Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 2641 0 pikir 16 Qyrkýiek, 2011 saghat 07:25

Qanat MAHAMBET. Alash arystary memlekettilikting negizin qalap ketti

El tәuelsizdigining 20 jyldyghy men Álihan Bókeyhanovtyng 145 jyldyghyna oraylastyrylyp Tәuelsizdik sarayynda ótkizilgen «Alash múraty jәne Tәuelsiz Qazaqstan» atty halyqaralyq ghylymiy-tәjiriybelik konferensiya kezinde alty Alashtyng ayauly azamaty, kórnekti qogham qayratkeri Álihan Bókeyhanovtyng 7 tomdyq shygharmalar jinaghynyng túsauy kesildi. Sonymen qatar «Alash: Tariyh. Taghylym. Tәuelsizdik» degen taqyrypta kórme úiymdastyrylyp, jiyngha qatysushylardyng jinaghy jaryq kórdi. Búghan qosa marqúmnyng aruaghyna Qúran baghyshtalyp, as berildi. As barysynda últ-azattyq hәm Alash qozghalysy jetekshisining nemere inisi Syrym Bókeyhanov qatysushylargha sәuletshi Marat Áynekov jasaghan Álihan Bókeyhanovtyng bustin kórsetti.

El tәuelsizdigining 20 jyldyghy men Álihan Bókeyhanovtyng 145 jyldyghyna oraylastyrylyp Tәuelsizdik sarayynda ótkizilgen «Alash múraty jәne Tәuelsiz Qazaqstan» atty halyqaralyq ghylymiy-tәjiriybelik konferensiya kezinde alty Alashtyng ayauly azamaty, kórnekti qogham qayratkeri Álihan Bókeyhanovtyng 7 tomdyq shygharmalar jinaghynyng túsauy kesildi. Sonymen qatar «Alash: Tariyh. Taghylym. Tәuelsizdik» degen taqyrypta kórme úiymdastyrylyp, jiyngha qatysushylardyng jinaghy jaryq kórdi. Búghan qosa marqúmnyng aruaghyna Qúran baghyshtalyp, as berildi. As barysynda últ-azattyq hәm Alash qozghalysy jetekshisining nemere inisi Syrym Bókeyhanov qatysushylargha sәuletshi Marat Áynekov jasaghan Álihan Bókeyhanovtyng bustin kórsetti.

