Búdan jiyrma jyl búryn, yaghny 1989 jyly mausymnyng 16-19-y kýnderi Janaózen qalasynda keshegi Kenes ýkimetining shanyraghyn shayqaltyp kete jazdaghan ýlken kóterilis boldy. Búl kóteriliske býgingi kýnge deyin layyqty tarihy bagha berile qoyghan joq. Bireuler «1989 jylghy Janaózen oqighasy» dese, endi biri «Janaózen kóterilisi» dep atap jýr. Shyndyghynda múny oqigha emes, «halyq kóterilisi» degenimiz dúrys. Oqigha dep әdette kýndelikti bolyp jatqan tosyn jaghdaylardy ataymyz, mysaly, jol apaty, tóbeles, órt t.b. 
Janaózen kóterilisi Manghystau oblysyn týgeldey sharpydy. Jetibay, Qúryq Shetpe, Beyneu kentterinde, Qalamqas, Qarajanbas kenoryndarynda, Fort-Shevchenko, Aqtau qalalarynda janaózendikterdi qoldaghan halyq tolquy bolyp ótti. Búl tolqugha oblys kóleminde 80 myngha juyq adamdar qatysty. Ásker, tikúshaq, tankiler paydalanyldy. Qan tógildi. 
Halyq nege kóterildi? Halyqtyng búlaysha ashynuyna qanday jaghdaylar әser etti? Saldary qanday boldy? Janaózen kóterilisining tarihy manyzy nede? Búdan bizder qanday sabaq alugha tiyistimiz? Mine, búl joly osy súraqtar tónireginde oy órbitudi jón dep sanadyq.

Búdan jiyrma jyl búryn, yaghny 1989 jyly mausymnyng 16-19-y kýnderi Janaózen qalasynda keshegi Kenes ýkimetining shanyraghyn shayqaltyp kete jazdaghan ýlken kóterilis boldy. Búl kóteriliske býgingi kýnge deyin layyqty tarihy bagha berile qoyghan joq. Bireuler «1989 jylghy Janaózen oqighasy» dese, endi biri «Janaózen kóterilisi» dep atap jýr. Shyndyghynda múny oqigha emes, «halyq kóterilisi» degenimiz dúrys. Oqigha dep әdette kýndelikti bolyp jatqan tosyn jaghdaylardy ataymyz, mysaly, jol apaty, tóbeles, órt t.b. 
Janaózen kóterilisi Manghystau oblysyn týgeldey sharpydy. Jetibay, Qúryq Shetpe, Beyneu kentterinde, Qalamqas, Qarajanbas kenoryndarynda, Fort-Shevchenko, Aqtau qalalarynda janaózendikterdi qoldaghan halyq tolquy bolyp ótti. Búl tolqugha oblys kóleminde 80 myngha juyq adamdar qatysty. Ásker, tikúshaq, tankiler paydalanyldy. Qan tógildi. 
Halyq nege kóterildi? Halyqtyng búlaysha ashynuyna qanday jaghdaylar әser etti? Saldary qanday boldy? Janaózen kóterilisining tarihy manyzy nede? Búdan bizder qanday sabaq alugha tiyistimiz? Mine, búl joly osy súraqtar tónireginde oy órbitudi jón dep sanadyq.
Birinshiden, imperiyalyq kenes ýkimeti qazaq halqynyng tilin, dinin, әdet-ghúrpyn úmyttyryp, jerinen, ruhynan aiyryp, orys tildi mәngýrt halyq dayyndaghysy keldi. Sonday tәsilderding biri jergilikti qazaq halqyn azshylyqqa ainaldyru ýshin jan-jaqtan ózge últ ókilderin әkelip, shúrayly jerlerge ornalastyrdy. Ol ýshin «tyndy iygeru» degen jeleumen Qazaqstannyng soltýstik oblystaryna millionnan asa ózge últ ókilderin әkelip qonystandyrdy jәne syrttan kelgen basqa últtardyng ókilderine barlyq jaghdaylaryn jasady. Tipti, qazaqtyng jer-su attaryn úmyttyru ýshin olardy ózgertip, eldi mekenderge kelimsekterding qatyndarynyn, tipti ertip kelgen itterining attaryna deyin berdi. Búl kýnderding kýninde «mening jerim» deytindey dәlel qaldyrmau ýshin kerek boldy. Tәuelsizdik alghanymyzgha jiyrma jylday uaqyt bolsa da ol ataulardan әli kýnge deyin tolyqtay aryla almay kelemiz.
