Sәrsenbi, 28 Shilde 2021
Anyq 3295 3 pikir 7 Aqpan, 2020 saghat 13:11

Bala isin shala deuge bola ma?

Greta Tunberg

Ata-әjelerimizding әngimelerine qúlaq týrsek: «Balanyng isi shala», – degen sózdi jii estiymiz. Ondaghysy – bala bastaghan isin ayaghyna deyin jetkizbeydi degeni. Shyntuaytyna kelsek, keyde tipti eresek adamdardyng ózi tartqynshaqtap jýrgen mәselelerdi kóterip, qoghamdyq ómirge belsene aralasyp ketken balalar bar. Aytalyq, fransuzdyng ataqty erjýrek qyzy Janna D’Ark Orlean qalasyn jaudan azat etkende nebәri 17 jasta bolypty. Boyjetken qalyng qoldy bastap, býtin bir qalany jaudan azat etken.

Al, tarih paraqtaryn aqtaryp otyrsaq, 1212 jyly úiymdastyrylghan Krest joryghyna 25 mynnan astam bala qatysqan degen joramal bar. Olardyng barlyghy ótken zamannyng qaharmandary. Desek te, balalardyng bolashaq jayly oilanyp, erlik jasau dәstýri býgingi kýni de jalghasyn tauyp keledi. Olardyng ishinde halyqtyng sýiiktisine, balalardyng ýlgi tútar túlghasyna ainalyp, aty әlemge tanymal bolghan balalargha toqtala ótsek. Alysqa barmay-aq, ótken HH ghasyrdy alyp qarasaq, sol jýzjyldyqta әlem aspanynda jarq etip eki júldyz aghyp ótti. Biri – Anna Frank bolsa, ekinshisi – Samanta Smiyt. Ókinishke qaray, ekeuining de ghúmyry qysqa boldy.

Anna Frank 1929 jyldyng 12 mausymynda Germaniyada evrey otbasynda dýniyege keldi. Artynsha 1933 jyly el tizginin ústap, biylikke Gitler kelgen song otbasymen Niyderlandygha qashugha mәjbýr boldy. Keyin ol jaqqa da fashisterding qoly jetkende tútqyngha týsip, әueli Osvensiym, keyin Bergen-Belizen konslagerine jiberiledi. Sol jerde jýrip 1945 jyly aqpan aiynda nebәri 15 jasynda ómirden ótedi.

Kartinky po zaprosu "Anna Frank"

Qarshaday qyzdy әlemge tanymal etken onyng konslagerde jýrgende jazghan kýndeligi-tin. «Anna Franktyng kýndeligi» degen atpen tanymal golland tilinde jazylghan qoljazba fashizmdi әshkereleytin qúndy qújatqa ainalyp, әlemning kóptegen tilderine audarylyp, bestsellerge ainaldy. Al 2009 jyly kýndelik YuNESKO múralary qataryna da qosyldy. Býginde Anna Frankting qúrmetine eskertkishter qoyylyp, ómir joly jayly filimder týsirilip, teatrlyq qoyylymdar sahnalandy. Alayda oghan múnyng bәrin óz kózimen kórudi jazbady. Kózi tiri bolghanda tanymal jazushygha ainalyp, әdebiyet әlemine úly shyrgharmalar syilar ma edi.

Bir kezderi milliondaghan әlem balalarynyng kumiyrine ainalghan amerikandyq kishkentay qyz Samanta Smitti búl kýnderi Qazaqstanda kóptegen adamdar tanymaydy. Alayda, ol Kenes zamanynda milliondaghan pioner balalardyng jýregin jaulaghan naghyz qaharman bolatyn.

Ol 1972 jyldyng 29 shildesinde AQSh-tyng Men shtatynda dýniyege keldi. Samantany KSRO-nyng sol kezde janadan saylanghan basshysy Yuriy Andropovqa jazghan haty aiday әlemge tanymal etti. Atalmysh hat «Izvestiya» gazetinde basylyp, Andropovtyng ózi amerikandyq oqushy qyzdy Kenes Odaghyna sayahattap qaytugha shaqyrdy. Samanta Bas hatshynyng shaqyrtuyn qabyl aldy, alayda Andropovtyng ózimen jýzdesuding sәti týspedi. Sebebi, búl uaqytta ol auruhanada qatty nauqastanyp, ómirining sanauly kýnderi ghana qalghan-tyn.

