Sәrsenbi, 28 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 110832. Jazylghandar — 105883. Qaytys bolghandar — 1825
Qúiylsyn kóshing 3876 32 pikir 31 Qantar, 2020 saghat 11:51

Bir viydeonyng «syry»...

«Qazaqstan RTRK» AQ basqarma tóraghasy

Ləzzat Tanysbaydyng nazaryna!

Men "Kóshi-qon – Últ Kóshbasshysy Núrsúltan Nazarbaevtyng El Tәuelsizdigin jariyalaudan búryn jolgha qoyghan Túnghysh hәm Úly sayasaty! Núrsúltan Ábishúlynyng kemenger túlgha, kóregen basshy ekenin tórtkýl dýniyege birden tanytqan da – osy alysta jýrgen aghayyndy Atajúrtqa shaqyru turaly shygharghan batyl әri tarihiy sheshimi!"-degen sózdi ýnemi aityp ta, jazyp ta jýrmin.

Shynynda solay!

Biraq, sol Núrsúltan Əbishúly jolgha qoyghan osynau Úly sayasattyng joly ýnemi ynghay týzu bola qoyghan joq. Otyz jyl ishinde sharyqtaghan "Altyn dəuirdi" de bastan keshirdi, ishki jəne syrtqy qarsy kýshterding kesirinen túralap toqtap qala jazdaghan kezderi de boldy.

Sonday esten ketpes daghdarystyng biri – 2013 jylghy 15 jeltoqsandaghy tórt jylsyz azamattyq berilmeytin qatang zannyng qabyldanuy.

Kózdi ashyp-júmghansha, dúnie qúbylyp shygha keldi. Jiyrma jyldan astam tolasyz jalghasqan Qazaq kóshi ýzilip kete jazdap baryp, aman qaldy. Biylikting ýlken basylymynyng ózi bas maqala jazyp, shetten oralghagan qandastaoymyzdy júrtqa súranshaq, bəleqor, jeksúryn etip kórsetuge tyrysyp baqty.

Beker obaly qane, Últ Kóshbasshysy kemengerlik tanytyp, ketken qateni tez ornyna keltirdi.

Ədilettiligin aituymyz kerek, Núrsúltan Əbishúlynyng shettegi qazaqqa degen kónili men meyirimi appaq qarday tap-taza-túghyn. Men oghan imanday senem!

Sebebi, Qazaq radiosynyng efiyrinen óz auzymen joldaghan ataqty «Alysta jýrgen aghayyngha aq tilegi» men Dýniyejýzi qazaqtarynyng birinshi jəne ekinshi qúryltayynda sóilegen sózderi – alystaghy aghayynnyng jýrek týkpirinen óshpes oryn alghan bolatyn. Əsirese, 2002 jyly Týrkistan qalasynda ótken ekinshi Qúryltayda jasaghan bayandamasy Elbasynyng alystaghy aghayyngha degen aqjarma tilegi men ottay ystyq meyirimin kórsetti. Men ol kezde Almatyda bolatynmyn. Atalghan Qúryltaygha alys jәne jaqyn 32 shet memleketten 400-den astam ókil qatysty. Qytaydan kelgen delegasiyany, janylmasam, sol kezdegi Shynjang ólkelik partiya komiytetining ekinshi hatshysy Ashat Kerimbay bastap keldi.

Shynjang qazaqtarymen qosa, Qazaqstangha kóship kelip alghan aghalarymyzdyng da birazy qatysypty.

Əli esimde, Elbasynyng atalghan bayandamasyn aqyn dosym Qayrat Qúl-Múhamedting Múqaghaly Maqataev kóshesining boyyndaghy eski ýiinde otyryp, «Qazaqstan» últtyq arnasynyng tilkeley efiyrinen tyndadyq.

Eki saghatqa jalghasqan bayandamasynda Núrsúltan Əbishúlynyng bar kýshin salyp dayyndalghany, shekara syrtynda jýrgen qandastaryna degen ystyq saghynyshy men kól-kósir meyiri ər sózinen sezilip túrdy. Keyde tipti aldyndaghy qaghazyn syryp qoyyp, óz oilaryn ashyq, býkpesiz aitty. Dauysy da sonday jaghymdy әuenmen tas búlaqtyng suynday synghyrlap, keyde kólden úshqan aqquday mamyrlap shyqty. Jan tebirenterlik sol sózderge soghylghan shatyrlaghan shapalaq pen kózden aqqan ystyq jasta esep joq!

