Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 1958 0 pikir 16 Qyrkýiek, 2011 saghat 08:30

Va, shirkin, Vahtang!

...Qol qoymaghandardyng qatarynan tabylghan әigili әnshimiz Biybigýl Tólegenova keshe arnayy baspasóz mәslihatyn ótkizip, bizding orystildi әriptesterimizding aldynda jatta kep aqtaldy.  Aqtalatynday jóni bar eken,  Múhtar Shahanov bastaghan últ janashyrlary «Konstitusiyagha qarsy әreketter toqtatylsyn!» dep, ashyq hat jazyp, Almatyda ala shapqyn bolyp jýrgende apamyz Týrkiyada demalyp jatypty.  Ózi tap osylay dedi. Degende, tipti, bylay dedi: «... Na to pashlo, turasyn aitqanda, men ol kezde Týrkiyada, tenizde, kýnge qyzdyrynyp demalyp jattym!»

Oqyrmannyng esine sala keteyik. «Qazaqstan Respublikasynyng keybir zannamalyq aktilerine memlekettik til sayasaty mәseleleri boyynsha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly» zang jobasyna ashyq qarsy shyghyp, qazaq últyn qorlap sóilegen búqaralyq aqparat qúraldarynyng qyzmetine Zang túrghysynan baqylau qajettigin aityp ashyq hat jazghan ziyaly qauym ókilderinin  qatarynda Bibigýl Ahmetqyzy da bolghan-mys. Ashyq hatta Ata zanymyzdyng 7-shi babynyng ekinshi tarmaghyn, yaghni, «orys tili resmy týrde memlekettik tilmen teng qoldanylady» degen joldy alyp tastau jóninde oryndy úsynysta aitylghan-dy. Búl úsynystyng ózi Konstitusiyanyng 7-baby tolyqqandy júmys isteui kerek degen talaptan shyqqan (atalghan bapta «Memlekettik til - qazaq tili» ).

...Qol qoymaghandardyng qatarynan tabylghan әigili әnshimiz Biybigýl Tólegenova keshe arnayy baspasóz mәslihatyn ótkizip, bizding orystildi әriptesterimizding aldynda jatta kep aqtaldy.  Aqtalatynday jóni bar eken,  Múhtar Shahanov bastaghan últ janashyrlary «Konstitusiyagha qarsy әreketter toqtatylsyn!» dep, ashyq hat jazyp, Almatyda ala shapqyn bolyp jýrgende apamyz Týrkiyada demalyp jatypty.  Ózi tap osylay dedi. Degende, tipti, bylay dedi: «... Na to pashlo, turasyn aitqanda, men ol kezde Týrkiyada, tenizde, kýnge qyzdyrynyp demalyp jattym!»

Oqyrmannyng esine sala keteyik. «Qazaqstan Respublikasynyng keybir zannamalyq aktilerine memlekettik til sayasaty mәseleleri boyynsha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly» zang jobasyna ashyq qarsy shyghyp, qazaq últyn qorlap sóilegen búqaralyq aqparat qúraldarynyng qyzmetine Zang túrghysynan baqylau qajettigin aityp ashyq hat jazghan ziyaly qauym ókilderinin  qatarynda Bibigýl Ahmetqyzy da bolghan-mys. Ashyq hatta Ata zanymyzdyng 7-shi babynyng ekinshi tarmaghyn, yaghni, «orys tili resmy týrde memlekettik tilmen teng qoldanylady» degen joldy alyp tastau jóninde oryndy úsynysta aitylghan-dy. Búl úsynystyng ózi Konstitusiyanyng 7-baby tolyqqandy júmys isteui kerek degen talaptan shyqqan (atalghan bapta «Memlekettik til - qazaq tili» ).

