«Ol mening kóp zamandar boyynda últshyl - alashordashy negizinde tónkeristing jauy bolghan taptyng salt-sanalyq baghytymen baylanysty bolyp edi. Osy halmen tarihy nyq baylanysqan nәrse - mening sayasat pen әdebiyettegi isimning mazmúny men qalpy - songhylardyng sayasy baghytyna bastady. Bastaghanda, anyqtaghanda proletar tónkerisining tiregine jau bolghan barynsha qarsy betke bastady», - dep «qateligin moyyndady».

Áriyne, erkimen moyyndaghan joq, zorlyqpen moyyndatty. Áytpese, shyn kónilimen qarsy bolsa, onda Álihan Bókeyhanov, Álimhan Ermekov syndy «Alashorda» kósemderimen hat alysyp, habarlasyp, qonaqqa shaqyryp, syrlasyp jýrmes edi.

Ekinshi bir manyzdy qújattardyng bas chekist Kashirinning qolyna týsu tarihy Z.Validovting «Qatiralarynda» bylay bayandalady. Kolchaktik Sibir ýkimetining qúryltayynyng qúzyryna úsynylugha tiyisti Bashqúrtstan men «Alashorda» ýkimetining 12 baptan túratyn memlekettik qúrylymynyng jobasy Semeyde talqylanady. Oghan Bashqúrtstannan - Seytgerey Maghazov, «Alashordadan» - Álihan Bókeyhanov, Týrkistan Qoqan avtonomiyasynyng tóraghasy Múhamedjan Tynyshbaev qatysady. Búl baghdarlamany halyqaralyq qauymdastyqqa jariya etu ýshin onyng bir danasyn Japon elshiligine tabystau úigharylady.

«Ol mening kóp zamandar boyynda últshyl - alashordashy negizinde tónkeristing jauy bolghan taptyng salt-sanalyq baghytymen baylanysty bolyp edi. Osy halmen tarihy nyq baylanysqan nәrse - mening sayasat pen әdebiyettegi isimning mazmúny men qalpy - songhylardyng sayasy baghytyna bastady. Bastaghanda, anyqtaghanda proletar tónkerisining tiregine jau bolghan barynsha qarsy betke bastady», - dep «qateligin moyyndady».

Áriyne, erkimen moyyndaghan joq, zorlyqpen moyyndatty. Áytpese, shyn kónilimen qarsy bolsa, onda Álihan Bókeyhanov, Álimhan Ermekov syndy «Alashorda» kósemderimen hat alysyp, habarlasyp, qonaqqa shaqyryp, syrlasyp jýrmes edi.

Ekinshi bir manyzdy qújattardyng bas chekist Kashirinning qolyna týsu tarihy Z.Validovting «Qatiralarynda» bylay bayandalady. Kolchaktik Sibir ýkimetining qúryltayynyng qúzyryna úsynylugha tiyisti Bashqúrtstan men «Alashorda» ýkimetining 12 baptan túratyn memlekettik qúrylymynyng jobasy Semeyde talqylanady. Oghan Bashqúrtstannan - Seytgerey Maghazov, «Alashordadan» - Álihan Bókeyhanov, Týrkistan Qoqan avtonomiyasynyng tóraghasy Múhamedjan Tynyshbaev qatysady. Búl baghdarlamany halyqaralyq qauymdastyqqa jariya etu ýshin onyng bir danasyn Japon elshiligine tabystau úigharylady.

«Sodan keyin eki jyldan song (1920) astrahandyq ziyaly qazaq Múhamedjan Túnghashinning qaghazdarymen qosa jogharydaghy 12 punkten túratyn biz qabyldaghan qújattyng jәne «Alashorda» ýkimetining qújattary kenes ókimetining qolyna týsipti, olar bizding últtyq kýresimizdi Reseyding ishki mәselesi retinde qarastyruymyzdy qoldapty. Kenes sayasy qayratkerleri de sol patsha túsyndaghylarday orys últshyldary bolghanyn keyin men Chicherinning auzynan estidim», - deydi Z.Validov.