Amerikandyq oqushy qyzdyng Kenes Odaghyna ayaq basuy sol kez ýshin naghyz sensasiya retinde qabyldandy. Halyq týrli konspirologiyalyq boljamdar jasap, shpiondyq janjaldyng otyn ýrleuge tyrysqanymen, eshtene shyqpady. Álbette, 11 jastaghy beykýnә perishteden tis qaqqan tynshy qaydan shygha qoysyn?

Kartinky po zaprosu "Samanta Smiyt"

Kenestik basshylardyng Samantany elge shaqyruynyng da ózindik sebebi men jospary bolatyn. Sebebi, sol arqyly Kenes Odaghynyng AQSh-taghy imidjin jaqsartudy kózdedi. Yaghni, Kenes Odaghyn kóshelerinde an kezip jýretin artta qalghan memleket emes, Amerika siyaqty damyghan el retinde kórsetu maqsaty túrdy. Sondyqtan da, oghan elding artta qalghan qaltarys-búltarystaryn kórsetpeytin. Ol KSRO-gha 1983 jyldyng jazynda ayaq basty jәne fotosureti eldegi barlyq gazetterde, tipti audandyq dengeydegi gazetterge deyin basyldy.

Álbette, Samantany KSRO-da asa manyzdy qonaq retinde qarsy alyp, oghan kommunizmning tek jetistikteri kórsetildi. Eki aptanyng ishinde ol «Artek» lagerlerin aralap, kommunizmning bolashaghyna senetin myndaghan balalardy kórdi jәne eldegi milliondaghan oqushy jigitterding jýrekterine shoq salyp ketti. Keybir oqushylar Samantamen keyin de hat almasyp túrghandyghyn aitady. Alayda, olardyng jazghan hattarynyng barlyghy KGB-nyng qatang baqylauynan ótetin.

Samanta Smitting Kenes Odaghyna sapary әlem baspasózining jiti nazarynda boldy. Artynsha ol eline oralghan song sapary turaly kitap jazyp, ol jaqta da tanymaldylyqqa ie boldy. «Álem qyzy», «Izgi niyet elshisi» degen ataq alyp, týrli serialdargha týse bastady. Osylaysha, qyrghiy-qabaq soghys jyldarynda 11 jasar oqushy qyz bir-birine jaulyq kózqaraspen qaraytyn eki memlekette de birdey tanymaldyqqa ie bolyp, júldyzgha ainalyp shygha keldi.

Sarapshylardyng kóbi kishkentay qyzdy jarqyn bolashaq kýtip túr dep eseptedi. Alayda, bәri bir sәtte tónkerilip, jaghday mýldem basqa lepke ie boldy. 1985 jyldyng 25 tamyzynda әlemdi dýr silkindirgen oqigha oryn alyp, Úlybritaniyadan «Laym kóshesi» degen serialgha týsip, әkesimen birge elge qaytyp kele jatqan Samanta Smit әue apatyna úshyrap, baqilyq boldy. Sol apatty arnayy qyzmetter qoldan úiymdastyrdy ma, әlde kezdeysoqtyq pa, ol jaghyn kesip aitu qiyn. Samanta 13 jasynda taghdyrdyng tәlkegine úshyramay eseygende Amerika Qúrama Shtattarynda yqpaldy sayasy túlghagha ainalar edi. Amerika halqy ony tipti Amerikanyng Preziydenti bolar ma edi degen pikirde. Qansha degenmen, taghdyrdyng jazghanyna shara joq.