«Núr Otan» partiyasy men «Azat­tyq» radiosy jәne «Abay.kz» aqparattyq portaly men L.Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniy­versiyteti úiymdastyrghan jiyn­nyng ashylu saltanatyn biy­lik par­tiyasynyng hatshysy Erlan Qa­rin jasady. Ol tәuelsiz Qazaq­stan­nyng 20 jyldyghy men Alash ýshin «týnde úiyqtamaghan, kýndiz kýlmegen» úly túlghalardyng bir emes, birneshe me­reytoyy túspa-tús kelip otyr­ghanyn atap kórsetip, biyl Abylay hangha - 300, Álihan Bókeyhanovqa - 145 jәne Jeltoq­san kóterilisine - 25 jyl eken­di­gine nazar audartty. «Tize bersek, bú­dan da basqa atalyp jatqan, atalmay jatqan merey­toy­lar men atauly data kóp. Qalay bolghanda da búl oqighalardyng qatar kelui kezdeysoqtyq emes. Salta­natty jiynnyng Tәuelsizdik sara­yynda ótuinde de ýlken maghyna bar. Ále­keng bastaghan Alash arystary tә­uelsizdik ýshin kýrespese, ózde­ri­ning jandaryn úly kýreste qúrban qyl­masa, býgingi kýn bolar ma edi, bol­mas pa edi?», - dedi E.Qariyn.
«Tәuelsizdik qazaqqa ýlestirile sal­­ghan enshi de, syilyq ta emes» de­­gendi aitqan partiya hatshysy: «Qa­zaqstan memleket retinde tә­uel­sizdigin 1991 jyldyng 16-shy jel­­­toqsanynda jariyalady. Alay­da búl - 1991 jylgha deyin qazaq ba­lasy erkindik ýshin arpalyspa­dy de­gendi bildirmeydi. Bizding qa­zirgi tәuelsizdigimiz búrynghy ba­ba­larymyzdyng jankeshti kýresining nәtiyjesi. Alash arystary memle­ket­tilikting negizin qalap ketti. Álihan jәne onyng jaqtastary Qa­zaqstannyng qazirgi aumaghyn Ke­nes biyligine resmy týrde mo­yyn­data bildi. Býginde bәzbireuler «Alash partiyasy partiya emes, oqy­mystylardyng kluby ghana bolghan. Olardyng qazaqtyng azattyq aluyna qosqan ýlesi shamaly» - dep jazyp jýr. Búl - jansaq pikir. Osynyng sal­darynan qoghamda qazaq halqy der­bestikke 1991 jyly ghana qol jet­­kizgendey týsinik tuady. Biz osy tektes teris týsinikterge soqqy be­ruge tispiz», - dedi.
Búdan keyin E.Qarin agha buyn Álihan Bókeyhanovtyng ómiri men shygharmashylyghyn óskeleng úr­paqqa ýlgi әri ónege qylu mindetin aby­roy­men atqarsa núr ýstine núr bo­latynyn jetkizip, mektep oqu­shy­larynyng oqulyqtaryna Alash qoz­ghalysyna, Alash Ýkimetine qa­tysty tyng derekter engizilmey kele jatqanyna qynjyldy.
«9-shy synypqa arnalghan «Qa­zaqstan tarihy» oqulyghynda Alashorda ýkimetine qatysty mәli­metterding kólemi eki bet qana. Ayta ketu kerek, múnda Álihannyng ma­qalalarynan ýzindiler keltirilip, Alash qayratkerlerining Kenes óki­metimen birlese júmys isteuge ke­lisken sәtteri bayandalady. Alayda Alash iydeyasynyng ne ekendigi, onyng maqsaty, mindeti turasynda bir auyz sóz aitylmaydy. Kerisinshe ki­tapta Qyzyl әskerding erlikterin sipattau basym. Qazaqstan tariy­hynyng 11 synypqa arnalghan oqu­ly­ghynda Alash taqyrybyna segiz bet bó­lingen al jaratylystanu-mate­ma­tika baghytyndaghy 11 synyp oqu­shylaryna arnalghan kitapta Alash tarihy bes-aq bette qaras­ty­­rylghan. Áriyne, búl joqtan jaq­sy. Desek te, búl derekter jastargha Alash iydeyasynyng mәnin ashyp kórsetuge, Alash qozghalysyn tolyq tý­sindiruge mýmkindik bermeydi. Býgingi konferensiyanyng mate­rialdary bolashaqta әdistemelik qúraldar men oqulyqtargha enedi dep ýmittenemiz», - dedi elimizdegi jetekshi partiyanyng ókili.