Japoniya ýkimetine qatysty búl oqighany tәpishtep otyruymyzdyng sebebi, osy oqigha 1922-1953 jyldardyng arasyndaghy qazaq ziyalylaryna «Japon militaristik memleketining shpiony» - degen aiyp taghugha mýmkindik bergendiginde. Sonday-aq «Alashordanyn» «Japoniya ýlgisindegi últtyq salt-dәstýrge, ghylymgha sýiengen últtyq demokratiyalyq respublika» qúru turaly maqsaty da ol «ýkimdi» zandastyrugha, «japoniyanyng shpiondarynyn» qaptap ketuine týrtki saldy. Tarih ýshin búl da qújattyq mәni bar oqigha. Al múnday kezdeysoqtyqtardyng kesirine úshyraghandar qanshama.

Sóitip tergeu túiyqqa tireledi. Tergeushi Baldaev (qoly anyq tanylmady, familiyasy ózgeshe boluy da mýmkin - T.J.) Birikken Memlekettik Sayasy Basqarmanyng bastyghynyng orynbasary Alishanskiyge bergen esebinde:

«Qoldaghy derekterding jetkiliksizdiginen Bókeyhanovty taban astynda shúghyl týrde tútqyndaugha mýmkindik bolmady, sondyqtanda biz tergeu júmysyn mynanday tәsilimen, egerde taghylghan aiyptaulardy moyyndamay, teriske shygharsa, ony tútqyndamay bosatyp jiberuge mýmkindik alatynday eseppen jýrgizdik», - dep jazdy.

Ár sózin shegelep, dәleldep, búrynghy jәne býgingi Resey ókimetining әrbir әreketin qysqa ghana taldap: «Men - „Alashorda" ýkimetining tóraghasy Álihan Bókeyhanov qyzyldargha qarsy bolghan sebebim mynau, oghan kenes ókimeti bylay qarady», - dep týiip-týiip aityp, túqyrta jauap berip otyrdy. Álekenning mysy basqany sonday: «Kenes ókimeti jer men az últtar turaly qauly shygharardyng qarsanynda meni tútqyndap, aqyr sonynda Butyrkadan - Kremliding tórine bir-aq shygharushy edi. Búl joly qaytesinder. IYә, men últshylmyn», - dep alyp, búl pikirin hattamagha:

«1919 jyly «Alashorda» tarqaghannan keyin bizder, últshyldar, búrynghy alashordashylar, qanday da bir úiymgha biriguge úmtylghan emespiz jәne astyrtyn kýres úiymdastyrugha, úiymdasqan týrde kenes ókimetine qarsy kýres jýrgizuge úmtylys bolghan emes. Últshyldyq baghytyndaghy mәseleler turaly bóten adammen ashylyp әngimelese bermeymin, tek últshyldarmen últshyl retinde eki-aq adammen - Baytúrsynovpen jәne Dulatovpen ghana әngimelesuim mýmkin, biraq olarmen aradaghy әngimede eshqanday últshyldyq әreket jóninde pikir qozghaghamyz joq, al «últshyldyq» turaly sóz qozghala qalghan kýnning ózinde de, tek taghdyrgha ókpelep kóz jasyn tógetinbiz», - dep týsiripti.

Osy qysqa da núsqa jauaptan-aq Álihan Bókeyhanovtyng әbden ysylghan sayasy kýresker ekeni bayqalady. Kórsetindisinde ózine de, ózgege de kýdik keltiretin qylauday artyq jaryqshaq joq. Ózin-ózi ústay bilgen últ kósemin OGPU tergeushileri aqyry tútqyndaugha bata almady.