Ər sózi – altyn bolyp, tógilip jatty...

Demek, 2013 jyly qatang zang qabyldanghanda mening qúlaghymnyng týbinde Núrsúltan Ábishúlynyng sol sózderi əlsin-əli janghyryp, kelbetti beynesi kóz aldymnan ketpey túrdy. Əttegen-ay dep, tek barmaq tisteumen ghana boldym.

Aqyry shydamay, «Naghashyma hatty» jazdym. Hat Elbasyna jetti. Sol kezdegi Preziydent Kensesining basshysy Mahmút agha Qasymbekov meni Aqordagha shaqyryp, quanyshty habardy jetkizdi...

Bir qyzyghy, Elbasy «rayynan» qaytyp, Zang jobasyn qayta qarau qolgha alynghanymen de biylikting keybir bútaqtary men jekelegen túlghalardyng betin beri qaytaru onaygha soqqan joq. Elbasy búiryghy shyghyp, Zang qayta qaralatyn bolghanymen, qarsy kýshter sol oqighany syltau etip, Memleket basshysynyng atyna auyr-auyr syndar aituyn qoymay túrghan edi. «Oralman» dese, ýrke qaraytyn jaghday qalyptasa bastaghan...

Dəl sol sətte soghan qarsy qaru retinde Elbasynyng ótken qúryltaylar men jinalystarda sóilegen sózderin, əsirese ekinshi Qúryltaydaghy tarihy bayandamasyn paydalanuyma tura keldi. Internetting men aqtarmaghan búlyn-búshpaghy qalmady. Ókinishke oray, ol sózder eshbir saytqa jýktelmepti. Sóitip, daghdaryp, ensem týsip jýrgende, Moldabek Saghymbekúly agham kezdese ketpesi bar ma!

Moldekenmen sonau Almatyda jýrgen kezden beri tanyspyn. QazÚU-dyng jataqhanasynda talay shayqaghamyz. Óte talantty redaktor, ardager tele-radio jurnalist jәne óner, taghdyrly ónerpaz dese ishken asyn jerge qoyatyn azamat. Kórgen jerden bas salyp, qúshaqtasyp amandastyq. Amandyq-saulyq súrsyp, arghy-bergi kýnderdi azdap eske alghan son, izdep jýrgen joghymdy aitayyn.

– Auytjan-au, men Últtyq Arnanyng «Altyn qorynyn» bastyghymyn ghoy, sen izdegen kaseta bizding qorda sary mayday saqtauly túr. Erteng Qúryltaydyng qay jyly, qay aidyng qay kýni ótkeni turaly datasyn tauyp, maghan kel, kerekti nərsenning bərin berem! – degeni.

Quanghannan Moldakendi qayta qapsyra qúshaqtap, betinen sýiip-sýiip alyppyn. Qolyn әlsin-әli qysyp, qimay-qimay qoshstastym.

Búl – 2015 jyldyng aqpan aiynyng on segizi kýni bolatyn.

Ertesi, datany qaghazgha jazyp alyp, «Qazmediya» ortalyghynda otyratyn Moldabek aghama bardym. Moldakeng qaghazgha bir qarady da, sórelerding bir jerinen qolaqpanday dəu kəsetany suyryp aldy. Sosyn, bir aspapqa saldy da, qúlaghyma naushnikti taghyp, «Al asqpay tynda, kerekti jerin belgile, kesip, dayyndap berem» - dedi de ózi júmysyn jalghastyryp ketti.

Eki saghattyq bayandamany, erinbey otyryp, bastan-aqyr múqiyat tyndap shyqtym. Arasynda kózime jas alyp, Moldakene bildirmey, óksip-óksip alam.

«Qúday-au, bir kezde Elbasynyng bizge degen yqylasy men peyili osylay edi-au, qanday itting kýshigi aragha ot jaghyp jiberdi eken, әlde kóz tiydi me, til boddy ma?!» dep, óz-ózime kýbirlep sóilep qoyam.

Ne kerek, degenmen joly bolghysh jigitpin ghoy, izdegen altyn dýniyem tabyldy. Endi meni búl Kóshi-qon mәselesi boyynsha dauda eshkim de jene almaydy. Qarsy kelgendi Elbasynyng altyngha bergisiz asyl sózderimen qasqa mandaydan tars etkizip úram da otyram... Qiyal shirkin lezde Saryarqanyng dalasyn endey ótip, bes qúrlyqqa taryday shashyrap ketken qazaqtardy kezip ketti. Boygha buyrqanghan alyp kýsh bitti, jýrekke nyq senim ornady...