Erjýrektigi jәne erligimen kózge týsip jatqan mektep oqushylary bizding HHI ghasyrda da bar. Dinning sayasatqa aralasuynyng arty jaqsylyqqa aparmaytynynyng aiqyn bir dәleli – pәkistandyq oqushy qyz Malala Yusufzaydyng taghdyry. Onyng jasaghan is-әreketterin atap ótpes búryn, azdy-kem ómirbayanyna toqtalyp ótsek. Pәkistandyq tanymal qúqyq qorghaushy qyz 1997 jyldyng 12 shildesinde Pәkistannyng Suat aimaghyndaghy Mingora degen jerinde dýniyege keldi. Ol 11 jasynda, yaghni, 2009 jyldan bastap Biy-Biy-Sy arnasyna blog jazyp, tanymal bola bastady. Onda tәlipter rejiymindegi ómirdi sipattap, saqaldy radikaldardyng qylmystaryn әshkereley bastaydy. Sebebi, sol uaqytta tәlipter Pәkistan ýkimetine qarsy bas kóterip, Suat aimaghyna baqylau ornatqan edi. Odan bólek, mektepterdi jaryp jiberip, qyzdardyng bilim aluyna tyiym saldy. Osydan song Malala qyzdardyng bilim alu qúqyghyn talap etip, mitingter úiymdastyryp, sóz sóilep, Taliban rejiymine ashyq qarsy shygha bastady. Osylaysha, ol býkil әlemge tanymal bola bastady. Alayda, múnday tanymaldylyqtyng saldary da auyr boldy.

Kartinky po zaprosu "Malala Yusufzay"

2012 jyly mektepten ýiine qaytyp kele jatqan jolda ony betperde kiygen terrorister atyp ketti. Búl kezde ol nebәri 15 jasta-tyn. Qaytkenmen de, qyzdyng kórer jaryghy bar eken. Jaraqattanghan ony asa auyr jaghdayda Peshavar qalasyndaghy әskery auruhanagha jetkizip, sol jerde birneshe kýn komada jatyp esin jighan son, Pәkistan ýkimeti arnayy úshaqpen Úlybritaniyanyng Birmingem qalasyna emdeluge jiberdi. Jaraqatynan tolyq aighyp shyqqan son, ol birneshe halyqaralyq syilyqtargha ie bolyp, әlem boyynsha әielderding bilim alu qúqyghyn qorghaumen ainalysa bastady. Nәtiyjesinde 2014 jyly әlemdegi eng bedeldi syilyq – Beybitshilik salasyndaghy Nobeli syilyghyna ie boldy jәne ol osy syilyqqa ie bolghan әlemdegi eng jas laureat atandy. Býgingi kýni Úlybritaniyada ghúmyr keship jatyr.

Endigi sóz etkeli otyrghan jas qyzdy dýnie jýzi boyynsha bilmeytin adam joq shyghar, sirә. Ótken jyldyng 23 qyrkýiegi kýni BÚÚ-nyng Qorshaghan ortany qorghau boyynsha sammiytinde Shvesiyadan kelgen bir kishkentay oqushy qyz jalyndy sóz sóilep, býkil әlemning nazaryn ózine audardy. Búl – shvesiyalyq 16 jasar mektep oqushysy Greta Tunberg edi. Ol býkil adamzat ýshin manyzdy ekologiyalyq mәselelerdi kótere bastady. Álem elderinen Parij konvensiyasynyng sharttaryn tolyq oryndaudy talap etip, qarsylyq retinde әr júma sayyn mektepke barudan bas tartty. Onyng ornyna Shvesiya Parlamentining aldynda qarsylyq sharalaryn ótkizetin. Uaqyt óte kele qarsylyq aksiyasyna qatysatyn oqushylar men ózge de adamdardyng sany artyp, ýlken qozghalysqa ainaldy. Qazirding ózinde ol ózine әlemning kóptegen elderinen milliondaghan jaqtastar jinap jatyr. 2003 jyly 3 qantarda dýniyege kelgen ol qazir bar bolghany 17 jasta.

Kartinky po zaprosu "Greta Tunberg"

P.S. Atalghan túlghalardyng barlyghy әlemdik dengeydegi balalar. Keybireuler ýshin olar belgili bir dәrejede sayasy qúral bolsa da, óz rólderin sәtti oinap shyqty jәne oinap jatyr. Shyn mәnisinde, naghyz ýlgi etuge layyq jandar. Eng bastysy, erlik әreketterin 18 jasqa jetkenshe jasap ýlgerdi. Al, siz(der) 18 jasqa deyin qanday jetistikke jettiniz(der)?

Oralbek Óteghúlov

Abai.kz

3 pikir