Keshegi seysenbi kýni, Astanada "Núr Otan" Halyqtyng demokratiyalyq partiyasy, L.N.Gumiylev atyndaghy Euraziya Últtyq uniyversiyteti jәne Azatyq radiosynyng úiymdastyruymen Qazaqstan Respublikasy Tәuelsizdigining 20 jyldyghy men Álihan Bókeyhannyng 145 jyldyghyna arnalghan "Alash múraty jәne Tәuelsiz Qazaqstan" atty halyqaralyq ghylymiy-praktikalyq konferensiya bolyp ótti. Belgili alashtanushy ghalym, jazushy Túrsyn Qúdageldiúly Júrtbaydyng osy konferensiyada jasaghan bayandamasyn oqyrman nazaryna úsynudy jón kórdik.

Keshegi seysenbi kýni, Astanada "Núr Otan" Halyqtyng demokratiyalyq partiyasy, L.N.Gumiylev atyndaghy Euraziya Últtyq uniyversiyteti jәne Azatyq radiosynyng úiymdastyruymen Qazaqstan Respublikasy Tәuelsizdigining 20 jyldyghy men Álihan Bókeyhannyng 145 jyldyghyna arnalghan "Alash múraty jәne Tәuelsiz Qazaqstan" atty halyqaralyq ghylymiy-praktikalyq konferensiya bolyp ótti. Belgili alashtanushy ghalym, jazushy Túrsyn Qúdageldiúly Júrtbaydyng osy konferensiyada jasaghan bayandamasyn oqyrman nazaryna úsynudy jón kórdik.

Býgingi beynyspyly almaghayyp dýniyede últ - azattyq qozghalys pen últ kósemderi turaly pikir aitu - onsha sýikimdi is emes. Alayda soghan qaramastan, Alash kósemi turaly arnayy ghylymy konferensiya úiymdastyru - Qazaqstannyng sayasy partiyalarynyng quat alyp kele jatqanyn dәleldeydi. Búl - ýlken últtyq júbanysh.
Men oppozisioner emespin, qazaq memleketine eshqashanda oppozisioner bolmaymyn, biraq óz Otanymnyng taghdyryna qatysty, onyng ishinde "Alashorda" men Álihan Bókeyhanovty "rushyl", "jýzshil" etip kórsetuge tyrysyp, sypsyng taratyp jýrgen qasiyetsizdikke tózgim de kelmeydi. Sol pikirdi onasha pysh-pyshtap aityp, internet arqyly taratyp jýrgenderding ózi naghyz "sasyq rushyl", últtyq iydeyany azdyrushylar jәne kezinde aitylyp jýrgen: qazaq ózin-ózi biyley almaydy, olardy ru arqyly talastyryp, tәuelsizdigin әlsiretip, qaytadan Reseyge tәueldi etu kerek - degen toqsanynshy jyldardaghy Kenestik odaqty jaqtaushylar jasaghan 950 әskeriy-sayasy doktrinanyng jemis bere bastaghany dep sanaymyn.
Sayasy kýres nәtiyjesinde 1905 jyldan bastap asa yqtiyattylyqpen jasalghan, 1917 jyly "Alash" partiyasy qúrylu arqyly naqty memlekettik jýiening negizin qalaghan BIRTÚTAS ALASh IYDEYaSYNDA - múqym Alash júrtynyn, iysi Alash qayratkerlerining demi men ansary bar. Al ol iydeyanyng úitqysy, tarihshy Mәmbet Qoygeldiyev dәl tauyp aitqanynday, qazaq qoghamynyng Sun Yat Seni men Mahatma Gandii - Álihan Bókeyhanov bolatyn. Men búl arada Sәlimgerey Jantórinning "Avtonomiya" atty enbeginen bastalatyn últtyq tәuelsiz sana turaly tarihy tәpsirlerdi qazbalap jatpaymyn, ózime jaqyn, ózim qyryq jyl boyy zerttegen últtyq iydeya - Alash iydeyasy jәne Bókeyhanov degen mәselege ghana qysqasha toqtalyp ótemin.
Sizderge jaqsy tanys, 1917 jyly shilde-tamyz ailarynyng óliarasynda Jalpyqazaqtyq I qúryltay shaqyrylyp, "Alash" partiyasy tarih sahnasyna shyqty. "Alash" partiyasynyng últtyq ústanymy bes týrli tújyrymgha negizdeldi.