Moldakeng aitqanday, Elbasy sózining ózime eng kerek degen 19 minut, 43 sekund jerin kesip, diskke qatyryp túryp jazyp berdi.

Sol kýni Qazaqstan halyqtary assambleyasynyng kezekten tys Preziydent saylauyn ótkizu turaly jinalysy ótip jatyr eken. Shyny kerek, ózge últ ókilderining qoshametine bólenip otyrghan Elbasymdy ishtey qatty qyzghanyp kettim. Mening jerlesterim de, Qúday qalasa, osy biyikke jetedi, jetkizemiz dep, júdyryghymdy týiip-týiip qoydym.

Ýige keldim de, «Qandastar Núrekendi Assambleyadan alpys ese artyq qoldaydy!» degen maqalany sart etkizip jazdym da, oghan managhy Moldabek agha jasap bergen Elbasynyng vidiosyn qosyp, «Abai.kz»- búrq etkizdim!

;feature=emb_title

Sózde qúdyret bar. Al, ol jay bireu emes, preziydentting sózi bolsa she?!

Sodan beri búl sózderdin, retine qaray, eng kerek jerin qaghazgha týsirip alyp, qansha maqalama arqau ettim deshi! Tipti, bir ýzigin «Zang týzeldi, qandasym, sen de týzel!» degen kitabymnyng birinshi betine anatatsiya etip berdim. Sóitip, talay jaudyng betin qaytardyq, әli qaytaryp kelemiz...

Senesiz be, qasiyetinnen ainalayyn Núrekenning osy sózin keshe ghana taghy paydalandym. Salghan jerden kesip týsti, deputat Núrlan agha Dulatbekovke hatpen qosa jiberip edim, Núrlan Orynbasarúly tartpasynda bir-eki aidan beri sar tap bop sarghayyp jatqan bir úsynysymdy Məjilistegi Júmys tobynyng talqysyna birden saldy!

Qorytyp aitqanda, Núrsúltan Əbishúlynyng búl sózi – keyingi buyngha, əsirese biylik tútqasyn ústap, kósh bastaghan azamattargha qaldyrghan amanaty.

Al, biz jəne bizding jolymyzdy quyp, kóshi-qon sayasatymen ainalysam degender, jýieden Qazaq kóshi ýshin – Pasport!

Qazaq kóshi dese, auzy qisaya qalatyndardy týzeytin – emen tez!

Qarsy kelgenderge, qasqayta silteytin almas qylysh!

Qúdaygha təube, qazir kóshi-qonnyng beti beri qarady.

Zandar men normativtik qújattardaghy kedergiler alynyp, kóshke danghyl jol ashyldy.

Qandastarynyng Elbasyna degen qúrmeti men alghysy da sheksiz!..

Búl sózdi endi eshkim, eshqashan attap óte almaydy. Attatpaymyz da!

Preziydent Qasym-Jomart Toqaev bastaghan komanda men Aqordadan aq bata alyp shyqqan talantty ýsh jýz jas kadr kókeyine týiip, kóshting kórigin odan ary qyzdyra týsetinine mening senimim bek kəmil!

Elbasymyz aman bolsyn!

Jambyl atamnyng jasyna kelsin!

Endi Ləzzat qaryndasyma bir ótinish:

Qúrmetti Ləzzat Múratqyzy!

Qazirge deyin Dýniyejýzi qazaqtarynyng bes Qúryltayy ótti.
Sol bes Qúryltaydyng beseuine de Últ Kóshbasshysy Núrsúltan Nazarbaevtyng ózi kelip, óte manyzdy sózder sóiledi. Keremet sheshimder habyldady. Sonyng bəri Qazaq kóshi ýshin tərihy qújat!

Sizden sol vidiolardy arhivten shygharyp, jana formatqa kóshirip, Últtyq Arnanyng saytyna jəne basqa da əleumettik jelilerge jýktetip qoyynyzdy ótinem.

Júrt tyndap, Elbasymyzdyng tughan halqyna degen qaltqysyz jýregin, tarday shashyrap ketken qandastaryn Otanyna oraltqan Úly enbegin kórsin, kókeylerine týisin! Úrpaghyna úlaghattap otyrsyn!

Qúrmetpen,

Auyt Múqiybek.

Abai.kz

32 pikir