Manghystaudyng qasiyetti topyraghynda 60-shy jyldardyng basynda qara múnay atqylay bastady. «Osy múnaydy iygeremiz» degen syltaumen Manghystaugha jan-jaqtan ózge últ ókilderi jappay kele bastady. Jergilikti qarapayym halyq múnay ónerkәsibine kóp tartyla qoyghan joq. Olardy kóbinese auyldan, mal sharuashylyghynan aiyrmaugha tyrysty. 1989 jylghy halyq sanaghy boyynsha Janaózen qalasynda 58 myng adam boldy. Onyng 32 myny qazaq, 16 myny kavkazdyqtar, 10 myny slavyan últ ókilderinen qúraldy. Qalada barlyq jyly-júmsaqty, mayly-sýbeli jerler biyliktegi sheneunikterdi aldap-arbap, satyp alghan kavkazdyq últ ókilderining qolynda boldy. Óndiris, halyqqa qyzmet kórsetu, qúqyq qorghau oryndarynda kavkazdyq últ ókilderining sany basym boldy. Olar sol kezde Janaózendi «ekinshi Groznyi» dep atady.
Jergilikti qazaqtar ekinshi sorttaghy halyqqa ainaldy. Kez kelgen mәseleni sheshuding ózi kavkazdyqtardyng (әsirese, sheshenderdin) rúqsatymen jýzege asyp otyrdy. Kavkazdyqtar men qazaq jastarynyng arasynda jiyi-jii tóbelester bolyp túrdy. Adam ólimi bolghan kezder de kóp boldy. Biraq, jergilikti biylik búl oqighalardy jogharghy jaqtardan ýnemi jasyrumen keldi. Jergilikti halyqtyng ashu-yzasy kýnnen kýnge kýsheye týsti.
1989 jyldyng 16-shy mausym kýni saghat keshki 19.00. shamasynda jastardyng by keshinde qazaqtar men kavkazdyqtardyng arasynda tóbeles boldy, múnyng arty talay jyldardan beri syzdauyqtay syzdap túrghan jaranyng jaryluyna әkep soqty. Kóterilisti eshkim úiymdastyrghan joq, stihiyaly týrde jýrdi. Búl - últaralyq qaqtyghys týrinde bastalghan, kenestik qyzyl imperiyanyng solaqay sayasatyna qarsy jergilikti qazaqtardyng óz sayasi-ekonomikalyq, әleumettik qúqyqtaryn talap etui bolatyn. Olar jogharyda otyrghan kompartiya basshylaryna óz ýnderin estirtu ýshin kóshege shyqty.
Janaózendegi tolqugha 25-30 mynday halyq qatysty. Búl jaghday imperiyalyq kenes ýkimetining tóbe shashyn tik túrghyzdy. Múnday kóterilisti der kezinde basyp janshyp tastau ýshin múzday qarulanyp, arnayy dayyndyqtan ótken tórt mynday jazalaushy jasaq (spesnaz) týsirildi. Ol azday eki myngha juyq ishki әsker men milisiyany әkeldi. Sol kezde Janaózen qalasy soghys ortalyghyna ainalghanday әser berdi. Kóshelerde әskery tehnikalar, BTR-lar, tankter, әuede әskery tikúshaqtar kýndiz-týni shyr ainalyp úshyp jýrdy. Olar kez kelgen sәtte bombalaugha, atqylaugha dayyn bolatyn. Qaqtyghys negizinen әskerler men jergilikti halyq arasynda ótti. Soldattardyng qaru qoldanyp, halyqqa oq jaudyruy jergilikti adaylardy ashyndyra týsti. Arnayy jasaqpen qaqtyghys kezinde 21 qazaqqa oq tiyip, olardyng ýsheui qaza tapty.
Elimizding tәuelsizdik jolynda qúrban bolghan azamattar Núrbergen Tileubergenov -36 jasta, Tólep Janay -37 jasta, al Ondasyn Otarәliyev bar bolghany 21 jasta bolatyn. Olar qyzyl imperiya jendetterining atqan oghynan qaza tapty. Bir jigit jaraqat alyp ayaghynan aiyrylsa, endi biri kóz janarynan airyldy. Jýzdegen adam auruhanagha týsti. Osyghan ashynghan jergilikti halyq alghan baghyttarynan qaytpady. Mәskeuden arnayy kelgen biylik ókilderining kóterilisshilerding talaptaryn oryndaudan basqa amaldary qalmady. Olar 14 mynnan astam kavkazdyq últ ókilderin ózderining elderine eriksiz kóshirip jiberuge mәjbýr boldy, jýzdegen «Ikarus» avtobustary kavkazdyqtardy tiyep Aqtau әuejayyna attandy. Olardyng tóbesinen tikúshaqpen qorghap otyrdy. «Bauyrlarymyzgha kómek kórsetemiz» degen Manghystaudyng barlyq eldi-mekenderining jigitteri Janaózenge attandy. Biraq, ol kezde Janaózen qalasynyng ishi- syrty birdey qalyng әskerding qorshauynda edi. Qalagha bir de bir adam kirgizilgen joq. Manghystaudyng kóptegen jerlerinde tótenshe jaghday jariyalandy. Qúlsarydan Janaózenge kómekke kele jatqan jýzdegen jigitterding poyyzdaryn orta joldan toqtatyp, keyin qaytardy.