Birinshi ústanym: jer, jer jәne jer. Jersiz Otan joq. Álihan Bókeyhanovtyng úigharymy boyynsha: "Qazaqtyng bayyrghy jerin qashan qazaqtar óz betinshe ghylym men tehnikagha sýienip tolyq iygermeyinshe, jer jeke menshikke de, qonystanushylargha da berilmeydi".
Yaghny búl ústanym: Jer - Otan, al Otandy satugha da, jeke menshikke ainaldyrugha da bolmaydy. Sol jer ýshin әr qazaqtyng namysy jyrtylyp, ol jerge әr qazaqtyng teri men qany tógilgen - degen tújyrymgha sayady.
Ekinshi ústanym: jerding astyndaghy, ýstindegi, aspanyndaghy barlyq iygilik qazaq memleketine qyzmet etui kerek. Á.Bókeyhanovtyng aituynsha: "Onyng әr bir týiir tasy әr qazaqtyng ónirine týime bolyp qadalu kerek" bolatyn.
Yaghny búl - óz jerining iygiligin - әueli óz eli iygiligine ainaldyrsyn, odan assa ghana jatqa salauat - degen emeuirindi tanytady.
Abay danyshpannyn:
Ózderindi týzeler dey almaymyn,
Óz qolynnan ketken son
endi óz yrqyn, -
degenindegi "yryq" - osy yryq.
Jerding astyna, ýstine, aspanyna iyelik ete almasang - yryqtyng ketkeni sol emes pe?!.
Ýshinshi ústanym: Á.Bókeyhanovtyng jobasy boyynsha, "Qazaqtyng jerinde óndirilgen "bir uys jýn sol memleketting azamattarynyng ýstine toqyma bolyp kiyilui" kerek, yaghni, tolyqtay ekonomikalyq tәuelsizdik pen birlikke qol jetkizuge úmtyluy tiyis edi.
Taghy da sol Abay:
"Birlik - aqylgha birlik, malgha birlik emes. Malyndy berip otyrsan: atasy basqa, dini basqa, kýni basqalar da jaldanyp tirlik qylady. Birlik satylsa - antúrghandyqtyng basy osy. Aghayyn almay birlik qylsa kerek", - degendegi birlik - osy ekonomikalyq birlik.
Al bizdegi satylmaytyn qúndylyq - tek "jaldanyp tirlik qúru" ghana bolyp qaldy.
Tórtinshi nysana: qazaq memleketinde memleket qúrushy últtyng til, din, dil ýstemdigi boluy kerek, yaghny H.Dosmhamedovting payymdauyna jýginsek, "últtyq mәdeniyet ýstemdigi saqtaluy" tiyis bolatyn.
«Kelgende Jiyenqúlgha shyqpaydy ýnim,»
- dep Sara aqynnyng sal Birjangha qarata aitqanynday, búl ýsh mәselege kelgende, bizding de ýnimiz shyqpaydy.
Eger qoghamnyng damuy osy betimen kete berse, kýni erteng biz "Qúrandy" da orys tilinde oqityn bolamyz.
Besinshi, týpki maqsat: tәuelsiz ghylymgha, últtyq salt, dәstýrge negizdelgen zangha sýiene otyryp, Japoniyanyng ýlgisindegi últtyq-demokratiyalyq memleket qúru edi.
Yaghny taghy da sol H.Dosmúhamedovting payymdauyna jýginsek: "tәuelsiz sot qúrylymy bolady, teng jәne tuystyq qarym-qatynastardy qamtamasyz etetin odaqtyq qaghidattar (zan) jasalady".
1990 jylghy "Qazaqstannyng suvereniyteti" turaly mәlimdemede qamtylghan osy bes týrli últtyq ústanym bútaqtala kelip, 2002 jylghy jerdi satu turaly zang jobasynan keyin qazaq memleketi últtyq iydeyadan tolyq arylyp, beymaral memleketting qúrylymyna kóshti. Sonshama azap shege jýrip ansaghan tәuelsizdik iydeyasynan naghyp sonshama tez jerindik? Al "Japoniya siyaqty ghylymgha sýiengen últtyq-demokratiyalyq memleket qúru kerek" - degen ústanym ýshin anyq emes derekterge sýiensek, 60 mynday adam "japon shpiony" retinde atu jazasyna kesilipti.
Jogharyda aitylghan ústanymdardy taratyp jatpayyn. Ol úzaq әngime. Sayasat, ekonomika, qoghamdyq damu degendi bylay qoyghanda, biz ózimizding tәuelsiz ruhany tәrbiyemizdi qadirley almadyq.