Búdan keyin alqaly toptyng al­dyna shyqqan alashtanushy gha­lym Túrsyn Júrtbay: «Men op­pozisioner emespin, qazaq mem­le­ketine eshqashanda oppozisioner bolmaymyn, biraq óz otanymnyng taghdyryna qatysty, onyng ishinde «Alashorda» men Álihan Bókeyha­novty «rushyl», «jýzshil» etip kór­setuge tyrysyp, sypsyng tara­typ jýrgen qasiyetsizdikke tózgim de kelmeydi. Sol pikirdi onasha pysh-pyshtap aityp, internet arqyly ta­ratyp jýrgenderding ózi naghyz «sasyq rushyl», últtyq iydeyany az­dyrushylar jәne kezinde aity­lyp jýrgen: qazaq ózin-ózi biyley almaydy, olardy ru arqyly ta­las­tyryp, tәuelsizdigin әlsiretip, qay­tadan Reseyge tәuelsiz etu kerek - degen toqsanynshy jyldardaghy Kenestik odaqty jaqtaushylar ja­saghan 950 әskeriy-sayasy doktrina­nyng jemis bere bastaghany dep sa­naymyn», - dey kelip Álihan Bó­keyhanov jәne birtútas Alash iydeyasy degen taqyryp tónireginde tolghandy. Birtútas Alash iydeyasynda múqym alash júrtynyn, iyisi alash qayratkerlerining demi men ansary bar ekenin algha tartqan T.Júrtbay tarihshy Mәmbet Qoygeldiyev qa­zaq qoghamynyng Sun Yat Seni men Ma­hatma Gandii - Álihan Bókey­hanov ekenin dәl tauyp aitqanyn jetkizdi.
«Alash» partiyasynyng últtyq ús­tanymy bes týrli tújyrymgha ne­gizdeldi.
Birinshi ústanym: jer, jer jәne jer. Jersiz Otan joq. Álihan Bókeyhanovtyng úigharymy bo­yyn­sha: «Qazaqtyng bayyrghy jerin qashan qazaqtar óz betinshe ghylym men tehnikagha sýienip tolyq iyger­meyinshe, jer jekemenshikke de, qonystanushylargha da berilmeydi». Yaghny búl ústanym: Jer - Otan, al Otandy satugha da, jekemenshikke ainaldyrugha da bolmaydy. Sol jer ýshin әr qazaqtyng namysy jyrty­lyp, ol jerge әr qazaqtyng teri men qany tógilgen - degen tújyrymgha sayady. Ekinshi ústanym: jerding as­tyndaghy, ýstindegi, aspanyndaghy bar­lyq iygilik qazaq memleketine qyzmet etui kerek. Á.Bókeyhanov­tyng aituynsha: «Onyng әrbir týiir tasy әr qazaqtyng ónirine týime bolyp qadalu kerek» bolatyn. Yaghny búl - óz jerining iygiligin - әueli óz eli iygiligine ainaldyrsyn, odan assa ghana jatqa salauat - de­gen emeurindi tanytady. Ýshinshi ús­tanym: Á.Bókeyhanovtyng jo­ba­sy boyynsha, «Qazaqtyng jerinde ón­dirilgen «bir uys jýn sol mem­le­ketting azamattarynyng ýstine to­qyma bolyp kiyilui» kerek, yaghny to­lyqtay ekonomikalyq tәuel­sizdik pen birlikke qol jetkizuge úmtyluy tiyis edi. Al bizdegi satyl­maytyn qúndylyq - tek «jaldanyp tirlik qúru» ghana bolyp qaldy. Tórtinshi nysana: qazaq memle­ke­tinde memleket qúrushy últtyng til, din, dil ýstemdigi boluy kerek, yaghny H.Dosmúhamedovting payym­da­uyna jýginsek, «últtyq mәdeniyet ýstemdigi saqtaluy» tiyis bolatyn. Kelgende Jiyenqúlgha shyqpaydy ýnim, - dep Sara aqynnyng sal Bir­jangha qarata aitqanynday, búl 3 mәselege kelgende, bizding de ýnimiz shyqpaydy. Eger qoghamnyng damuy osy betimen kete berse, kýni erteng biz «Qúrandy» da orys tilinde oqityn bolamyz. Besinshi, týpki maqsat: tәuelsiz ghylymgha, últtyq salt, dәstýrge negizdelgen zangha sýiene otyryp, Japoniyanyng ýlgisindegi últtyq-demokratiyalyq memleket qúru edi.
1990 jylghy «Qazaqstannyng suvereniyteti» turaly mәlimdemede qamtylghan osy bes týrli últtyq ústanym bútaqtala kelip, 2002 jyl­ghy jerdi satu turaly zang joba­synan keyin qazaq memleketi últ­tyq iydeyadan tolyq arylyp, bey­ma­ral memleketting qúrylymyna kóshti. Sonshama azap shege jýrip an­saghan tәuelsizdik iydeyasynan ne­ghyp sonshama tez jerindik? Al «Ja­poniya siyaqty ghylymgha sýien­gen últtyq-demokratiyalyq mem­leket qúru kerek» - degen ústanym ýshin anyq emes derekterge sýien­sek, 60 mynday adam «japon shpio­ny» retinde atu jazasyna kesilip­ti», - dedi jiynda jasaghan bayanda­ma­synda alashtanushy ghalym.