Hosh, sonymen apamyzdyng әngimesine oralayyq. Ashyq hattqa qol qoymaghanyn azar da bezer bolyp týsindirgen Tólegenova  Qazaqstandaghy asa qadirli tilde tógile otyryp «biz orys tilinde bәribir sóileymiz, sóiley beretin bolamyz» dep bir-aq qayyrdy. Pou, degen-ay desenizshi! Dúrys qoy, apamyzdiki. Búl adamdardyng buyny otarshyl orys mәdeniyetining yqpalynda ósti. Kógerdi, kóktedi. Jarty әlemdi jambasyna basqan KSRO-nyng (SSSR-din) kóginde júldyzday jarqyrady. Moyyndauymyz kerek, qazaqty búratana sanaghan impershil sayasattyng ishinen sanlau tauyp qaytkende qazaq ýnin estirtti. Sovettik «úly dostyq» ayasynda terbelip, elding alaqanynda әlpeshteldi.  Sondyqtan olar ýshin ótkendi óshirip tastau - qiyanat. Áytkenmende, olar qiyanattyng zoryna qynq etpeytin úrpaq bolyp shyqty (búl arada qazaqqa týkirgeni bar Bolat Ayhanov siyaqtylardy erekeshe ataghanymyz jón shyghar. Qaranyz: Bolat Anhanov: «Maghan Alatau men mal Otan emes» www.abai.kz/node/9443 ) Anhanovtardyng qataryna endi qynjyla otyryp Bibigýldey sanlaghymyzdy qosamyz ba, qaytemiz? Nege deseniz, «qazaq  qanghyp dóy dalada kóship-qonyp qana jýrgen, qalasy da, mәdeniyeti de bolmaghan, bәrinen júrday tobyrlardyng qauymy» deytin qorlyq sózge shydamay ashyq hat jazghan júrttan jyrylyp, jaqsy atanugha tyrysqan apamyzdyng ayaq astynan qúbyla qalghany janymyzgha batuda. «Qazaqtyng kiyiz ýii - qanghybastardyng lashyghy eken. «Qazaq últ emes» eken. Býtin bir últty búdan artyq qalay sorlatugha bolady? Sonyng birine namysy janbay kenetten keri sóilegen  apamyzgha aitarymyz bolmay túr. Aynalayyn apasy-au, zaman qazir ózgerdi ghoy. Sizding baytaq otanynyz Mәskeu emes - Astana! Tughan eliniz, Sizding bar joghynyzdy bilmeytin orys emes, Sizdi әlpeshtep alaqanynda ústap kele jatqan - qazaq! Sizding búlbúl ýninizdi Mәskeu úqpaydy. Siz aldymen qazaqqa kereksiz. Qazaq Sizge kerek. Bir basynyzgha jetetin ataq danqtyng bәrin alyp bolghan, asarynyzdy asap, jasarynyzdy jasap qoyghan  Sizge ne kórindi sonsha, tәiir-au?.. Álde, Astanadaghy bizding aqjaghaly úlyqtardyng aldynda qyldan tayyp ketemin be dep ýreylenesiz be? Solay siyaqty... Solay siyaqty deuimizge sebep - Bibigýl Tólegenova juyrda Elordamyzdyng tórinde әn shyrqamaq kórinedi. Ózine habarlasqanymyzda ol Astanada  repetisiya jasap jatqanyn aityp, әngimege uaqytynyng joqtyghyn bildirdi. Shamasy, apamyz Astana júrtyna  ýlken bir konsert  bermek. Alayda biz Tólegenovadan hatqa qol qoyghany, ya, qoymaghany turaly emes, Vahtang Kikabidze turaly súraghymyz kelip edi.

Vahtang Kikabidze. Gýrji men Reseyding halyq әrtisi. Bizding apamyz da KSRO men Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik syilyghyna sahiyb. Vaha aghaydyng da, bizding apaydyng da Sovet ókimetinen kórmegen jaqsylyghy kem. Ekeui de alyp imperiyanyng túsynda әn saldy, kinogha týsti, ónerdegi әidik túlghalardyng birine ainaldy. Alayda, Vahtang  2005 jyly Reseyde konsert qoydan bas tartyp, «Drujba» ordenin keudesine qadamay «chitogritolatyp»  Otanyna tartyp otyrdy. Onyng baylyghy  - Reseydegi baq-quatty ómiri, jayly túrmysy, óner órindegi biyikteri, alda mýltiksiz baghyndyrar asqaraly asulary emes, adam, túlgha retinde qalyptasqan jyldarynyng mazmúny, azamattyq pozisiyasy eken («Moy goda - moyo bogatstvo»).

Vahtang Konstantiynúly Kikabidze Reseyding Gýrjistangha sayasy qysym kórsetuine baylanysty 2005 jyly Tblisiyge birjola qonys audardy. Qazir tughan elining tileuin tilep,  úrda jyq orys minezine qayta oralghan býgingi Resey biyligin synap ta jýr. Áytkenmende, sayasattyng aty - sayasat. «Týske deyin - mýiiz, týsten keyin kiyiz». Soghan oray sayasatkerler de san týrge ene beredi. Óner ghana mәngilik.  Vaha aghay sony biledi. Al, Sizding ne bilgeniniz bar, apay? Vahtang әriptesinizding erligin mysal ete otyryp Sizden osyny  súrayyq dep edik.

«Abay-aqparat»

P.S.   Aytpaqshy, Vaha aghay  búl kýnderi «Qapqaz últynyng kelbeti» degen kitap jazyp jatqan kórinedi.  Va, shirkin, Vahtang!

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5543