1.Qazir dәstýrsiz úrpaq qalyptasyp keledi. Búl - ýlken ruhany apat.
2. Tәuelsiz ekonomika men tәuelsiz ghylym joq. Al tәuelsiz ghylymsyz - tәuelsizdik te, ziyaly da, bolashaq ta joq. Taghy da sol "sorly" Abay: "... maldy saryp qylyp ghylym tabu kerek. Ghylymsyz - ahiyret te joq, dýnie de - joq. Ghylymsyz - oqyghan namaz, tútqan oraza, qylghan qajylyq, eshbir ghibadat ornyna kelmeydi", - deydi.
Biz sol ghylymdy "maldyn", yaghny biznesting qúrbandyghyna shalyp otyrmyz.
3. Últtyq úiytqynyn, mekteptin, sonyng ishinde bastauysh mektepting últtyq mәiegi úiymaghan. Botanika pәninen - Qazaqstannyng shópterining týri men ataularyn, zoologiyadan - Qazaqstannyng jan-januar men hayuanattar dýniyesin, jaghyrapiyadan - jer men su ataularyn, jer qyrtysynyng attaryn, astronomiyadan - "on segiz myng ghalamnyn" qazaqsha ataularyn, tarihtan, ózgeni bylay qoyghanda, qazaq handyghynyng qúrylghan jyly turaly naqty mәlimetti taba almaysyz (Búl rette tarihshylar әli bir toqtamgha kelgen joq).
4. "Saudasy - ar men imany" - dep Abay aitqanday, din - sayasat pen biznesting qúralyna ainaldy. Últtyng óz dinin ózine jiyirkenishti kórsetu ústanymy jýrgizilip otyr (Din turaly qabyldanbay qalghan eski zang jobasy men qolgha alynyp jatqan jana zannyng súlbasy solay deuge negiz qalaydy).
5. Memlekettik Til - memlekettik qoldanymnan shettetilip otyr. Mysal kerek pe? "Kitap shygharudyng qajeti qansha. Ony kim oqidy. Elektrondyq núsqa bar" - deytin ministrler men rektorlar payda boldy.
6. Memleket - óz últynan ajyray bastady. Ekeuining oiy eki basqa. Endi olardyng basy qayta birige me, joq pa? Áy, qaydam.
Búnyng barlyghy neni tanytady? Jogharyda atap ótkenimdey, bizding tәuelsiz memleketimizde qarama-qarsy baghyttaghy eki últtyq aghymnyng qalyptasqandyghyn anyq anghartady. Ashyghyn aitayyn, memleket halyqtan ajyrap qaldy. Qazir memleket pen halyq basqa: "Memleket tek rettep otyruy kerek. Qalghanyn bazardyng ózi retteydi", - dep ózeuregender, endi birer jyldan song halyqtan mýldem qol ýzip, taghy da sol Lenin aitqanday, "halyq búrynghysynsha ómir sýrgisi kelmeytin, al biyliktegiler búrynghysynsha basqara almaytyn jaghdaygha" dushar bolary anyq. Byltyr ghana boluy mýmkin boljam, biyl, shyndyqqa qaray betin búryp otyr.
Mine, Álihan Bókeyhanov úiytqan Alash iydeyasynyng negizgi mәiekteri osynday.
Qazir erinbegen - alashshyl bolyp aldy. Mәsele úranda emes, sony últtyng diline sinirude. Keyde, maghan kenes túsyndaghy Baltyq jaghalauy, Ózbekstan, qazirgi Beligiya siyaqty Ýnsiz Azamattyq Moyynsynbau qozghalysyn ýnemi sanada ústaghan dúrys siyaqty da kórinip ketedi. Osy orayda Álihan Bókeyhanovtyng sayasy kózqarasyna qatysty, ony "massongha", "shoqynshygha", europashyldyqqa, "rushylgha" tenep jýrgen sayasy sauatsyzdyq pen azamattyq jәdigóilikke sәl ghana týsinik bere ketkim keledi.
Birinshi uәj: Álihan Bókeyhanovtyng massondyq iydeyagha qatysy qanday?