Óz kezeginde EÚU «Alash» mә­deniyet jәne ruhany damu instiy­tu­tynyng diyrektory Dihan Qamza­bekúly «Álihan Bókeyhanov jәne últ ruhaniyaty» degen taqyrypty qauzap: «Býgingi sanaly qazaq Áliy­han Bókeyhan dese, oilanyp hәm tebirenip qalady. Óitkeni qazir bizde biltening janugha shygharylghan bóligindey ziyalylyq bolsa, sonyng negizin Álihan men Ahmetter qala­ghanyn ishtey sezinedi. Sondyqtan da shyghar Alash aty estilse, sergek qazaqqa baghzy zamandaghy úran emes, Álihannyng aty men zaty elestegendey bolady. Rasynda, ol - әl-әzirge eles qana. Ishimiz ben syr­tymyz shyn zayyrlyqqa tol­ghanda, Álihannyng arman-múraty da oryndalar. Álihan qazaqpen birge jasap, iydeyasy sanamyzda óris­ter. Ósken, ense kótergen hal­qyn sezinip, ruhy marqayar. Songhy kezde biz bir qúbylysty bayqap jýrmiz. Elde oqyghan-toqyghan jas­tar, tipti bilikke tileuqor qara­pa­yym adamdar dýniyege kelgen per­zent­terine «Álihan» dep at qoya bas­tady. Solardyng tórt-beseuin ta­n­ushy edik, «Nege osy esimdi tan­da­dynyzdar?» dep súrasaq, bәri de: «Alash serkesining ózindey bolmasa da, sózin týsinetindey bolsyn!» deydi. Osy taqylettes jauapty es­tigende, biz tolqyp kettik... Erte­ni­mizge sengendikten! Bir kezde «Á.Bókeyhanovtyng enbekterin auyz­gha alghan, býgingining mәselesine Ále­ken­derding payymymen oy sabaq­taghan birde-bir qayratkerdi, depu­tatty kórmedik» dep týnile jazsaq, qazir el yqylasyn sezinip, jaqsy­lyqtan ýmittenip otyrmyz», - de­gen pikir bildirdi. Sonday-aq ol «Qyr balasynyn» qazaq au­da­nynda ghana qalghan qalamger emes eken­digine erekshe toqtalyp: «Ol әr kez­deri L.Tolstoydy, Gy de Mo­pas­sandy, A.P.Chehovty, D.M.Ma­miyn-Sibiryakty, N.Marksty ana tiline audardy. Árkez oiyn she­teldik ghú­lamalar sózimen dәiektep otyr­dy. Atalghan jazushylardy «óz júr­tynyng betining qyzyly, úyaty» dep jazdy», - dedi.
Búdan keyin Japoniyadaghy Hok­kaydo uniyversiyteti janyndaghy Slavyan zertteu ortalyghynyng pro­fessory Tomohiko Uyama «Álihan Bókeyhanov pen onyng dәuirles­terining HH ghasyrdyng basyndaghy halyqaralyq ahualdy úghynuy turaly» degen taqyrypta qazaq, orys tilderinde bayandama jasady. Ol Alash arystaryn onyng ishinde Álihan Bókeyhanovty 20 jyldan beri taban audarmastan zerttep kele jatyr eken. «Ayqyngha» bergen súhbatynda Tomohiko Uyama: «Áliy­han Bókeyhanov bir ghasyrda bir ret tuatyn fenomen. Onyng daralyghy men danalyghy meni qatty qyzyq­tyrady. Ol ýlken sayasy figura. Ol kóshbasshylardyng kóshbasshysy. Onyng kózqarastary men ústa­nymdary progressivtigimen erek­shelenedi. Álihan Bókeyhanovtyng últtyng úly, últtyng naghyz jana­shyry dep bilu kerek. Óitkeni ol tughan halqy ýshin basyn qauip-qa­terge tikken. Tughan halqynyng bos­tan­dyghy ýshin sheyit bolghan. Ómirde múnday túlghalar kóp kezdese ber­meydi. Álihan - qazaqtyng qa­har­many, ol naghyz batyr. Ony әli de zertteu kerek. Sebebi Álihannyng ashylmaghan, aitylmaghan aqiqat­tary boluy mýmkin», - dedi.
Óz kezeginde AQSh-tyng Va­shing­ton shtatyndaghy Kornegy qo­rynyng ghylymy qyzmetkeri, Orta Aziya elderindegi amerikalyq sarapshy Marta Brili Olkot pen Resey Federasiyasy Turizm jәne qonaqjaylyq institutynyng Qo­ghamdyq ghylymdar kafedra­sy­nyng mengerushisi, professor Dina Aman­­jolova Alash qozghaly­sy­nyng kósemi turaly oy órbitip, syrt kóz retinde Qazaqstannyng ótkeni men býgingisin bayyptasa, «Azattyq» radiosynyng Pragadaghy tilshisi Súl­tan-Han Aqqúlúly, Bilim jәne ghy­lym ministrligi janyndaghy Mem­leket tarihy institutynyng diy­rektory Býrkit Ayaghan jәne ta­rih ghylymdarynyng doktory, pro­fessor Hankeldi Ábjanov Alash­orda avtonomiyaly ýkimeti tóra­gha­synyng tarihy túlghasyn asha týsti.

Qanat MAHAMBET

Astana

http://www.aikyn.kz/index.php?option=com_content&task=view&id=9879&Itemid=2

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5543