Sol kezdegi kóterilisshilerding qolynan jaraqat alyp, auruhanagha týsken arnayy jasaq әskeri Andrey esimdi jigit ózining jeke kýndeliginde bylaysha jazypty. «Men spesnaz ókili bolghandyqtan týrli qaqtyghys, kóterilis bolyp jatqan jerlerge bardym. Bizder, әskeriyler kele jatqan qalyng toptyng ýstinen asyra oq atqanda, olar «әke, kókelep» etpetterinen jata qalushy edi. Al múnda (Janaózende) mýldem basqasha boldy. Bizder kele jatqan top halyqtyng ýstinen «toqtandar» dep eskertu retinde oq jaudyrdyq. Olar bir sәt túra qaldy. Kenet aralarynan bir jigit shyghyp: «Qoryqpandar, olardyng oqtary rezenke» dep aiqaylady, osy sәtte myndaghan adam arnayy jasaqqa lap qoydy. Men mine, auruhanada jatyrmyn. Ómirimde múnday qaysar, ójet halyqty kórgen emespin» dep jazypty. (kýndelik auruhanada qalyp qoyyp, ony jergilikti adamdar tauyp alghan.) Mine, búl halyqtyng әbden ashynghandyghynyng kórinisi emes pe? Sol kezderde barlyq mektepter soldattardyng kazarmasyna ainaldy. Mәskeuden kelgen KGB qyzmetkerleri búl sәtting bәrin beynetaspagha, suretke týsirip aldy. Kóterilis 19 mausym kýni ayaqtaldy. (Biraq, qala ishinde komendanttyq saghat tәrtibi bir ay boyy ornap túrdy). Osylaysha bas ayaghy ýsh kýn ishinde Janaózen qalasy kavkazdyqtardan bosady. Bes jigit әr týrli syltaularmen jala jabylyp, sottaldy. Biraq, jappay qudalau bolghan joq. Ýkimet jergilikti halyqtan seskendi.
Kóterilis halyqtyng ruhyn kóterdi. El kenestik sayasattyng kesirinen joyylugha az ghana qalghan ruhany qúndylyqtaryn qaytarugha mýmkindik aldy. 1989 jyldyng 1-shi shildesinde Manghystaudyng ruhy biyik, últjandy azamaty Sayyn Nәdirúly Shapaghatovtyng úiymdastyruymen Qazaqstanda alghashqy demokratiyalyq úiym, «Parasat» qoghamdyq-sayasy qozghalysy qúryldy. Búl sayasy úiym halyq ýshin kóptegen nәtiyjeli sharualar tyndyrdy.     
Qoryta kelgendegi aitpaghymyz - búl kóterilis qazirgi bizding biylik basyndaghylargha dúrys sabaq bolugha tiyis. Janaózen - nemqúraydylyqpen qaraytyn jer emes. Songhy jyldary osy qalada múnayshylardyng ereuili, ashtyq jariyalaulary, jappay tolqulary kóbeyip bara jatyr. Búl jaghday der kezinde dúrys baghalanyp, naqty sheshim alynuy qajet. «Auruyn jasyrghan ajalynan búryn óledi» demekshi, kóp nәrsege kóz júma qaraugha bolmaydy. Keshegi jekeshelendiru kezinde jekemenshikke halyqtyng mýddesi eskerilmey, zansyz satylyp ketken nysandar qayta qaralyp, olar óz mindettemelerin oryndamaghan jaghdayda «Ózenmúnaygaz» ÓF mekemesine qayta qaytarylghany dúrys. Qazir 40 jyl boyy múnay óndirip túrghan qala kýnnen kýnge azyp bara jatyr. Múnyng bәrin tәtpishtep aityp otyrghan sebebimiz - 89-shy jylghy jaghday qaytalanbasyn degen maqsat.

Jәnibek QOJYQ, Manghystau oblysy 
«Jas Alash» gazeti