Álihan Bókeyhanov - últtyq sayasatker. Últ tәuelsizdigi jolynda yqpaly tiyetin barlyq mýmkindikti paydalanugha mәjbýr. Al 1905 jyly últtyq avtonomiya, patshany taqtan týsiru, konstitusiyalyq demokratiya ornatu, búratana últtargha - nәsiline, dinine qaramastan azattyq beru, ózining damu jolyn anyqtaugha erik beru mәselesin kim kóterdi? Kadet partiyasy kóterdi. Endeshe, "búratana últtargha - nәsiline, dinine qaramastan azattyq beru, ózining damu jolyn anyqtaugha erik berudi" maqsat etip qoyghan sayasy partiyanyng qúramyna Álihan Bókeyhanov nege kirmeui tiyis? Konstitusiyalyq demokratiya partiyasy ózining kýres jolyna: adamgha adam - bauyr, dos, biring - bәring ýshin, bәring - biring ýshin, nәsildik, últtyq, dindik, әleumettik tendik, azamattyq qogham siyaqty tura ózimiz úrandatyp ósken kommunizmning prinsipterin negizgi etip aldy. Mine, sol maqsatqa jetu ýshin Álihan Bókeyhanov kadet partiyasyna ótti. Búl maqsatqa jetu jolynda bauyrlas týrki halyqtarynyng últ ziyalylary da toptasty. Sonyng nәtiyjesinde Resey músylmandarynyng birinshi qúryltayyn úiymdastyrugha mýmkindik aldy. Sol qúryltayda kóterilgen jasyl tudyng shylauymen 1917 jyly 1-11 mamyr aralyghynda Mәskeu qalasynda ótken I Býkilreseylik músylmandar qúryltayyna H.Dosmúhamedov, J.Dosmúhamedov, Gh.Álibekov, K.Jәlenov, Ghúbaydolla jәne Dәulet ishandar, U.Tanashev pen Sh.Bekmúhamedov qatysty. Búl qúryltay Resey bodandyghyndaghy músylmandardy ghana biriktirip qoyghan joq, sonymen qatar tәuelsiz respublika turaly mәsele ashyq minbede kóterilgen túnghysh bas qosu boldy.
Al1917 jyly Kerenskiy:
"Týrkistan men dala oblystary Tula nemese Tambov oblystary emes. Aghylshyndar nemese fransuzdar ózderining otarlaryna qalay qarasa, biz de olargha (yaghny qazaqtargha - T.J.) solay qarauymyz kerek", - dep mәlimdeme jasaghannan keyin, Á.Bókeyhanov resmy týrde kadet partiyasynan shyqty.
Óitkeni búl kezde qazaq arasynda derbes partiya qúru mәselesi tolyq pisip-jetilgen edi. Á.Bókeyhanov ózining búl sheshimin: kadet partiyasynyng maqsaty - últtyq avtonomiya jariyalaugha qarsy bolghandyqtan da, Alash iydeyasyna sәikes kelmegendikten de, onyng qúramynan shyghamyn - dedi.
Mine, búl kez-kelgen sayasatker ústanatyn kýres tәsili. Osyndayda Ayatolla Homeyniyding ózining kýndeligine: "Men dinim ýshin (últym ýshin dep týsininiz - T.J.) shaytanmen de júmys isteuge әzirmin" - degen sózi eske týsedi. Á.Bókeyhanov ta Alashtyng azattyghyna qol jetkizu ýshin barlyq sayasy әdis-tәsilden bas tartqan joq.
Sol ýshin de azamat soghysy jyldary "Alashorda" ýkimeti Qúryltay ýkimetining qúramyna kirdi. Ondaghy maqsattaryn súraghan týrme tergeushisine H.Dosmúhamedov:
"Qúryltaydyng tapsyruymen Oral qazaqtarynyng basqaru qúrylymyn jasadym, ol esh ózgerissiz qúryltayda bekitildi. Keyingi demokratiyalyq ózeristerding barysynda ol jeke kitapsha bop basylyp shyqty. Qúryltay: monarhiyagha - demokratiyanyng qúldyghynyng simvoly, bir halyqty ekinshi halyqqa arandatudyng oshaghy retinde bagha berdi. Eger de: barlyq halyqtardyng ózin-ózi biyleuine erik berilgen jaghdayda jәne barlyq derjavalar qarusyzdandyrylsa, onda qúryltay ókilderi eshqanday anneksiyasyz, kontribusiyasyz beybit kelisim jasaudy jaqtaytynyn mәlimdedi. Jalpygha ortaq ashyq jәne jasyryn dauyspen saylanghan Qúryltay jinalysy - Rossiyanyng memlekettik zandyq qúrylymy retinde tanyldy, ózining sanyna baylanysty әr últtyng ókili memlekettik mekemelerge qabyldanatyn bolsyn dep sheshim shyghardy", - dep jauap berdi.