Tergeushiler múnymen de shektelip qalmay, kýdiktilerding qataryn molayta bergen. Sol kezdegi jas geolog Qanyshqa da kýdik kózi týskeni bayqalady.

«18 qazan. 1927 jyl. Qyzylorda.

Tergeuge alynghan Eldes Omarov qosymsha súraqqa bylay dedi:

"Sәtbaev Qanyshty men bilemin. Ol Semeyding bir guberniyasynan kelgen, injener. Men onymen 1923 jyly, ol Qazaq Oqu-aghartu komissariatynyng Akademiyalyq ortalyghyna qazaq tilinde jazylghan algebra oqulyghynyng qoljazbasyn tabys etken kezinde tanystym. Men akademiyalyq ortalyqtyng janyndaghy ghylymy komissianyng hatshysy retinde algebra terminderin jasau jónindegi júmysqa qatystym jәne Sәtbaevting qoljazbasy jónindegi habarlamashy boldym. 1927 jyly men Sәtbaevpen esh jerde jәne qandayda bir jaghdayda jýzdesken emespin. Men ony songhy ret 1926 jyly Qyzylorda qalasynda Dulatov Mirjaqyptyng pәterinde kórdim. Tashkenttegi Qazaq Múghalimder dayarlaytyn joghary oqu orynynda sabaq berdi: men - Omarov - qazaq tilinen sabaq berdim, Dosmúhamedov Halel - rektordyng orynbasary boldy, barlyq sharuashylyq mәselelerdi sol jýrgizdi. Ermekov Álimhan - matematikadan dәris oqydy әri naqty ghylymdar men matematika fakulitetining dekany mindetin atqardy".

Búdan әri akademiyanyng qyzmeti aitylady. «Tynyshbaev Múhamedjan jәne basqalar jauapqa tartylghan istin» ekinshi tomyna aldynghy Baytúrsynovtyng isinde qattalghan Eldes Omarovtyng 1927 jyly 16 qazan kýngi berilgen jauaby jәne odan da basqa qújattar qosa tirkelipti. Sonyng ishinde myna bir derekti qaperge ile ketudi jón kórdik.

«1927 jyly 16 qazan. Qyzylorda. Men, Omarov, 1926 jyly Qazaq oqu-aghartu komissariatynyng úigharuymen Qazaqstannyng ókili retinde Baku qalasynda ótken týrkitanushylardyng qúryltayyna issaparmen bardym. Menimen birge Bilәl Sýleev pen Ghaziz Bayseyitov qatysty. Ahmet Baytúrsynov pen qazaqtyng últtyq әnderin oryndaushy retinde Ámire Qashaubaev resmy týrde shaqyryldy. Ol Bakuge bara jatqan jolda maghan - Omarovqa jәne basqalargha ózining Parijge barghan sapary turaly әngimelep berdi».

Búl arada tergeushilerding suyrtpaqtap bilgisi kelip otyrghany - Ámire Qashaubaev Parijde etnografiyalyq konsertke barghanda Mústafa Shoqaevpen kezdesti me, joq pa, sony anyqtau. A.Baytúrsynovqa, Gh.Birimjanovqa, M.Dulatovqa, M.Áuezovke jәne taghy da basqa «ayypkerlerge» osy súraq qaytalap berilgen. Sol arqyly últshyldardyng «qylmysyn» halyqaralyq dengeyge kóteruge tyrysqan. Al Álihan Bókeyhanov Ámiremen Fransiyagha bara jatqan jolda Mәskeude jolyghady. Ol búl turaly A.Baytúrsynovqa:

«...Ámire Qashaubayúlyn Parijge jibermekshi. Ol birde-bir әn sózin bilmeydi ghoy. Bolmaytyn nәrseni aitady. Men ony әnshilerding arnayy ýiine aparyp, әn saldyrttym. Dauysyn maqtastyq, әitse de, әn salghan kezde, men qatty úyaldym. Aytqan әnining sózinde mәn bolsayshy. Parijde oily әndi talap etedi. Ánshini Parijge jibere otyryp, bir әnning sózin bolsa da jattatqyzugha bolatyn edi ghoy. Ámire orys meshany siyaqty kiyinipti. Ony dúrystap kiyindiru de sonshalyqty qiyn is pe edi?», - dep jazdy.

