kodekske «el qauipsizdigine qauip tóndirgen iri kólemdegi jemqorlyq qylmystary ýshin jauapkershilikti ómir boyy bas bostandyghynan aiyru týrinde kýsheytu úsynyldy.

Olardyng pikirinshe, búl shara «barlyq dengeydegi jemqorlar ýshin tejeushi faktor bolady, óitkeni memleketten úrlanghan qarjyny paydalanu mýmkindiginen aiyrady, al múnday jaghdayda jemqorlyq qylmys jasau oigha qonymsyz bolady».