Ekinshi uәj: Álihan Bókeyhanovqa qaratyla jii aitylatyn "shoqynshy", "europashyl", músylmandyqqa qarsy degen payymsyz baybalamgha baylanysty aitarymyz mynau. Kenestik jetpis jylda bizding diny tanymymyz tolyqtay toqyraugha úshyrap, ózimizding músylmandyq tarihatymyzdan aiyrylyp qaldyq. Bizge búiyrylghan jol - imam Aghzamnyng joly ghoy. Búl turaly Abaydyng 17 týrli tәpsirli týsinigi bar. Ol Abaydyng "Imamsyzdyq namazda qyzylbastar salghan jol" - degen týsinigimen tikeley baylanysty. Qadymy dinshilderding kesirinen músylman әlemi jaratylystanu men ónerkәsiptik ghylymnan mýldem ajyrap qaldy. Qazaq, ózbek, qyrghyz, týrikmen, tәjikter әli de ónerkәsiptik ghylymdy jatyrqap keledi. Sonyng nәtiyjesinde, HIH ghasyr men HH ghasyrda býkil músylman qauymy otarlanyp qaldy. Soghan qarsy músylman jәne týrki әleminde jadidtik aghym men sayasy kýres bastaldy. S.Asfandiyarov: "Alash iydeyasynyng oyanuyna әser etken - jәdidtik baghyt pen kýres",- dep ashyq jazghan. Al Ózbekstan men Týrkmenstandaghy 1927 jylgha deyingi sozylghan basmashylar soghysy - tek keneske qarsy soghys emes, ol qadym men jәdidshilerding arasyndaghy azamattyq soghys bolatyn. M.Tynyshbaevtyng Qoqan avtonomiyasynyng premier-ministrliginen bas tartuynyng ózi sol eki aghymnyng bitispeytin maydanynyng kesiri edi.
Ýshinshi uәj: 1916 jylghy últ-azattyq kóterilisi turaly myna pikirdi atap ótkim keledi.
1916 jyly 3 aqpanda Á.Bókeyhanov, A.Baytúrsynov, N.Begimbetov Petrogradqa baryp, әskery ministr general Polivanovqa jolyghyp, qazaqtardy әskerge alu mәselesin jetkizdi. Ondaghy basty maqsat: qazirgi zamannyng qaru-jaraghynyng tilin bilmey, túraqty әskerge tartylmay últtyq tәuelsizdik turaly qiyaldaugha da bolmaytyn. Múny alashtyqtar: keleshek úrpaqtyng aldyndaghy paryzymyz, - dep týsindi. Zamannyng betalysy últtan sony talap etti. Sanaly armiyasyz "sәuletti, erkin kýndi" ansaudyng ózi nadandyq bolatyn.
Tórtinshi uәj: osy Týrkistan iydeyasy degen ne? Ol Qazaqstannyng tәuelsizdigine kepildik beretin iydeya ma, joq pa? - degen súraqqa tarihshylarymyz tura jauap bermey, betin býrkemelep keledi. Sol iydeya ny ótkizu ýshin keybir "tarihshylar" keshegi alash úrandy azamattardy qoldan jikke bóldi: olardyng qatelig - Týrkistan iydeyasyn bólispedi, ana túlghagha, myna túlghagha qarsy shyqty - desti. Sonda, 1991 jyly tәuelsizdik jariyalanghanda, onyng tәuelsizdigin tanyghan elu tórt el qanday memleketti, onyng qanday shekarasyn moyyndady? Ol shekara qashan jәne qalay qúryldy, olardyng basynda kim túr edi? Ótken jyly Qazaqstannyng memlekettik shekarasynyng bekitilip, avtonomiyaly memleket bolyp jariyalanghanyna 90 jyl toldy. "Odaqtas respublikalardyng kez-kelgen uaqytta derbes memleket retinde SSSR-ding qúramynan bólinip ketuine qúqy bar" - degen bapty kimder kenesting konstitusiyasyna kirgizip edi? Áriyne, onyng ishinde Ukraina men Gruziya ókilderi, "Alashorda" ýkimetining kósemderi, onyng ishinde tikeley osy mәselemen ainalysqan Á.Bókeyhanov, A.Baytúrsynov, Á.Ermekov, H. jәne J.Dosmúhamedovter bar. Eger Týrkistan iydeyasyn qoldasa, onda soltýstiktegi bes oblys - Reseyge, ontýstiktegi bes oblys - Ózbekstangha qalar edi. "Alashordashylardyn" maqsaty - birtútas qazaq memleketin qúru. Búghan H.Dosmúhamedovting týrme degi tergeushige bergen myna jauaby dәiek bola alady. Onda:
"Qazaqstan jaghyrapiyalyq jaghynan birtútas memleket retinde basqaryluy tiyis. Barlyq jogharghy lauazymdar saylanyp qoyyluy kerek. Egerde Kenes ókimeti sayasy erkindik jariyalap, erkin partiya qúrugha mýmkindik berse, olargha da osy talapty qoi kerek - destik. Búl baghdarlamagha Tynyshbaev ekeumiz qanday ýles qossaq, Jahansha Dosmúhamedov te sonday dәrejede belsene qatysty. "Úiymnyng basty qúrylymy eki jaghdaydy eskere otyryp qarastyryldy: birinshi, kenes ókimeti qúlaghan jaghdayda, ekinshi Ánuar pasha jenilgen jaghdayda ne isteu kerektigi basty nazargha alyndy... Biz ol kezde sizderding federasiya turaly sheshimderinizdi bilmeytin edik, ol kezde Týrkistandy ózbek basshylary biylep-tósteytin, jobany jasaghan da solar bolatyn. Qazaqtardyng ózbektermen aralas túratynyna qaramastan, biz ózbekterding búl úsynysyna mýldem qarsy boldyq. Óitkeni bizding basty maqsatymyz - barlyq qazaqtyng basyn qosu bolatyn. Biz tipti qytaydaghy qazaqtardy da qosyp aludyng jolyn qarastyrdyq. Áriyne, olar ózderi mekendep otyrghan territoriyasymen qazaqtyng qúramyna kiru kerek - dep eseptedik. Búl jospar sol qiyal kýiinde qaldy, is jýzinde eshnәrse de atqarylghan joq. Búghan qazaqstandyq qazaqtardyng qalay qaraytyny maghan belgisiz. Jat jerdegilerding jaghdayy óte auyr kýide, ómir sýru dәrejesi tómen, sondyqtan da biriguge qarsy bola qoymas dep oiladyq", - dep atap kórsetti.
Mine, Bókeyhanovtyng da týpki maqsaty osy edi.
Besinshi uәj: biz, "Alashorda" men Á.Bókeyhanov turaly sóz etkende sayasy emigrasiya mәselesine basa kónil bólip, keyde jalang janashyrlyqqa deyin baryp jýrmiz. Alayda biz últtyq iydeya ýshin kýresken ziyalylardyng sayasy emigrasiya turaly:
"Qazaqtyng - Qazaqstannan basqa otany joq. Sondyqtan da qazaq ýkimetining mýsheleri qazaq ishinde qaluy tiyis. Egerde biz tendikke qol jetkizgimiz kelse, onda qazirden bastap terendep oilamasaq bolmaydy. Býgin ne eksek, erteng sony oramyz", - degen astyrtyn uaghdalastyghyn olardyng kýres jolyndaghy tandauy retinde syilauymyz kerek.
Ómirding ózi kórsetip otyrghanynday, egerde alash ziyalylary jappay emigrasiyagha ketkende, onda 1920-1930 jyldar arasyndaghy aghartu jәne ghylym salasyndaghy enbekter dýniyege keler me edi? Ol enbekter jazylmasa qazirgi qazaq tilinen bastap algebra, geometriya, biologiya, fizika, zoologiya, jaghyrafiya terminderi qalay qalyptasar edi? Sonymen qatar, týpki kýres maqsatyna jete almasa da, jogharydaghy bes tújyrym ýshin kýresken S.Sәduaqasov siyaqty jas qayratkerler qalyptasar ma edi, Qazaqstandaghy sayasy ahual men sayasy kýres qalay bet alar edi?
Mine, Alash iydeyasy men onyng kósemi Álihan Bókeyhanovtyng últtyng tolyqtay bostandyghy jolynda ústaghan ústanymynyng bir taramy osynday. Mening oiymsha, búl iydeya - mәngilik jәne qazaq últy ómir sýrip túrghan jaghdayda kýn tәrtibinen týspeydi dep oilaymyn.

15 qyrkýiek
Túrsyn JÚRTBAY,
"Otyrar kitaphanasy" ghylymy ortalyghynyn
diyrektory, filologiya ghylymdarynyng doktory,
professor

http://www.turkystan.kz/page.php?page_id=31&id=6621