Ánshige әnning týgel sózin jattatqyzyp, «әnshilerding arnayy ýiine aparyp», dauysyn grammafongha jazdyrdy. Sonyng arqasynda ghana úly әnshining dauysynyng janghyryghy bizge jetti. Sonday-aq Europa júrtynyng talghamyna say kiyim satyp әperip, tiyisti aqyl-kenesin aityp, jolgha shygharyp salady. Parijge barghanda Mústafa Shoqaev Ámireni izdep tauyp alady. Án saldyrady, úzaq әngimelesedi. Elge qaytyp kelgennen keyin әnshi ózining әriptesterine:

«Sender qazaqpyn dep maqtanasyndar. Naghyz qazaqty Mәskeu men Parijde kórdim», - degen eken.

Búl sóz qúpiya mekemening qúlaghyna shalynady. Sóitip, Ámire «qalpaq astyna» alynyp, sonyna tynshylar týsedi. Aqyry teatrdaghy qyzmetinen shygharyldy. Qysymgha shydamaghan әnshi dýniyeden baz keship, ómirden kýder ýzedi. Taghdyry salyndygha úshyraghan Ámirening óli denesi 1934 jyly qarasha aiynyng 4-nen 5-ne qaraghanda («Qyz Jibek» operasynyng premierasy ótken kýni), týn ortasynda belgisiz jaghdayda óz ýiining tabaldyryghynyng aldynan tabylghan. Áyeli Orazke tanghy tyqyrdan oyanyp, esik ashqanda bosagha arqasy sýielgen kýieuining denesin kórgen.

Ayghaqtary jetkiliksiz әri dәlelsiz degen jalghan jeleumen Eldes Omarovty 28-31 qazan aralyghynda ýiine bosatqan. Múnyng basty sebebi: bostandyqta jýrgende kimmen kezdesedi, onda qanday pikirler qozghalady, sony bilu ýshin әdeyi jiberilgen siyaqty. Tynshylardyng mәlimetine qaraghanda sol kýnderding ishinde ony Qadyrbaev Seydazym qonaqqa shaqyrypty. Qonaqta bolghandar: "Núrymov Ghabbas, onyng aghasy Ahmet Buzinov, Yusupov Ahmet-Safa, qaytys bolghan Birimjanov Ahmetting әieli - Jәken, Baymenov Iliyas, Aqbaev Janat t.b. (Búl kórsetindilerding sonyna qol qoyylmaghandyqtan da paydalana almadyq).

Áriyne, búl uaqytsha ghana aldarqatu bolatyn. Óitkeni ýsh kýnnen keyin E.Omarov qayta abaqtygha qamaldy. Eldos Omarov ústalghan 15 qazan kýni «Alashordanyn» kórnekti qayratkeri Halel Ghabbasov ta jauapqa tartyldy. Birinshi tergeude Eldes Omarovqa: a) kollektivtendiru sayasatyna qarsy astyrtyn әreket úiymdastyrdy degen, ekinshi joly: ә) «1921 jyly Orynbor, Tashkent qalasynda kontrrevolusiyalyq úiym qúrugha qatysty-mys» degen aiyp taghyldy. Biraq ta búl joly jogharyda aitylghandardyng ishinen Halel Ghabbasovtan basqalary tergeuding qúryghyna ilikpedi.

Al Halel Ghabbasovtyng tútqyndaluy Goloshekinning sol jyly kýzde bastalghan konfiskasiyalau nauqanymen tikeley baylanysty bolatyn.

Jalghasy bar

«Abay-aqparat»